minev objekt tuleb müürseppadelt, monteerijatelt või puuseppadelt vastu võtta, selleks on vaja kontrollida: 1) seinte, postide, ukse- ja aknaraamide vertikaalsust. 2) lagede ja talade horisontaalsust 3) seinte ja lagede tasapinnalisust Uued pinnad: aluspind peab olema puhas ja ühtlase niiskusega. Kui vaja, pind niisutatakse, et tagada parem nakkuvus. Pinnad looditakse ja paigaldatakse majakad ehk krohviribad. Remonditavad pinnad: kui all on vanad email- või õlivärvid, siis pind karestatakse kraapkiviga. Kantakse pintsli või harjaga peale nake (nt Betokontakt Knauf sarjast). Töövahendid, seadmed ja tooted peavad olema paigaldatud selliselt, et oleksid tagatud ohutus ja käepärasus. Olenevalt pinnast on tarvis järgmisi töövahendeid: pintsel- nakke pealekandmiseks, traathari- seinte puhastamiseks, käsihari- pinna puhastamiseks ja niisutamiseks, kraapkivi- pinna karestamiseks. Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud, tööline peab kandma normidega ette nähtud
Sünteetiliste liimide koostisesse kuuluvad vaigud, plastifikaatorid, tahkestid, kiirendid, vedeldid, lahustid, ja täiteained. Sagedasti kasutatakse liime auto kerede juures, polstri remondiks, tihendite ja mürasummutavate elemendi kinnitamiseks jne. Tavaliselt on need liimid valmistatud kautsüki alusel. Liimidega 88 või moment liimitakse kummi, plaste, nahka kunstnahka ja riiet nii üksteise kui ka metalli külge. Pinnad puhastatakse vajadusesl karestatakse ja siis rasvastatukse. Esimest liimikihti lastaks kuivada kuni 10 minutit teist mõniminut, ühendatud pinnad rullitakse kinni, eriti tugev liide tekib siis kui oida seda kokkusurutuna ööpäev. Liide on vee ja külmakindel kuid ei talu õlisid kütuseid ja lahusteid. BC-10D liimitakse piduriklotside hõõrtkatteid. See liide talub lühiaialist temperatuuri. Puhastatud karestatud ja rasvastatud kihtidele määritakse õhuke kiht liimi mida kuivatatakse
o Vill o Siid Leiutamine · 1898 Charles Cros & C.H.Stearn (Ing) viskoossiid · 1937 Wallace H. Carothers (USA) nailon · 1941 Rex Whinfield & James Dickson (Inf) polüester · 1958 DuPont Company lycra, eeliseks on see, et on väga elastne ning saab kasutada liibuva materjalina · 1971 Stephanie Kwolek (USA) kevlar, floriidkiududest materjal Kunstnahad · Aluskiht ja kattekiht · Tehisseemisnahk kattekiht karestatakse traatharjaga ja täidetakse lühikeste nailonkiududega Pisidetailid · 1851 Elias Howe (Ing) idee tõmblukust · 1867 Gideon Sundbäck (Rootsi, USA) kasutuskindel tõmblukk · 1941 Geoorge de Mestral Velcro Takjapael Tavaprobleemid kodus · Tolm tekib inimese nahast · Praht · Mustus · Pesemine · Triikimine Koduhoolduse areng · 1901 Hubert Cencil Booth (Ing) tolmuimeja · 1979 James Dysin kotita keeristolmuimeja
- nähtus, kus hõõrdumine takistab mööda teist keha pinda libiseva keha liikumist 4. Hõõrdejõud sõltub: 1. materjalist, ainest (kummil on suur ja plastil väike hõõrdumine) 2. pinna siledusest 3. pindu kokkusuruvast jõust 5. Hõõrdejõu muutmine (vähendamine ja suurendamine) - vähendamiseks pannakse nt kahe keha vahele õli ehk vähendatakse MÄÄRIMISE abil, suurendamiseks KARESTATAKSE, nt spetsiaalsete katete kasutamine piduriklotsides Elastsusjõud 1. Deformatsiooni mõiste ja liigid - jõu mõjul keha kuju muutumine. Tõmbedeformatsioon (kummipael), survedeformatsioon (svamm, vedru), paindedeformatsioon, väändedeformatsioon, nihkedeformatsioon 2. Elastsusjõu mõiste - jõud, mis tekib kehade deformeerumisel 3. Elastsusjõu suund- deformatsioonile vastupidine ehk elastsusjõud püüab keha
kokku pressitud laastudest ja sideainest. Enamasti kasutatakse tootmisel okaspuu laastu. Erineva otstarbega plaatide puhul kasutatakse eri kuju ja suurusega laastu ning erinevaid sideaineid. Ehituses kasutatakse seda enamasti vooderdus- ja põranda alusmaterjalina, mööblitööstuses aga konstruktsioonielemendina. 2. Puitkiudplaadid Puitkiudplaate valmistatakse tavaliselt ilma liimaine lisamiseta kasutades puidu enda vaiku. Kiud karestatakse, segatakse veega ja surutakse kokku, mille käigus vesi filtreerub. Kasutusse läheb kogu puidumass, tavaliselt kasutatakse okaspuud. Liigitatakse pehmeteks, poolkõvadeks ja kõvadeks plaatideks. Esimesi kasutatakse soojusisolatsiooniks ja tuuletõkkeks, sest nad on kehvade mehhaaniliste omadustega. Kõvemate plaatide tootmisel kasutatakse kõrgemat temperatuuri ja neid plaate kasutatakse põrandaehituses, seinte kattematerjalina ja spoonide alusmaterjalina. 3. OSB plaadid
viilida ja lihtsalt ja valutult eemaldada. Tänapäeva akrüül on ETÜÜL metakrülaat, mis on parem kunstküünte ehitamiseks ja küüne plaat ei saa viga. Praeguseks on palju erinevaid materjale, küünte ehituseks: akrüül, geel, pulber süsteemid, liim, siid jne. Peamine eesmärk nendel materjalidel on luua kauneid küüsi ja praeguseks on see muutunud väga suur nõudluseks nii naistel kui meestel. i Kuidas paigaldada geelküüsi? · Oma küüned viilitakse lühikeseks ja karestatakse et tagada parem haakumine plastmassist pikendusega ehk tipiga. · Valitakse sobilikud tipid (sirged või kumerad) ja liimitakse need oma küüne otsale. · Klient valib endale sobiliku pikkuse ja kuju. Seejärel tasandatakse tipi ja oma küüne üleminek. Oluline on kasutada ka spetsiaalset puuri, et eemaldada küünelt üleliigne liim ja väiksemadki ebatasasused. · Enne geeli peale kandmist tuleb küüne pind spetsiaalse vahendiga puhastada, et tagada
*Kantakse vööle üksteise järel ja vajalikke tehnoloosi vaheaegu arvestades kõik kihid kuni ühtlase tõmmise saamiseni, sablooni lükatakse juhtlattide vahel edasi. *Kantakse pinnale vedela viimistluskihi; *Viimistletakse üksikud kohad, mis sabloonist jäid, kasutades selleks pahtellabidat või hõõrutit. *Eemaldakse juhtlatid ja puhastakse servad. Kõverjooneliste tõmmiste tegemine *Kiilutakse avakülgede vahele laud ja tõmmise keskmesse lüüakse nael. *Aluspind puhastatakse ja karestatakse. *Kantakse krohvikihid peale, arvestades tehnoloogilisi vahaegu. *Kõverjoonelisi tõmmiseid tehakse sirkel sablooni abil *Vertikaaltõmmised tehakse pärast kõverjooneliste tõmmiste tegemist Krohvi vead ja nende vältimine *Lööve - mullikeste ilmumine krohvi pinnale. Iga mulli keskel on valge või kollakas täpp. Mullid tekivad sellest, et mört on valmistatud laagerdamata lubjast, s.t. et lubjas on väikesi kustumata osi
Liimid Liimid on vedelad või plastsed ained, mis moodustavad teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme. Liim tungib puidu rakkude vahele, raku õõntesse ja moodustab liimitavate pindade vahele õhukese liimikihi, seob pinnad kõvastudes suure arvu ülipeente niitidena. Liim liite tugevus oleneb sellest, kui sügavale, kui ühtlaselt tungib liim pindadesse ja kui tihedalt pinnal ühtivad. Liimitavad pinnad karestatakse tainult spoonimisel teistel juhtudel on liimitavad pinnad siledad. Liimid jagunevad 1. Looduslikud-kollageen, kaseiin ja albumiin liimid. 2. Sünteetilised- termoaktiivsed ja termoplastsed vaigud. Kollageenliimid Kollageen on valk mis vees paindub ja lõhustub temp. 80-90kraadi tekitades glutiin on vees lahustuv liim aine. Kollageeni sisaldavad loomkehade sidekoed. Toormahl, kalanahk, kondid, sõrad, sarved. Olenevalt toormaterjal jagati
Tehiskiud viskoossiid, atsetaatsiid. Sünteeskiud polüakrüülkiud, polüamiidkiud, poluesterkiud. Looduslikud valkkiud vill, siid. TEKSTIILIDE LEIUTAMINE 1898 Charles Cros& C.H.Stearn (ENG) viskoossiid 1937 Wallace H. Carothers (USA) nailon 1941 Rex Whinfield& James Dickson (ENG) polüester 1958 DuPont Company lycra 1971 Stephanie Kwolek (USA) kevlar KUNSTNAHAD Aluskiht ja kattekiht Tehisseemisnahk kattekiht karestatakse traatharjaga ja täidetakse nailonkiududega Tehiskarusnahk aluskihi külge on sisse kootud pikad dekoratiivsed kiud PISIDETAILID 1851 Gideon Sundbäck (ENG) idee tõmblukust 1867 Gideon Sundbäck (Rootsi, kolis USA) kasutuskindel tõmblukk 1941 George de Mestral (SWI) Velcro takjapael TAVAPROBLEEMID KODUS Tolm Praht Mustus Pesemine Puhastamine Triikimine KODUHOOLDUSE ARENG 1901 Hubert Cencil Booth (ENG) tolmuimeja
lisamisega. c) Vinüülplati liimimine. Liimimiseks kasutatakse kloorvinüül vaiku. Lahustiks võib olla atsetoon, dilkooretaan, klooretileen. Vaigu lahus (10 % ) kantakse kolme kihiga väikeste vahedega, et osa lahustist lenduks. Detailid ühendatakse ja hoitakse surve all 24 h Saavutatud tugevus 5 MPa. d) Metallist ja mittemetallist konstruktsioonide ühendamine. Liimitavad pinnad tihendatakse üksteise suhtes, vajadusel karestatakse. Pinnad puhastatakse atsetooniga, kantakse pinnale liim, hoitakse 50 minutit toatemperatuuril ja järgnevalt 60 0 C temperatuuril 15 minutit lahusti eemaldamiseks. Pind jahutatakse ja kantakse peale teine kiht liimi. Oote aeg 15 minutit. Peale seda ühendatakse detailid. Surutakse kokku ja tõstetakse temperatuur kuni 1200 C hoides sellisel temperatuuril 25 30 min. Liimitud koha tihedus 12 15 MPa
Kin- nituspoldi 11 vabastamisel saab pööratavat osa pöörata ümber telje 9 ja seada kruustangid vajaliku nurga alla. Rööpkruustangide liikuv ja liikumatu pakk, samuti pööratav osa tehakse hallmalmist, kruvi, poldid ja teised detailid valmistatakse süsinik- konstruktsiooniterasest. Pakkide tööea suurendamiseks ja tooriku tugevamaks kinnitamiseks valmistatakse nad süsinik tööriistaterasest (Y7 või Y8 ), karestatakse ja karastatakse. Et karestatud pinnad detailile jälgi ei jätaks asetatakse pakkidele kaitseplekid (joon. 59). Väga tähtis on, et kruustangide kõrgus vastaks töölise kasvule. Seisval lukksepal peab 900 all painutatud parema käe küünarnukk asuma pakkide kõr- gusel (joon. 60). Detailide kinnitamine kruustangide vahele: a õige; b vale; c kruustangide kaitsepakid joon. 59
Lühike pressimisaeg Puudused : Sisaldavad lahusteid . Liimitava pinna ettevalmistus Eesmärgiks on saavutada parimate omadustega liimühendus Selle tagab : Pinna võimalikult parem märgumine liimiga Hea adhesioon liimi ja liimitava materjali vahel. Üldised põhimõtted 1. Liimitavate pindade puhastamine Pinna peavad olema vabad õlist tolmust ja muust 2. Liimitavate pindade mehaaniline töötlemine Liimitavad pinnad karestatakse parema nakkumise saamiseks 3. Liimitavate pindade füüsikaline töötlemine ehk aktiveerimine Näit. Kuumutamine, ultraviolettkiirgusega töötlemine 4. Liimitavate pindade keemiline töötlemine Näiteks gruntimine naket parandavate ainetega. Puidu liimimist mõjutavad tegurid. Puidu ehitus Puit on oma omadustelt anisotroopne Liimitavus eri suundades on erinev – parim pikikiudu ja halvim ristikiudu
ral näitab, et lühis on vooluallika ja tarviti lüliti vahel. Kui 5. Kuivsiduri ketaste õlitumine (MT-9, M-66 jt.). Õli võib lamp ei sütti, on rike lüliti ja tarviti vahel. 17 Mootorrattad 257 256 sattuda sidurisse väntvõlli tagumise raamlaagri tihendi riknemisel. Õlised hõõrdkatted pestakse bensiiniga j| karestatakse seejärel jämeda smirgelpaberiga. Väär ori püüda õli välja põletada leeklambiga. Põletamisel muutub hõõrdkate rabedaks ja ketas võib kaarduda. Siduri poolikut lahu t urni st märkame kõige teravamalt esimese käigu sisselülitamisel enne kohaltvõttu. Vaatamata sidur ilingi põhja vajutamisele lülitub käik ragi- naga ja masin püüab kõhe liikuma hakata. Põhjused võivad siin olla järgmised. 1. Sidurilingi liigne vabakäik, mistõttu sidurikettad ei
annaabi.ee 
