... on vajalik selleks, et rohi uuesti kasvaks ja taimedes saaks taastuda varuained. Liiga pika vaheaja korral taimed vananevad, toitainete sisaldus nendes väheneb ja nad ei vasta loomade nõuetele. Loomade seisukohalt võiks vaheaeg olla lühike, et saaks värskemat rohtu, heinamaade seisukohalt aga pikem, et taimed saaksid taastuda. Rohusaagi taastumine suve jooksul on erinev, kevadel kasvab rohi kiiremini. Kevadel kuni esimese saagini kulub 15-20 päeva. Esimese ja teise karjatamisringi vahel on 15-16 päeva, teise ja kolmanda vahel 20-25 päeva. Suve lõpus isegi kuu aega vahet, sügisel u35 päeva. Karjatamise kestus loomade ja taimede tervise seisukohalt Karjatamise kestuse all mõeldakse aega, mille vältel ühe karjatamisringi ajal on loomad ühes koplis. Heintaimede tervise seisukohalt ei tohiks olla see nii pikk, et loomad saaksid süüa esimesel päeval kärbitud rohuädalat. Kevadel kasvab kolme- nelja päevaga söödav ädal
Org. väetist antakse rajamise eel ja uuendamisel normiga 60-80 t/ha Karjatamise käik suvel Lubiväetisi 4-6 t/ha Oht on, et taimed kasvavad üle. Õige oleks suhteliselt vara alustada karjatamisega. Normaalsetel aastatel 5- 19 Rohumaad ja keskonnakaitse 10 mail. Esimese karjatamisringi läbiviimiseks on 2 võimalust: karjamaa kiiresti karjatada või karjatatakse Eesti suhteliselt niiske kliima ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa rahulikult vastavalt rohu tagavarale. Rohu ülekasvamise vältimiseks ja 2 karjatamisringi saagi saamiseks Eestis on asendamatu ja mitmekülgne: võimaldavad toota loomadele täisväärtuslikku põhisööta, tuleb teha osades koplites eelniitmine
või kahe- ja enampäeva kopliteks. Tingimustes, kus loomadel ei ole valikuvõimalust, sunnime loomi sööma ka halvema söödavusega heintaimeliike (nt roog-aruhein). Karjatamisele järgneb puhkeperiood, mille vältel karjamaataimik saab areneda uude karjatamiseks sobivasse arengufaasi. Taimede püsivuse seisukohalt on oluline, et nad saaksid puhkeperioodil koguda juurtesse vajalikul hulgal toitainete tagavara. Karjatamisele kulunud aega ja rohumaa nn puhkeperioodi kokku nimetatakse karjatamisringi kestvuseks. Nii nagu vabakarjatamise puhul, on ka rotatsioonilisel karjatamisviisil mitmesuguseid variatsioone. Portsjonviisiline karjatamine ehk ribakarjatamise puhul on tegemist paindliku rotatsioonilise karjatamisviisiga, kus karjatatavat pinda ja seega rohusööda kogust piiratakse teisaldatava elektritaraga. Oluline on seejuures piirata karja juurdepääs juba söödud karjamaaosale, et anda taimikule aega normaalseks ädalakasvuks. Nii
ja ei vasta loomade nõuetele. Loomade seisukohalt oleks hea, kui oleks hästi lühikene, heintaimed tahavad et oleks pikem. Ebaõige vaheaja valikuga võime kaotada terve saagi. Kevade poole on see lühem, sest rohu kasv on kiirem. Esimese saagini kevadel kulub 15-20 päeva. Esimese ja teise ringi vahel on 15-16 päeva. Teise ja kolmanda vahel 20-25 päeva, suve teiselpoolel 30-35 päeva ja sügisel 40- 45 päeva. Karjatamise kestvuse all mõistetakse aega mille vältel ühe karjatamisringi ajal on loomad ühes koplis. Heintaimede tervise seisukohalt ei tohiks see olla nii pikk, et loomad saaksid süüa esimesel päeval kärbitud rohu hädalat. Lühike karjatamise kestvus on veelgi olulisem, mitme päevasel karjatamisel võib langeda piimatoodang. Karjatamisringide arv on tavaliselt. Karjatamisringide arv sõltub ilmast. Kõrgelt karjatades, söödud saak väike ja tekib vana kulu,mistõttu söödavus järgmisel ringil on väiksem. Eriloomaliikide karjatamine Lüpsilehmad
Ühes koplis söövad lehmad 3-4 päeva. Kopliviisilise karjatamise asemel võib kasutada ka portsjonkarjatamist. Selle viisi korral piiratakse üks osa karjamaast elektrikarjusega, kus lehmad söövad 1-2 päeva. Seejärel söödetakse järgmisel portsjonil jne. Karjatamisel välditakse lehmade liikumist suurel territooriumil, mis suurendab rohu tallamist. Suve jooksul karjatakse loomi ühel ja samal maaalal mitu karjatamisringi. Karjatamisel tuleb jälgida, kui pikaks kujuneb teekond laudast karjamaale. See ei tohiks olla üle kahe kilomeetri, sest liiga pikk teekond on lehmale väsitav ja piimatoodang väheneb. Lehmi joodetakse karjamaal looduslikust veekogust või mobiilsest veenõust, mis on varustatud jootmisautomaatidega. Lüpsmine ja jõusööda jagamine toimub laudas. Jõusöödakogus sõltub piimatoodangust ja rohu saagikusest. Suve teisel poolel rohukasv aeglustub, mistõttu tuleb suurendada
4. Ühele hanele on vaja 0,3-0,4 tonni kohta rohtu 5. Kpoplis rajada 15-20 6. Ühes koplis 2 päeva Karjamaa hooldamine- järelniitmine Seoses karjatamise ringist ja karjatamise korraldamisest, ka õigel karjatamisel jääb 15- 30% kasutamata. Tallamise tõttu 50 % kasuatama kuna tallavad ja rooiavad ära, halb niita. Kõige rohkem jääb üle teisel karjatamisringil. Sügisel niitmise vajadus väheneb. Minimaalselt oleks vaja niita 2 korda suve jooksul, esimene niitmine teha 2 karjatamisringi järel. Takistame umbrohtude levikut ja kõrreliste generatiivorganinte moodustamist, ei muutu tugevaks kõrreks. Teine niitmine augustis ja septembris, hävitame umbrohud ja roojahunnikute pesad. Esteetiline tähtsus. Järelniitmise kõrgus 7-10 cm. Rohtu ära ei viida, loomad söövad selle ära, järmine kord. Kui palju luhtkastevart, siis vaja niita kahes suunas. Äestamine rullimine ja teised hooldusvõtted
Sügisene väetamine PK-väetised järgmise aasta saagiks sügiskünni alla, kui ei planeerita paiklikku väetamist kompleksväetisega N-väetis taliteraviljadele (kuni 30 kgN/ha NH4NO3 ) külvieelse mullaharimisega, kui eelkultuuriks oli suviteravili ja sõnnikut ei anta Orgaanilised väetised sügiskünni alla, mis viiakse mulda kiiresti pärast laotamist Orgaanilisi väetisi pealtväetisena pikaajalistele rohumaadele (4..6 aastat pärast rajamist) pärast viimast niidet (karjatamisringi) PK-väetised pealtväetisena rohumaadele pärast viimast niidet või karjatamise lõppu Kevadine väetamine N-väetis kultuuridele külvi eel mullaharimise alla, viies need võimalikult kiiresti mulda N-väetised põldheinale rohukasvu algusele järgneva nädala jooksul Vastava tehnoloogia olemasolul kompleksväetised või lämmastikväetis paiklikult PK-väetised külvieelse mullaharimise alla juhul, kui sügisene andmine ei olnud mingil põhjusel võimalik
Ühes koplis söövad lehmad 3-4 päeva. Kopliviisilise karjatamise asemel võib kasutada ka portsjonkarjatamist. Selle viisi korral piiratakse üks osa karjamaast elektrikarjusega, kus lehmad söövad 1-2 päeva. Seejärel söödetakse järgmisel portsjonil jne. Nii kopliviisilisel kui ka portsjonkarjatamisel välditakse lehmade liikumist suurel territooriumil, mis suurendab rohu tallamist. Suve jooksul karjatakse loomi ühel ja samal maaalal mitu karjatamisringi. Päevas sööb lehm, olenevalt piimatoodangust, kehamassist ja rohu saagikusest; 40-80 kg rohtu. Hea saagikuse korral enamgi. Karjatamisel tuleb jälgida, kui pikaks kujuneb teekond laudast karjamaale. See ei tohiks olla üle kahe kilomeetri, sest liiga pikk teekond on lehmale väsitav ja piimatoodang väheneb. Lehmi joodetakse karjamaal looduslikust veekogust või mobiilsest veenõust, mis on varustatud jootmisautomaatidega. Lüpsmine ja jõusööda jagamine toimub laudas
Ühes koplis söövad lehmad 3-4 päeva. Kopliviisilise karjatamise asemel võib kasutada ka portsjonkarjatamist. Selle viisi korral piiratakse üks osa karjamaast elektrikarjusega, kus lehmad söövad 1-2 päeva. Seejärel söödetakse järgmisel portsjonil jne. Nii kopliviisilisel kui ka portsjonkarjatamisel välditakse lehmade liikumist suurel territooriumil, mis suurendab rohu tallamist. Suve jooksul karjatakse loomi ühel ja samal maaalal mitu karjatamisringi. Päevas sööb lehm, olenevalt piimatoodangust, kehamassist ja rohu saagikusest; 40-80 kg rohtu. Hea saagikuse korral enamgi. Karjatamisel tuleb jälgida, kui pikaks kujuneb teekond laudast karjamaale. See ei tohiks olla üle kahe kilomeetri, sest liiga pikk teekond on lehmale väsitav ja piimatoodang väheneb. Lehmi joodetakse karjamaal looduslikust veekogust või mobiilsest veenõust, mis on varustatud jootmisautomaatidega. Lüpsmine ja jõusööda jagamine toimub laudas.
koplisse. Ühes koplis söövad lehmad 3-4 päeva. Kopliviisilise karjatamise asemel võib kasutada ka portsjonkarjatamist. Selle viisi korral piiratakse üks osa karjamaast elektrikarjusega, kus lehmad söövad 1-2 päeva. Seejärel söödetakse järgmisel portsjonil jne. Nii kopliviisilisel kui ka portsjonkarjatamisel välditakse lehmade liikumist suurel territooriumil, mis suurendab rohu tallamist. Suve jooksul karjatakse loomi ühel ja samal maaalal mitu karjatamisringi. Päevas sööb lehm, olenevalt piimatoodangust, kehamassist ja rohu saagikusest; 40-80 kg rohtu. Hea saagikuse korral enamgi. Karjatamisel tuleb jälgida, kui pikaks kujuneb teekond laudast karjamaale. See ei tohiks olla üle kahe kilomeetri, sest liiga pikk teekond on lehmale väsitav ja piimatoodang väheneb. 75 VEISEKASVATUS
annaabi.ee 
