on vali, ninakas ja isekas.Ta on erakordselt edev ning ta naudib end hästi riietada. Üle selle kõige on ta aga ka vapper võitleja ja suurepärane sõber. Ka porthosel on romantiline suhe, nimelt mildeedi Coquenardiga. Raamat lõppes nii, et d´Artagnan ja kolm musketäri tapsid mileed Winteri, sest ta oli üritanud d´Artagnani kolm korda mõrvata. Mees andestas talle, kuid siis mürgitas mileedi tema armastatu Bonacieux' ja tal ei jäänud muud üle kui naine tappa. See toimus Pariisis. Kardinalile oli lubatud tagasi minna La Rochelle'i ning oma lubadust täideti. Teel aga kohtasid mehed härra kardinali de Richelieu kannupoissi rüütel de Rochefort'i, kellel oli korraldus viia nad Tema Eminentsi juurde, kuhu mehed teel olid. Teekond oli lühike ning varsti jõutigi La Rochelle'i. Otsejoones mingi kardinali juurde. Ta süüdistas d´Artagnani paljudes kuritegudes, kuid kui ta sai teada, et süüdistaja ise- mileedi Winter-on palju rohkem kuritöid korda saatnud, tühistas ta süüdistuse
- Maalid: - Väga sõbralikud silmad a) ,,Sixtuse kabeli lagi": vana testamendi lugu. Jumala puudutus maalil. - Portreemaalija b) ,,Sixtuse kabeli idasein": viimane kohtupäev!!! Paavst töötab põrguaugus. Üle 350 - Uskliku sisuga graafika (kui ta üksik oli) inimese (paljad). Mölisevale kardinalile joonistas ussi ümber kubeme. Michelangelo õpilased joonistasid inimestele püksid jalga. Tema ise on kujutatud nahana, et kukub kohe põrguauku. - ,,doktor Tulpi anatoomialoeng" (kirurgid ja laip) - Vatikani kupli peaarhitekt lilled kõrgel kupli seinal. - ,,öine vahtkond" algas tema allakäigutee.
piiras hugenottide usuvabadust, kõrgemad maksud, vallandati riigiametist, ta oli louis III poeg; päris trooni 4-aastaselt; suurendas Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju euroopas; toetas kunsti; õppis baletti; ta ei surnud rahva poolt armastatuna, kuid on tänaseks üks enim mäletatud ja austatud monarhe prantsusmaal; tuntud kui päikesekuningas Louis XIII- armastas jahilkäike, harrastas laulmist ja joonistamist, pidas lugu heast söögist, usaldas riigiasjad kardinalile, Richelieu- louis XIII peaminister, proovis kaotada prantsusmaal usulist lõhestumist, piiras kõrgaadliku võimu, keelas duellid, ta oli kannatlik, kaval, tal oli terav poliitiline taip, Mazarin- Louis XIV minister; surus maha kuningavõimu vastaste mässud ja haaras endale kogu võimutäitluse; Colbert- majanduspoliitikat korraldas; oli rahandus ja peakontrolöri ametis; riietus alati musta ja ei naeratanud; merkantilistliku majanduspoliitika üks kõige silmapastvaim esindaja;
toitu valmistada Louis XIII - Prantsusmaa kuningas Kuninganna Anna – Louis XIII abikaasa, Buckinghami hertsog armuke Buckinghami hertsog – Inglismaa peaminister, kuninganna Anna armuke Charles I – inglise kuningas Lille´i timukas – ta hukkab mileedi, Krahvinna de la Fere Leitnant Felton – inglane, sügavalt usklik noor vangivalvur, kes valvas mileedit Toweris. Kes korraldab mileedile põgenemise vanglast Kaardiväelased - on musketäride vihavaenlase, kuid kuninga mõjutajad. Allusid kardinalile Musketärid – on kaardiväelaste vihavaenlased. Allusid kuningale 6. „Ainult see naerab hobuse üle, kes ei julge naerda isanda enda üle!“ „Kuidas isand, nõnda teener“ „Kes pärast naerab, naerab paremini!“ „Keegi ärgu tulgu mulle ütlema, millal ma naerda võin. Mina naeran siis, kui ise tahan“ „Tuleb olla ettevaatlikum sellega, mida kirjutad“ Kuulsaks on saanud nende deviis "Üks kõigi ja kõik ühe eest.". 7.
kuninganna on valmis talle andestama, kui kardinal ostab talle teematkaelakee. Tegelikkuses olid juveliirid seda keed elnevalt juba Marie-Antoinette'ile müüa pakkunud ning too oli sellest keeldunud, kuivõrd riigikassa oli üpris tühi, isiklikke rahasid tal nii palju ei olnud - ning lisaks ei olnud ta sugugi nii ükskõikne rahakulutaja, kui temast hiljem üritati muljet jätta. Jeanne de Valois tõi kohale kuninganna nägu näitlejahakatise, korraldas tolle kohtumise kardinaliga ning saatis kardinalile kuninganna nimel mitmeid kirju ning mees läkski intriigide õnge. Hiljem Küsis Marie-Antoinette temalt kohtus, et kas kardinal tõesti arvas, et kuninganna, kes talle juba 15 aastat pole sõnagi öelnud, ühe kee pärast temale andestaks. Afääri lõpptulemus oli see, et Jeanne de Valois põgenes keega Inglismaale, rahvas aga pidas kogu afääri eest vastutavaks õnnetut Marie-Antoinette'i, kes asjas täiesti süütu oli. Vangi pandi
Tegelikkuses olid juveliirid seda keed elnevalt juba Marie-Antoinette'ile müüa pakkunud ning too oli sellest keeldunud, kuivõrd riigikassa oli üpris tühi, isiklikke rahasid tal nii palju ei olnud - ning lisaks ei olnud ta sugugi nii ükskõikne rahakulutaja, kui temast hiljem üritati muljet jätta. Jeanne de Valois tõi kohale kuninganna nägu näitlejahakatise, korraldas tolle kohtumise kardinaliga ning saatis kardinalile kuninganna nimel mitmeid kirju ning mees läkski intriigide õnge. Hiljem mõnitas Marie-Antoinette teda kohtus, et kas kardinal tõesti arvas, et kuninganna, kes talle juba 15 aastat pole sõnagi öelnud, ühe kee pärast temale andestaks. Afääri lõpptulemus oli see, et Jeanne de Valois põgenes keega Inglismaale, rahvas aga pidas kogu afääri eest vastutavaks õnnetut Marie-Antoinette'i, kes asjas täiesti süütu oli.
ja andis kohustuseks tapa Buckinghami hertsog ja tema maksab kätte mileedi poolt d'Artaganile. Vestlus kuulasid pealt läbi ahjulõõride kolm musketäri. Pärast kardinali lahkumist, astus mileedi tuppa Athos, kes võttis vägisi naiselt kirja: "Selle kirja ettenäitaja on tegutsenud vastavalt minu korraldusele ja riigi heaolu huvides. 3. detsember 1627. Richelieu" Naine otsustas mitte sellest kardinalile rääkida, sest ta ei tahnud, et ta saladus oleks välja tulnud. Musketärid ja d'Artagnan kirjutasid hoiatuskirja lord Winterile ja kuningannale. Mileedi võttis vastu tema mehe vend lord Winter. Naine pandi lordi lossi vangistusse. Tuba, kus mileedi elas oli mere kohal, polnud võimalustki põgeneda. Viis päeva oli ta luku taga, selle aja jooksul võrgutas oma saatanliku iludusega valvuri Feltoni. Ta pani Feltonile pähe mõtteid, et ta on süütu ohver
vaid tegutsesid seisuslikud esindused provintsides. Monarhid sõltusid seisuste esindustest maksustamisküsimustes. Kardinal Richelieu: Absolutismi alguseks Prantsusmaal loetakse aastat 1624, kui kuningas Louis XIII (valitses 1610- 1643) nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu. Richelieu oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane. Louis XIII armastas jahilkäike, harrastas laulmist ja joonistamist ning pidas lugu heast söögist, usaldades riigiasjad oma kardinalile, kelle kätte koondus kogu võim. Richelieu püüdluseks oli kaotada Prantsusmaa usuline lõhestatus. Nantes'i ediktiga (1598) oli Prantsusmaa protestantidele ehk hugenottidele antud õigused, mis muutsid nende kogukonna justkui riigiks riigis. 1627. aastal alustasid kuningaväed hugenottide tähtsaima kindluslinna La Rochelli piiramist. Ligi pool linna elanikkonnast suri nälga, enne kui linn alistus. 1629. aastal välja antud armuediktiga
sinna võitlema.» «Ma ei süüdista neid, kõrgus, aga arvaku Tema Majesteet ise, mis teevad viis relvastatud inimest nii üksildases paigas, nagu on seda karmeliitide kloostri ümbrus.» «Jah, teil on õigus, Treville, teil on õigus.» «Kui nad märkasid musketäre, muutsid nad oma kavatsust, unustasid omavahelise viha ühise vihavaenu tõttu musketäride vastu. Teie Majesteedil on ju teada, et musketärid, kes on ustavad kuningale, ja ainult kuningale, on kardinalile ustavate kaardiväelaste loomulikud vaenlased.» «Ja-jaa, Treville,» sõnas kuningas nukralt. «Uskuge mind, nii kurb on vaadata, et Prantsusmaal on kaks parteid, et kuningriigil on kaks pead. Aga see lõpeb ükskord, Treville, see lõpeb ükskord. Te ütlete siis, et kaardiväelased norisid musketäridega tüli?» «Ma ütlesin, et arvatavasti juhtus kõik nii, ma ei või seda aga vanduda, kõrgus. Te
Me musitseerime, teeme näitemängu, korrastame lillepeenraid." Kuninganna harrastustest oma nn külakesest (le *hameau) räägiti legende. Seal lüpsvat kuninganna ise lehma, toitvat lambaid ja kasvatavat lilli ja juurvilju. Tema väga peen sõpruskond oli suure hoolega valitud. Lühidalt: kardinali veeti ninapidi. Mees pantis oma varad, maksis juveliiridele osa ehte väärtusest, kinnitades, et kuninganna tasub teatud tähtaja möödudes puuduva summa. Proua de la Motte esitas kardinalile mitmeid kuninganna võltsitud allkirjaga kirju. Neist võis lugeda, et kuninganna maksab puuduva summa osade kaupa, kirjas oli ka esimene maksmise tähtaeg. Proua de la Motte korraldas ühel pimedal õhtul Versailles' pargis isegi kohtumise kardinali ja kuningannaks maskeeritud sõbratari vahel. Kardinal, saanud ehte omanikuks, ulatas selle Jeanne de la Motte'ile, ise surmkindel, et kuninganna saab selle juba samal päeval kätte. Kuid kaval naine ja tema mees asusid kohe
mäss ega «meie suurt kartust äratava kuningahärra» sissesõit, isegi mitte mõni vargapoiste ja -tüdrukute poomine Pariisi kohtu otsuse põhjal. Ei olnud see ka mõne poortidega ja tuttidega mukitud saatkonna paraatsõit, mis viieteistkümnendal sajandil nii sagedane oli. Vaevalt kaks päeva tagasi oli Pariisi sisse sõitnud sedalaadi ratsarong, nimelt Flaami saadikud, kellel 2 ülesandeks oli sõlmida abielu dofääni ja Flandria Marguerite'i vahel.* Bourboni kardinalile oli see tekitanud palju tuska: et kuningale meeldida, pidi ta hea näo tegema kõigele sellele flaami bürgermeistrite labasele ja lärmavale kambale ning neid oma lossis vastu võtma «suure moralitee, naljamängu ja jandi» ettekandega, sellal kui pladisev vihm kõik ta toredad vaibad läve ees üle ujutas. 6. jaanuar, mis Jean de Troyes' * sõnade järgi «kogu Pariisi rahvahulga liikvele pani», oli kolmekuningapäev ja narripidu * peeti mäletamata aegadest saadik samal päeval.
Armand Jean du Plessis (15851642). ,,Minu esimeseks eesmärgiks oli kuninga suurus, teiseks riigi vägevus (salut publique)", märkis Richelieu hiljem oma poliitilises testamendis. Eeskätt oli see Richelieu teene, et Louis XIII valitsusaeg avas absolutismi ajastu Prantsusmaal, mille tipuks kujunes Louis XIII poja ,,päikesekuningaks" nimetatud Louis XIV valitsusaeg. Louis XIII eelistas riigiasjade korraldamisel toetuda oma kardinalile. Tema isiklik panus kuningavõimu tugevdamisesse jäi üpris tagasihoidlikuks. Louis XIII armastas jahilkäike, harrastas laulmist ja joonistamist ning pidas lugu heast söögist. Prantsusmaa konfessionaalne lõhestatus ning hugenottide ,,riik riigis" oli tõsisemaid takistusi absolutismi kehtestamise teel. Ka kodusõjas olid hugenotid asunud kuningavõimu vastaste poolele. 1627. aastal alustasid kuningaväed hugenottide tähtsaima kindluslinna La Rochelli piiramist.
annaabi.ee 
