Rebasele oli omistatud ka 6 omadust, mis ei ole seotud looma ökoloogiaga. Need on iseloomujooned, mis inimene on üle kandnud rebasele, sest paljud loomategelased on muinasjuttudes isikustatud (Mihkla & Tedre, 1980). 3.2. Hunt (Canis lupus) Hunt esines 73 muinasjutust peategelasena 33 ja kõrvaltegelasena 2 korral. Talle omistati peategelase rollis 13 erinevat omadust. 4 omadust, mis on hundi ökoloogiaga otseses seoses: peab öösel jahti, kiskjalikkus, kuuletub teistele (karjaloom), hea haistmismeel. 3 omadust, mis on kaudses seoses hundi ökoloogiaga: kannatlikkus, kavalus, külarahva vaenlane. 6 omadust, mis pole seotud hundi ökoloogiaga: õelus, ausus, laiskus, valelikkus, lihtsameelsus, sööb enda järglasi. Hunt on karjaloom, kes püüab saaki enamasti ööhämaruses. Seetõttu on muinasjuttudes külge pandud omadused “peab öösel jahti”, “kiskjalikkus” ja “kuuletub teistele (karjaloom)” täiesti õigustatud. Samuti on tal nagu kiskjaltele
Tähtsal kohal olid ka arhitektuur ja kirjandus.Linnas koondusid haritlased ja targad inimesed. Arstiabi ja igasugune meelelahutus oli alati käeulatuses. Linnas elav rahvas oli tavaliselt väga võimukas ja rikas. Ma arvan, et rahavas tundis ennast linnas kindlustatuna, kuna neid ümbritsesid paksud linnamüürid ja teised inimesed. Üks on jäänud läbi aegade samaks ühiskonnas on nii rikkamaid kui vaesemaid kodanikke, nii säilib tasakaal. Inimene on karjaloom ning harjunud jagama tööülesandeid nii nagu ka kohti ühiskonnas. Selline see meie elukorraldus siin Maal ongi.
INIMENE ON ÜKSI Me sünnime üksi ja sureme üksi, kõik vahepealne on kõigest illusioon. Olgu inimene siis karjaloom või mitte, ikka kiputakse just sellest vahepealsest üksindusest suur numbrit tegema. Seejuures peetakse tihti üksindust ja üksildust ekslikult sünonüümideks, ent tegelikkuses on need kaks täiesti erinevat seisundit. Paljud eelistavadki üksiolekut, ent üksildane olla ei taha keegi. Leidub inimesi, kel on üksinduse ees kohutav hirm. Sageli otsitakse seltsi ükskõik kelle näol, et ei peaks üksi olema. Selline käitumine võib aga viia moraaliväärtuste ohverdamiseni
Ainult üksinda olles ollakse vabad Inimesed elavad enamasti perekondades. See näitab, et ta on karjaloom. Nii ümbritsevad meid iga päev paljud ligimesed. Nüüd tekib küsimus, kuna ollakse omaette, omade mõtetega, et saaks mõelda elu üle ja lihtsalt unistada? Kõikidel on perioode, millal nad tunnevad vajadust ennast ühiskonnast ära isoleerida ja lihtsalt olla. Inimloomad on juba kord sellised, kes vajavad küll teist enda kõrvale aga tahavad samas ka üksi olla. Ja see on arusaadav, sest kõikidel peab ka olema oma hingamisruum. Sinna sisenedes aga
kellestki sõltumisest. Kes soovib, see harjub üksindusega. Kes aga ei soovi, see ei peagi sellega harjuma. Inimene võib teha otsuseid, et oma elu muuta. Suhted on tihti keerulised, kuid teisi austav ning hooliv ja andestav isik leiab alati sõpru ja ei pea end tundma üksikuna. Küll aga on igale inimesele vahest kasulik olla ka üksi ning iseennast tundma õppida. Inimene on ,,karjaloom" st ta vajab oma ümber kaaslasi . Endaga hästi läbisaav inimene saab küll edukalt hakkama ka üksi olemisega, kuid ma arvan, et enamik meist soovib vähemalt aeg-ajalt oma ümber teisi. Kui inimene on teistele meeldiv ning armastav, andestav, rõõmsameelne ja sõbralik, siis ta leiab kindlasti ka sõpru ning ei peagi üksi olema. Üksi olemine ei pruugi olla üldsegi mitte halb. See on vahel väga hea, et tegeleda iseenda ja oma mõtete ning tunnetega, kuigi see võib olla raske.
olemasolu igaviku mõistes tühine. Võib ju istuda pargis pingile ja jälgida mööduvaid inimesi, kes ruttavad palga nimel tööle ja poodi odavama hinnaga suhkrut püüdma. Nad kõik kardavad seda, mida nad ei tea. Kartes elus läbi kukkuda ning peljates mitteeksistentsi, ei anna nad omale puhkehetke selle nimel, et üldse mõelda, milleks või kuhu suunas nad jooksevad. Ehk ei olegi vaja. Inimene tundub olevat karjaloom ning liikuvat sinna, kuhu teised ees. Paremad jahimaad ja puhas vesi on alati kusagil ootamas. Et mitte oma arvataval missioonil läbi kukkuda, on liialdatud materiaalsus ja peata kanana ringijooksmine äärmiselt vajalikud. Kuigi võib üksikute aukude kaudu põigelda kõrvale ühiskonna normidest, oleme kõik pealt paistvas võrdsuses nii ebavõrdsed, kui olla saab. Valikuid ei anta, neid tuleb võtta. Kui inimestele valikud kandikul ette kanda, lähevad nad
Jahil suremine on hea. 3) Jumalad `jumetu', `jumitu' surnu. Usk oma esivanematesse, mitte jumalatesse. Jumal on kõrgemalseisev vaimolend. Jumal on maailmalooja, korralooja, inimese looja, temast lähtub surelikkus. Jumal on ärapöördunud maailmast. Jumala poole pöördutakse vaid erijuhtudel. Polüteism mitme jumala austamine Monoteism ühe jumala austamine Jumalad juhivad maailma. Et Jumalaga suhelda, on vahendajad pastorid. Jumalatele ohverdatakse näiteks esimene karjaloom või esimene viljasaak, et edaspidi kõik hästi läheks. Iseloomulikud riitused Tavaline: lapsepõlv, teismeiga ja täiskasvanu. Teine asi on see et teed ära riituse ja saadki lapsest täiskasvanuks. See on nagu trepiastmel olemine, oled ära ja saad järgmisse levelisse. Eririitused: sündimine, täiskasvanuks saamine, abiellumine, surm. Naised on erisort. Menstruatsioon ja sünnitamine on pühad asjad. Sündimuse puhul tehakse naises läbi puhastuse. Kui laps sünnib
hüpates vms tegemata. Öeldes vaid sõnadega nt ,, Ma olen nii õnnelik praegu" 5. mõtlemisvahend: Teistele välja ütlemata, vaid oma peas asju mõeldes, arutleme sageli endaga justkui sõnadeta rääkides, see tähendabki mõeldes, mida tehakse tihtipeale emakeeles, kuid ka võõras keeles, kui viibitakse pikemat aega kusagil välismaal. Ma arvan, et neist funktsioonidest on kõige vajalikum kommunikatsioon, ehk teiste inimestega suhtlemine, sest inimene on nö karjaloom ja vajab teiste inimeste seltskonda, nende suhtlemist, nendega asjadega üle arutlemist jne, ilma teiste inimestega suhtlemiseta poleks võimalik inimestel eksisteerida ja parem kui seda on võimalik teha rääkides, mitte füüsilisi vahendeid või füüsilist teguviisi selleks kasutades. 4) Selgita järgmiseid keelenähtuseid: homonüümia, polüseemia, sünonüümia, antonüümia. Too näiteid!
kontrollitavad. Siinsed hundid on õppinud tundma oma koduümbrust ja inimeste jahikombeid. Segunemine koertega on paratamatu, kuid populatsiooni normaalne tase on rikutud ning arvukus väike. Meie hundikarjad piirduvad enamasti kuni kümne loomaga. Intensiivse küttimise tagajärjel jääb sügiseks alles kaks-kolm isendit. Kõige rohkem on registreeritud nelja kuni seitsme liikmelisi karju. Hundikarja suurus sõltub eelkõige jahisaagist. Hunt on karjaloom. Koos karjalise eluviisiga on sel liigil välja kujunenud väga keerukas ja selgete alluvsuhetega käitumine ning liigile omase valdusala hoidmiseks vajalik suhtlus. Territoriaalne ja omalaadne sotsiaalne eluviis on süvenenud ajapikku toidu hankimisega - hunt jahib enamasti suuri saakloomi, kellest ta üksi jagu ei saaks. Karja suurenemisel on kindel piir, kui see ületatakse, siis peab madalamal tasemel isend lahkuma
Hobuse füsioloogilised näitajad. · Kehatemperatuur rahulikus olekus: Täiskasvanud hbune 37,5-38,0 `C Sälg 37,5-38,5 `C Varss 38,0-39,5 `C · Hingamissagedus rahulikus olekus 8-16 kordaminutis · Pulss rahulikus olekus: Täiskasvanud hobune 28-40 korda minutis Sälg 40-55 korda minutis Varss 100-120 korda minutis HOBUNE, KUI SAAKLOOM, KARJALOOM. PÕGENEMISREAKTSIOON. · Rohusööjana peab hobune olema võimeline seedima tselluloosi. See protsess on suhteliselt aeganõudev ja eeldab söödakoguste bakteriaalset kääritamist. Näiteks veisel on selle tarbeks mitmeosaline magu, millesse mahub ca 200 liitrit sisaldist. · Kuna hobuse kaitsekontseptsiooniks saakloomana on võimalikult varakult vaenlast märgata ja põgeneda, ei saa ta endale väga rasket ja mahukat seedeelundkonda lubada.
lastakse otse veetrassist. Soojustamata lautades on vajalik külmumiskindlate jooturite kasutamine, võib kasutada elektriga soojendatavat veejooturit, veetoru tuuakse maa alt külmumise vältimiseks. Monosööda söötmine söödamikseriga silost, heinast, teravilja- ja mineraalsöötadest segatakse söödamikseris kokku üks monosööt. Mikserite kasutamisel peaks söödalava olema vähemalt 3m laiune. Lamba eripärad rohusöötade tarbijana Lammas on hea karjaloom, keda võimalik aastaringselt väljas pidaad (grazing animal). Karjamaarohus eelistab lammas ristikut kõrreliste ees, sööb rohuneid valikuliselt, valides taime osi, mis on parema kvaliteedi ja seeduvusega kui seda oskab teha veis. Lambad söövad rohekm puude, põõsaste lehti kui veised, aga vähm kui kitsed. Lambad on võrreldes kitsede ja ka veistega paremad mägikarjamaade, kõnnumaade ja teiste looduslike karjamaade kasutajad
peab peale kasutamist alati ära korjama Koplid · Hobuse koplis pidamine on alati seotud suure riskiga. Kuna see on aga parim võimalus hobuse liigutamiseks, peaks ümbruse hoidma võimalikult turvalisena. · kopliaiad tuleb ehitada tugevateks, et hobune ei vigastaks ennast ja ei pääseks lõhutud aia tõttu jooksu. · Kopli pinnas tuleks hoida puhtana, sõnniku, kivid ja risu peab korrapäraselt ära korjama. · Kuna hobune on karjaloom, meeldib talle olla koplis koos teiste hobustega. Tuleb jälgida, et hobused ka omavahel sobiksid. · Neid hobuseid, kes tihti jooksu panevad, ei saa hoida koos, sest nad õpetavad halbu kombeid ka teistele. HOBUSE IGAPÄEVANE JÄLGIMINE · Hobust jälgides tuleb meeles pidada, et iga hobune on erinev. Mida paremini hobust tunned, seda kergem on tema tervist jälgida. Omanik ja tallimees peavad tundma hobust nii hästi, et näeksid kohe kõiki muutusi hobuse juures
annaabi.ee 
