harunedes, tükkide levimisega või sigikehi moodustades. Sõnajalgtaimedel ja õistaimedel paljuneb vegetatiivselt diploine sporofüüt. Koldadel toimub vegetatiivne paljunemine varreosade abil, osjadel ja sõnajalgadel on oluline risoomidega paljunemine. 8. Punavetiktaimed – pigmendid, talluse ehitus, suurus, levik (vee soolsuse, sügavuse põhjal), liigirikkus, paljunemisrakkude eripära, kasutamine. Rhodophyta - väga vana rühm Chl a, Chl d , karotiinid, ksantofüllid, fükobiliinid - fükobilisoomides: erilised valgust koguva pigmendi ja valgu kompleksid tülakoidide pinnal. Tülakoidid ultrastruktuuri ja pigmentide poolest väga sarnased sinivetikatele (tsüanobakteritele). fükoerütriin ja fükotsüaan - võimaldavad sügaval kasvada. Enamasti hulkraksed, ca 4000 liiki, mõne mm kuni 1-2 m pikkused. Ehituse aluseks rakuline niit, mida seob teistega rakkudevaheline aine.
Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse:- toorelt,- keedetult,- küpsetatult,- konserveeritult, - marineeritult. 5. Kaalika toiteväärtus ja kasutamisviisid Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige: - mineraalainete, - vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid. · Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). · C-vitamiini kaod on ka säilitamisel üsna väikesed. · Kaalika maitse oleneb suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) sisaldusest. · Peale suhkrute mõjutavad kaalika maitset kõige enam väävlisisaldusega eeterlikud õlid. Sisaldab palju kaaliumi. - keedetult, - küpsetatult, - hautatult, - samuti toorelt toorsalatite koostisosana. · Kasulik on süüa vitamiinidevaesel kevadtalvel
lagundamine ja oksüdeerunud P680 taasreduts cytbf plastotsüaniin P700 elektronid ferredoksiinile NADP-le Klorofüll b molekulid liiguvad apolaarses voolutis kiiremini/aeglasemalt/sama kiirusega kui klorofüll a molekulid. Ühe mittepolaarse metüülrühma asemel (klorofüll a) polaarne formüülrühm (klorofüll b). Vooluti heksaan : atsetoon (9:1) kasutamisel on fotosünteesivate pigmentide järjekord (alates kiiremini liikuvast) õhukesekihikromatograafia plaadil c) karotiinid, klorofüll a, klorofüll b (molekulide ja vooluti polaarsus) Fotosüsteem I paikneb strooma tülakoidides, fotosüsteem II graanide tülakoidides Loetlege PS I ja PS II peamised erinevused PSI neeldumis maksimum on 700nm juures, fotosüsteemi tsentris on pigment P700 PSII neeldumis maksimum on 680nm juures, tsentris on pigment P680 on väga erineva valgulise koostisega on erinevad elektronide doonorid ja aktseptorid
akseptormolekulile (naabruses), mille põhinivoo on madalam Chl ergastusnivoo, kuid kõrgem kui Chl põhinivoo. Kvandi energiast osa muundub keemiliseks energiaks, mida mõõdetakse voltides vastava aine redokspotentsiaalina. Energia muundumine toimub kloroplastis, fotosüsteemide tsentris. 8. Vooluti heksaan : atsetoon (9:1) kasutamisel on fotosünteesivate pigmentide järjekord (alates kiiremini liikuvast) õhukesekihikromatograafia plaadil: a) klorofüll b klorofüll a karotiinid; b) klorofülla karotiinid klorofüll b; c) karotiinid klorofüll a klorofüll b; d) klorofüll b karotiinid klorofüll a 9. Loetlege PS I ja PS II peamised erinevused Kus, ülesanne, tsentripigment, e-aktseptor, e-doonor PS I strooma tülakoidides, tegeleb NADPH moodustamisega, P700, Fdx, valkude koostis ja pigmendid antennides erinevad, PC PS II graani tülakoidides, tegeleb oksüdeerimisega, P680, PQ, vett lagundav kompleks, H2O 10
Nii muundubki osa kvandi energiast keemiliseks energiaks. 13. Klorofüll b molekulid liiguvad apolaarses voolutis kiiremini/aeglasemalt/sama kiirusega kui klorofüll a molekulid Õige variant alla kriipsutada, põhjendada. 14. Vooluti heksaan : atsetoon (9:1) kasutamisel on fotosünteesivate pigmentide järjekord (alates kiiremini liikuvast) õhukesekihikrom atograafia plaadil: a) klorofüll b klorofüll a karotiinid b) klorofülla karotiinid klorofüll b c) karotiinid klorofüll a klorofüll b d) klorofüll b karotiinid klorofüll a 14. Fotosüsteem I paikneb ..strooma...tülakoidides, fotosüsteem II .graani.tülakoidides 15. Loetlege PS I ja PS II peamised erinevused tsentri poolest erinevad: PSI ja PSII klorofüllid aga ei ole spektraalselt ühesugused: PSI-s on kaugpunased Chl-d (doonorpigment P700), PSII-s ei teata olevat (doonorpigment P680) ehk tsentraalklorofüllid on erineva neeldumisspektriga
- salatite, - suppide valmistamiseks. Populaarne peedisupp on bors. Maitsvamad on väiksemad juurviljad. Peedist tehakse ka kohvi aseainet 5. Kaalika toiteväärtus ja kasutamisviisid. Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige: - mineraalainete, - vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). C-vitamiini kaod on ka säilitamisel üsna väikesed. Kaalika maitse oleneb suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) sisaldusest. Peale suhkrute mõjutavad kaalika maitset kõige enam väävlisisaldusega eeterlikud õlid. 100 g kaalikat annab 10 kcal energiat. Toiduks tarvitatakse kaalikat: - keedetult, - küpsetatult, - hautatult,
üks meeter. Nad näevad merepõhjas välja nagu peopesasuurused erkrohelised habemetuustid. Merepõhjas kasvanud liigid on niitjalt hargnenud, põõsalaadsed, toru- või plaadikujulised. Antoomilises ehituses on rohevetikatel sarnaseid jooni kõrgemate taimedega. Rohevetikate rakuseinad koosnevad põhiliselt tselluloosist, selle kõrval esineb ka pektiini. Assimilatsiooniproduktiks on tärklis. Pigmentiteks on peamiselt klorofüll, karotiinid ja ksantofüll, mis paiknevad kloroplastides. Sigimine võib olla nii vegetiivne, suguline kui ka sugutu. Esimene toimub vetika keha osadeks jagunemise või spetsiaalsete vegatiivsete rakkude moodustamise teel. Sugutu sigimise puhul tekivad viburitega varustatud zoopoorid e. rändeosed. Üksikutel liikidel on eosed liikumatud, viburiteta. Suguline sigimine toimub sugurakkude abil. Valdaval enamusel rohevetikatel on sugurakud ühesuurused, kestata,l viburitega varustatud
· Karotinoidid - terpeenide (isoprenoidide) hulka kuuluvad tetraterpeensed ühendid, looduses tavalised taimepigmendid (annavad õie kroonlehtedele jm taimeosadele kollase, oranzi, punase või violetse värvuse). Karotinodid lähevad toiduga taim- ja segatoidulistesse loomadesse (ka inimese organismi); osa neist seal ei lagune, vaid lahustuvad lipiidides ja kogunevad rasvkoesse (sellest nt veiste rasviku kollakas värvus). Olulisimad karotinoidid on karotiinid (alfa-, beeta- ja gammakarotiin, A- vitamiini provitamiinid) ja ksantofüllid. · Karotenoidid annavad lindude sulgedele kollase, oranzi või punase värvuse. Nagu ülejäänud loomad ei suuda ka linnud karotenoide ise sünteesida ning peavad neid saama toidust. Näiteks flamingode roosa värvus tuleb veeloomade söömisest, kes omakorda on saanud karotenoidid toidust. Erksavärvilised linnusuled on oluline sugulise valiku tunnus
- salatite, - suppide valmistamiseks. Populaarne peedisupp on bors. Maitsvamad on väiksemad juurviljad. Peedist tehakse ka kohvi aseainet 5. Kaalika toiteväärtus ja kasutamisviisid Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige: - mineraalainete, - vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). C-vitamiini kaod on ka säilitamisel üsna väikesed. Kaalika maitse oleneb suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) sisaldusest. Peale suhkrute mõjutavad kaalika maitset kõige enam väävlisisaldusega eeterlikud õlid. 100 g kaalikat annab 10 kcal energiat. Toiduks tarvitatakse kaalikat: - keedetult, - küpsetatult, - hautatult,
pruun- ja kõige sügavamaid nõrga valgusega alasid asustavad 3 punavetikad. Need üleminekud pole järsud, paljud liigid kalduvad sellest tugevasti kõrvale, kuid üldine seaduspärasus on siiski selgesti täheldatav. Teeme selgeks erinevate vetikarühmade pigmendid. Makrofütobentose meredes moodustavad 3 suurt vetikarühma: punavetikad, pruunvetikad, rohevetikad. Neil kõigil on klorofüll a ja karotiinid. Lisaks sisaldavad nad nn. abistavaid või täiendavaid pigmente, mis kehvades valgustingimustes neelavad sügavamale ulatuvat lühilainelist rohelist ja sinist spektri osa ja kannavad selle üle klorofüllile a, muutes selle aktiivseks ja võimaldades toimuda fotosünteesi protsessil. Täiendavad pigmendid on: punavetikatel fükoerütriin (punane) ja fükotsüaan (sinine) pruunvetikatel klorofüll c ja fükoksantiin (annab pruuni värvuse)
vanadele kreeklastele ja roomlastele. Laiemalt sai tänapäevane söögikaalikas tuntuks alles 17. 46 saj. Sõdadest tingitud nälja-aastatel on kaalikas inimeste toidulaual paljudes Euroopa maades (ka Eestis) tähtsat osa etendanud. Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige mineraalainete ja vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid (neid sisaldas ka porgand). Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). Seejuures on C-vitamiini kaod ka säilitamisel üsna väikesed. Kaalika maitse oleneb eelkõige suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) sisaldusest. Peale suhkrute mõjutavad kaalika maitset kõige enam väävlisisaldusega eeterlikud õlid. Toiduks tarvitatakse kaalikat keedetult, küpsetatult, hautatult, samuti toorelt. Ta võib kuuluda väga mitmesuguste roogade koostisse
2.7.1.2. Kanamuna koostis Kanamunade koostisosade protsentuaalne vahekord on toodud tabelis 2.15. Kanamuna rebus on 51,3% kuivainet, sellest proteiini 16,6%, süsivesikuid 1,0%, rasvu 32,6% ja mineraalaineid 1,1%. Kanamunade rebu värvuse intensiivsus ei sõltu erinevalt üldlevinud arvamusest mitte selle A-vitamiini sisaldusest, vaid teatud värvainete olemasolust rebus. Sellisteks värvaineteks on karotinoidid ksantofüllid ja karotiinid. Kanade munarebus olev pigment sisaldab tavaliselt 70% luteiini, 20% zeaksantiini ja 10% krüptoksantiini. 1 g kanamuna rebu sisaldab ligikaudu 1,9 mkg karotiine ja 21 mkg ksantofülle. Krüptoksantiin on seejuures ainuke ksantofüll, mis toimib A-vitamiini provitamiinina. Söötadest on ksantofüllide allikana tuntud kollane mais, maisi gluteenjahu, lutsernheinajahu, päevalilleõli, punane pipar. Kanade piiratud söötmisel ladestuvad ksantofüllid
annaabi.ee 
