Levinud kirjutusmaterjaliks Venemaa põhjaosas oli 11. - 15. sajabduk jasetoht, mida kasutati ka kirjavahetuseks. Kasetoht oli küll puude tooraine, kuid ta oli kõigile tasuta kättesaadav. Kasetohul kriibiti kiri raud- või vaskkrihvliga. Loomanahk Missugune kirjutusmaterjal oli kättesaadav karjakasvatajatele? Palju laialdasemalt kui papüürust tunti muistsete karjakasvatajatest rahvaste hulgas loomanahka. Millal sellise kirjutusmaterjaliolemasolu avastati? Kuidas see juhtus? Kaks karjapoissi- beduiini otsisid 1947. a Surnumere ääres jeruusalemmast 25m ida poole kitsekarjast eksinud talle. Oma otsinguil jõudsid nad kaljulõhe juurde, kuulsid nad, nagu oleks all mingi ese purunenud. Lootes leida peidetud aardeid, ronisid posid alla koopasse. Seal seisid imelikud savipotid. Ühe neist oli kivi purustanud.Pottides olid linasesse riidesse mässitud karjaga kaetud nahkrullid. Poisid viisid oma leiu koju. Beduiinid ei tundnud käsikirjade vastu huvi, sest kiri
Ta jutustas, et Kalevipoeg on julm ja saatanlik mees, kes millegi ees kartma ei löö. Samal ajal hakkas Kalevipoeg valeliku unenäo peale vähkrema ning ärkas karjatades üles teadmata, et on järjepanu maganud seitse nädalat. Mõelnud ning vaadanud oma purukslöödud lauahunnikut, otsustas vägilane minna uute laudade järele. Pärast kehakinnitamist oli ta taas teele asunud ning ta kuulis hädakisa, ta kiirendas sammu ning silmas lagendikul väikest karjapoissi, kellelt oli hunt lambatalle näpanud ja lõuge vahele haaranud. Pikemalt mõtlemata haaras ta raske kivi ja lajatas hundile otse lagipähe. Talleke sai päästetud ning kangelane jätkas oma teed. Jõudnud järve märkas ta, et seda ei saa ületada. Otsemaid tuli ta heale ideele ehitada tugev sild. Sillaehitusega peaaegu ühele poole saanud, rõõmustas vägilane oma kätetöö üle, kui äkki tõusis tuuleiil, ning peksis silla pihuks ja põrmuks
Samal ajal hakkas Kalevipoeg valeliku unenäo peale vähkrema ning lõpuks karjatades üles ärkas teadmata, et on järjepanu maganud seitse nädalat. Natuke istunud ning olukorra üle järgi mõelnud, vaadanud oma purukslöödud lauahunnikut, otsustas vägilane minna uuesti Peipsi taha uute laudade järele. Pärast kehakinnitamist oli ta just taas teele asunud ning ei olnud veel palju kõndinud, kui kuulis hädakisa ja appikarjeid. Kalevipoeg kiirendas sammu ning silmas lagendikul väikest karjapoissi- vaeslast, kellelt oli hunt lambatalle näpanud ja lõuge vahele haaranud. Pikemalt mõtlemata haaras ta raske kivi ja lajatas hallivatimehele otse lagipähe. Talleke sai päästetud ning kangelane jätkas oma teed. Jõudnud järve märkas ta, et puudub võimalus selle ületamiseks. Otsemaid tuli ta nutikale mõttele ehitada tugev sild. Murdis siis mees metsast suuri ürgseid puid, tassis kokku raskeid kive, seejärel pani paika alustalad, üle nende põikipalgid ning keskele kivid
Silmapaistvamad jutud: ,,Tähtis päev" (Karjapoiss, loomade eest hoolitsemine, loomad tahavad toimetamist. Karjapoiss käis iga päev loomadega väljas. Piiratud aedikuid ei olnud, pidi silma peal hoidma. Ühel päeval sai võimaluse, et saunamees läks poisi eest karja. Poiss seda ei teadnud alguses ja oli õhinas, et üks eriline päev tal. Pühapäevane päev ja läks kirikusse. Kirikusse minek oli põnev, paremad riided seljas. Kohtab tuttavat karjapoissi, kes kutsub teda kirikutorni vaadet nautima. Elamus, aga kellamees tuli üles ja õiendas. Poisile läheb pahandamine hinge. Kirikus kuulab jutlust ja kahtleb oma valikus kirikusse tulla. Jutlus saab läbi, hakkab koju minema. Teine karjapoiss kutsub linnupesi otsima ja lõhkuma. Karjapoiss tahab midagi erilist teha, läheb tallu tagasi ja käib jõe ääres kala püüdmas. Ikkagi pole see. Tuleb kalalt pettunult ära, jääb veel ka magama. Kui päev õhtusse jõuab, tõdeb, et on õnnetu
lehma ära, kes neile piima andis. Kaarel ehitab oma viimaste jõuvarudega uue maja ja ta tervis halveneb ning ta sureb ja talu läheb jälle vanade kätte tagasi. 1903 ,,Tähtis päev" autobiograafiline alus Motiiviks on nurjumise kurjus. Karjapoiss Juku sai ühe vaba päeva ja ta ei pidanud tööle minema, vaid sai terve päeva magada ning siis kirikusse minna. Magada poiss ei saa, kuna ei tule und ning kui Juku hakkab kirikusse minema, kohtab ta teel teist karjapoissi kellel on palju paremad viisud jalas ja riided seljas ning Juku on väga pettunud. Ka kirikuõpetajalt saab Juku noomida, kuna teine karjapoiss kutsub Juku koos endaga kirikutorni kella vaatama. Pärast kirikut läheb noormees koju ning heidab lakka pikali ja tal tuli ängistus peale ja ta nutab, et päev ei olnud nii hea kui ta oleks pidanud olema. 1902 ,,Käbe Kaarel" karakternovell Algul Kaarel on hea ja tubli, aga kuid kui ta abiellub, on ta naise vastu halb.
sajandist =Laulud on 8.-12. sajandist pärit Kenning ="Vanemas Eddas" palju kasutatud =Pootiline sõnaline peitepilt ="See, kes rahuldab vareste nälga" -Langenud sõjamees ="Kilpide kõlin" -Lahing ="Vaalade tee" -Meri ="Piiskade koppel" -Taevas =Väga palju on neid ,,Alviissi loos" =Eestis on ka kenninguid ,,Haaviku emanda", ,,Pedaku peremees", ,,Kõrve karjapoissi" Et mõista tekste, on ka ,,Noorem Edda", mis sisaldab poeetikaõpetust ja kenningiloendit Skandinaavalate ja eestlaste elus oli palju ühist =Keel ja sõnad -Ardr ader -Baatr paat -Bruudr pruut -Riirk tugev, hiljem riik -Jool - jõulud -Mold muld -Thor - Taara Laulud jagunevad kaheks =Ajaloolised =Müütilised
Surnud elavad omaette, meie omaette." o Kevadel hakkasid kemplemised Pearuga. See oli küll talvel leppimas käinud, aga seda polnud rohkemaks tarvis kui ainult armulauale minemiseks kirikusse. Juba esmaspäeva hommikul pärast kirikuskäimist mõtles mees teisi mõtteid, mõtles mehiseid mõtteid: kuidas üleaedse krundile vett paisutada, soosilla kõrvale auke kaevata, põlluteele kive veeretada, piirilt aedu lõhkuda, põllupeenraid üles künda, naabri karjapoissi kimbutada, tema sulasega riielda või ükskõik missugust vingerpussi mängida, et üleaedset ärritada ja teda kohtukäimisele hukutada. Varsti oldigi sealmaal. Kord oli üks kaebaja, kord teine. o "Iga inimene peab oma õigust nõudma." "Armas hing, armu peab nõudma, mitte õigust," õpetas vaimulik. o Rätsep Taar oli arvamisel, et seni kui inimene pole varanduslikult kindlustatud, ei
Seppade ette ilmud soome sepa vanim poeg ja räägib, et Kalevipojale pole vaja head mõõka, sest see võib äkilises vihas sõbragi eluküünla kustutada. Vaevapalgaks sai sepp poja surma. Kalevipoeg tahtis seletada, kuid ei suutnud sortsi sajatusel liigutadagi ja pidi nii luupainajat taluma. Lõpuks kargab Kalevipoeg karjudes püsti. Ta ei taipa, et on maganud seitse nädalat. Ta pidas plaani jälle Peipsi taha minna, et taas laudu tuua. Teel juhtus ta nägema karjapoissi, kes huntidega kimpus. Hunt saab teenitud palga ja lammas päästetakse. Kalevipoeg otsustab nüüd üle Peipsi silla ehitada. Poolik sild aga ei pea tuultele vastu ja laguneb laiali. Kalevipoeg loobub silla ehitamise plaanist ja otsustab jalgsi läbi lainete sammuda. Enne teeleasumist püüab ta kehakinnituseks vähke. Vaenelaps laulab oma kurvast elust ja raskest tööst kurja peremehe ja perenaise juures. Teda kuuleb ainsana haldja tütar metsapiiga
(lääts); teraviljade tsükkel: Kes on siidisärgiline? (rukis); Kes on pikapüksiline? (oder); Kellel moorimütsikene? (kaeral); puude tsükkel: Kellel pikad põllepaelad? (pajul); Kellel kardane kasukas? (kasel); Kellel seljas kuldakuube? (kuusel); Kellel seljas leinasärki? (lepal); loomade tsükkel: Kes on haaviku emanda? (jänes ~ rebane); Kes on kuusiku kuningas? (orav ~ hunt ~ karu); Kes on nõmme neitsikene? (uss ~ jänes ~ rebane ~ orav); Kes on kõrve karjapoissi? (karu); mesilase-küsimus: Kesse kõnnib kõrta mööda, / astub aia äärta mööda, / piirab pilliroogu mööda? Kus ja millal mõistatati? Mõistatuste seosest uskumuste ja kommetega Arhiiviteated lasevad arvata, et 19. saj. lõpul ja 20. sajandil oli mõistatamisel Eestis valdavalt ajaviiteline, meelelahutuslik funktsioon. Mõistatatud, nagu ka jutte räägitud, on kõige sagedamini sügis- ja talveperioodil videvikku pidades või õhtul tubastel ühistöödel (kedrates, kududes).
Mari mõtles et peale matuseid läheb ta talust ära koos oma lastega aga seda ta siiski ei teinud. XX Andrese vingerpuss -Algas tavaline argipäev, ainult et iga pühapäev käidi surnuaias ja kirikus. A tahtis Mari perenaiseks. See küsimus jäi aga mõneks ajaks sinnapaika sest tulid uued mured peale. Kevadel hakkas Pearu plaani pidama kuidas saaks naabri maale vett paisutada, piiril aedu lõhkuda, põllupeenraid üles künda, naabri karjapoissi kimbutada ja vingerpussi mängida. Varsti protsessitigi igasuguste asjade pärast. Juhtus ka selline asi et kui A ükskord koju tuli leidis ta Pearu hobusega oma rukkist- läbi odra sõitnud, et rukkise pääseda- hakke lõhkunud. Mindi kohtusse. Kõrtsis rääkis A kuidas P tegelikult põllule sai. Nad läksid kaklema. XXI Mari jäi rasedaks -Mari ootas peremeest koju, magas sellepärast isegi tooli peal. Nad panid hobusele süüa ja asjad valmis ning hakkasid juttu ajama
Ta käis leppimas jällegi selleks et saaks armulauale kirikusse minna. Peale mehe lahkumist hakkas A jälle rääkima et Mari võiks sinna ikka perenaiseks tulla. Naine oli jällegi sõnatu ega osanud midagi sellepeale vastata. See küsimus jäi aga mõneks ajaks sinnapaika sest tulid uued mured peale. Kevadel hakkas Pearu plaani pidama kuidas saaks naabri maale vett paisutada, piiril aedu lõhkuda, põllupeenraid üles künda, naabri karjapoissi kimbutada ja vingerpussi mängida. Varsti protsessitigi igasuguste asjade pärast. Juhtus ka selline asi et kui A ükskord koju tuli leidis ta Pearu hobusega oma rukkist- läbi odra sõitnud, et rukkise pääseda- hakke lõhkunud. Hobune norutas keset Eespere rukist, ohjad ratta ümber- Pearu magas vankris. Andres kutsus tunnistajad 10 kokku ja hiljem kaebas mehe kohtusse. Pearu sai karmi karistuse ja pidi ka veel kahjutasu maksma. Õhtul
Ta käis leppimas jällegi selleks et saaks armulauale kirikusse minna. Peale mehe lahkumist hakkas A jälle rääkima et Mari võiks sinna ikka perenaiseks tulla. Naine oli jällegi sõnatu ega osanud midagi sellepeale vastata. See küsimus jäi aga mõneks ajaks sinnapaika sest tulid uued mured peale. Kevadel hakkas Pearu plaani pidama kuidas saaks naabri maale vett paisutada, piiril aedu lõhkuda, põllupeenraid üles künda, naabri karjapoissi kimbutada ja vingerpussi mängida. Varsti protsessitigi igasuguste asjade pärast. Juhtus ka selline asi et kui A ükskord koju tuli leidis ta Pearu hobusega oma rukkist- läbi odra sõitnud, et rukkise pääseda- hakke lõhkunud. Hobune norutas keset Eespere rukist, ohjad ratta ümber- Pearu magas vankris. Andres kutsus tunnistajad kokku ja hiljem kaebas mehe kohtusse. Pearu sai karmi karistuse ja pidi ka veel kahjutasu maksma
Samal ajal oli Teataja toimetaja-väljaandja K. Päts. Teiste kaastööliste hulgas tegutses ka E. Vilde. Kuna tööd oli palju ja aega vähe, ilmus sel perioodil vähe ilukirjanduslikke töid. Paar tähtsamat: ,,Tähtis päev", ,,Rahaauk". ,,Tähtis päev" Karjapoiss on peategelane, ühel päeval tuleb saunamees ja ütleb,et läheb ise tema eest karja. Poisi jaoks oli see suursündmus. Läheb kirikusse, paneb ilusad riided selga. Tee peal kohtab tuttavat karjapoissi, kes kutsub kaasa kirkutorni, mis on ka elamus omaette. Seda mürgitab kellamees, kes torni tuleb ja pahandab nendega. Poisile läheb see hinge. On kirikus ja kuulab jutlust ning mõtleb, et kas see on parim valik, kuids ta enda erakordset päeva veedab. Teine poiss kutsub varesepesi lõhkuma, aga ta ei taha; läheb kala püüdma, aga see pole päris see. Kui päev õhtusse jõuab, on ta õnnetu, sest päev otsekui oleks tühja läinud. Sellest on leitud paralleele inimese eluga.
annaabi.ee 
