ordoviitsiumi karbonaatkivimite murend, raudkivimaterjalid. Eesti kõige viljakamad leostunud ja leetjad mullad, neutraalne reaktsioon, väike korelisus c) Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaba moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud karbonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Võib olla karbonaatne ja karbonaadivaba (karbonaatsus väheneb lõuna poole liikudes). Karbonaadivabal näivleetunud mullad, karbonaadil leejad mullad. d) Klindiesisel alal sinakas-hall moreen, mis koosneb: kambriumi ajastu settekivimitest ja raudkivimaterjalist. Muld kiviselt leetunud. e) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud karbonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Liustiku sulamisveesetted: a) Liustikujõesetted, mis koosnevad: Oosisetted - munakatest, veeristest, kruusast või liivast.
viitsiumi karbonaatkivimite murend, raudkivimaterjalid. Eesti kõige viljakamad leostunud ja leetjad mullad, neutraalne reaktsioon, väike korelisus c) Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaba moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud karbonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Võib olla karbonaatne ja karbonaadivaba (karbonaatsus väheneb lõuna poole liikudes). Karbonaadivabal – näivleetunud mul- lad, karbonaadil – leejad mullad. d) Klindiesisel alal sinakas-hall moreen, mis koosneb: kambriumi ajastu settekivimitest ja raudkivima- terjalist. Muld kiviselt leetunud. e) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud kar- bonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Liustiku sulamisveesetted: a) Liustikujõesetted, mis koosnevad: Oosisetted - munakatest, veeristest, kruusast või liivast.
tuulekaerale. 5. Ühesuguste kahjustajate tõttu ei paigutata ajaliselt järjestikku ega kõrvuti väljadele botaaniliselt sarnaseid liike. 6. Üksteisele järgnevad erinevate omadustega kultuurid (nt liblikõieliste järele suure taimetoitainete vajadusega kultuurid, sügavjuureliste järele madalajuurelised). 3.Külvikordade väetussüsteem 3.1. Lubiväetiste kasutamine O. Halliku andmetel on ligi 40% kujunenud karbonaadivabal moreenil ja nad on happelise reaktsiooniga. Enamike kultuuride optimaalne pHKCl jääb vahemikku 6,0...7,0. Mulla happesuse vähendamiseks tuleb vabad vesinikioonid taas asendada Ca-ioonidega lupjamise teel. Mullareaktsioon ehk pH iseloomustab vesinik- ja hüdroksiidioonide kontsentratsiooni mullas. Sõltuvalt nende vahekorrast on muld kas aluseline, neutraalne või happeline. Muld on happeline kui mullalahuses on ülekaalus vesinikioonid.
tänu lupjamisele tavaliselt nõrgalt happeline. Metsamuldade küllastusaste 60...70%, põllumuldadel 75...85%. Puistu boniteet kõrge, I klass. Kultuurmaadena kasutamise seisukohalt on tegu üle keskmise viljakusega muldadega, boniteet tavaliselt 40...50 hp. Moodustavad 5,9% kogu maafondist ja eriti suur on nende osatähtsus haritaval maal (15,1%). Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul. 2. Leetunud mullad Lk. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, kihisemine puudub, happelised mullad. Esineb selgelt väljakujunenud tüse (>5cm) huumushorisont. Juhtiv mullatekkeprotsess: leetumine. Jaotatakse leetumise astme järgi kolmeks: a) LkI nõrgalt leetunud muld. E<5 cm või puudub. Tüüpprofiil: (O)-A-(E)-B-C. b) LkII keskmiselt leetunud muld. E 5...15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. c) LkIII tugevasti leetunud muld. E>15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C.
tänu lupjamisele tavaliselt nõrgalt happeline. Metsamuldade küllastusaste 60...70%, põllumuldadel 75...85%. Puistu boniteet kõrge, I klass. Kultuurmaadena kasutamise seisukohalt on tegu üle keskmise viljakusega muldadega, boniteet tavaliselt 40...50 hp. Moodustavad 5,9% kogu maafondist ja eriti suur on nende osatähtsus haritaval maal (15,1%). Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul. 2. Leetunud mullad Lk. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, kihisemine puudub, happelised mullad. Esineb selgelt väljakujunenud tüse (>5cm) huumushorisont. Juhtiv mullatekkeprotsess: leetumine. Jaotatakse leetumise astme järgi kolmeks: a) LkI nõrgalt leetunud muld. E<5 cm või puudub. Tüüpprofiil: (O)-A-(E)-B-C. b) LkII keskmiselt leetunud muld. E 5...15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. c) LkIII tugevasti leetunud muld. E>15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C.
tänu lupjamisele tavaliselt nõrgalt happeline. Metsamuldade küllastusaste 60...70%, põllumuldadel 75...85%. Puistu boniteet kõrge, I klass. Kultuurmaadena kasutamise seisukohalt on tegu üle keskmise viljakusega muldadega, boniteet tavaliselt 40...50 hp. Moodustavad 5,9% kogu maafondist ja eriti suur on nende osatähtsus haritaval maal (15,1%). Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul. 2. Leetunud mullad Lk. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, kihisemine puudub, happelised mullad. Esineb selgelt väljakujunenud tüse (>5cm) huumushorisont. Juhtiv mullatekkeprotsess: leetumine. Jaotatakse leetumise astme järgi kolmeks: a) LkI nõrgalt leetunud muld. E<5 cm või puudub. Tüüpprofiil: (O)-A-(E)-B-C. b) LkII keskmiselt leetunud muld. E 5...15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. c) LkIII tugevasti leetunud muld. E>15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C.
tagajärjel. Eesti mullad on noored (2000-4000 a), võrreldes maailma muldadega (10 000- 13 000 a). Antropogeenne ehk inimetegur mõjutab muldi kas negatiivselt või positiivselt. Muldade kultuuristamisel suureneneb bioloogilise aineringe aastakäive, kuid samas võib sellega kaasneda ka muldkatte saastumine. Samas muldade loodushoidliku kasutamise hea tava võib muuta mulla nii produktiivsemaks kui ka viljakamaks. Uuritava ala lähtekivim on punakaspruun liivsavi- ja saviliivmoreen. Sellisel karbonaadivabal mullal on tekkinud näivleetunud mullad, kuid karbonaate sisaldaval moreenil leetjad ja leostunud mullad. [4] Liisoja ja Mäe talu aladel on enim leostunud muldi, ning enim levinud lõimis on saviliiv või liivsavi. Olulisemad mullatekketegurid on kliima, aeg, bioloogiline aineringe, lähtekivim ja reljeef ja inimtegevus, kõigist neist sõltub, mis protsessid kulgevad, kas mulda tekib juurde ja selle omadused paranevad või toimub hoopiski degradatsioon. Inimene on peamine tegur, kes
Lähtekivimiks peamiselt punakaspruun karbonaadivaene moreen. Kihisemine puudub või on sügavamal kui 1m. Tüüpprofiil: A-Baf-Elg-B-C. Lk - Leetunud mullad 12 Levik: Leetunud mullad hõlmavad 3 % kogu maafondist ja ~3 % põllumaast. Lõuna-Eestis kujunenud peamiselt lubjavaesel moreenil, mujal liivadel. Maakondadest levinud peamiselt Võrumaal, Valgamaal ja Põlvamaal, lisaks Põhja-Kõrvemaal, Kundas, Edela-Saaremaal ja Lääne- Hiiumaal. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, kihisemine puudub, happelised mullad. Esineb selgelt väljakujunenud tüse (>5cm) huumushorisont. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. G Gleimullad Levik: Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu maafondist ja ~17 % põllumaast. Suurema levikuga on leostunud ja küllastunud gleimullad. Suuremad gleimuldade alad paiknevad Madal-Eestis (Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa lõunaosa ning saared)
MULLA HAPPESUS JA HAPPELISTE MULDADE LUPJAMINE Happeliste muldade esinemine Eestis Eesti põllumeestele teadvustas mulla happesuse probleemid TÜ professor Anton Nõmmik. Põhjalikumalt uuris aga happelisi muldi EPA õppejõud professor Osvald Hallik (1906...1964), kelle elutööks oli happeliste muldade lupjamisega seotud küsimuste lahendamine. Enamik happelisi muldi levib Kagu- ja Lõuna-Eestis karbonaadivabal moreenil (devoni liivakivil), sest muldade kujunemist mõjutab kõige enam mulla kujunemisest osa võtnud moreeni karbonaatsus. Kõige rohkem on lupjamist vajavaid muldi Võrumaal (u 60%), Põlvamaal (55%), Tartu-, Viljandi- ja Valgamaal (40% põllumajandusmaast). Kokku vajab Eestis lupjamist 35...38% muldadest. Mulla happesuse olemus ja lubjatarbe määramine Mulla reaktsioon on üks olulisemaid mulla omadusi, mis sõltub vesinik- (H+) ja hüdroksiidioonide (OH-)
Leetunud mullad - Lk Huumuskatte tüüp moder Podzoluvisols (WRB), Haplohuods, Fragiorthods (ST) Varisekihile järgneb detriitne O2,O3 siis 1418 cm-ne A, kus Hu sis väheneb sügavuse suunas Karbonaadivabal vaesel lähtekivimil tekkinud mullad, Hu fulvaatne, humifits. aste alla 90% kus ülemised hor.-d vaesunud miner. osa lagusaaduste eemaldumisega laskuva veega Põllumuldadena Hu 2,02,2%, On olemas A-hor. üle 5 cm Hu varu < 100 Mg ha-1 Nüld metsam. 0,16%, põllum. 0,14%
annaabi.ee 
