Elades Lüneburgis käis jalgsi Lübeckis,et kuulata Buxtehude kontserteid.Ta õppis tippmeistrite juures ja sellepärast oli tal väga hea muusika. Kuni 1707. aastani oli Bach organist Mühlhausenis.1708 tuli tagasi Weimarisse, kus teda võeti vastu kapellimeistriks ja organistiks.Tekkis tüli, ja sellepärast lahkus sealt.Sattus isegi vangi, sest muutis koraale kaasaegseteks. Grahvi sõber polnud sellega rahul. Aastatel 1717 - 1723 oli Bach Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent.Käis oma kapelliga igal pool ringi.Bach polnud oma eluajal kuulus, ainult meistrid hindasid teda- Aastal 1723 sai Bachist Thomaskirche kooli kantor Leipzigis.Kogu muusika juhtimine oli tema peal.Ta töötas ka kooliõpetajana, andes tunde ladina keeles.Pidi muretsema 4 kiriku eest.Bach moodistas erineva raskusastmega koore, kirjutas neile iga nädal uus kantaat.Varustas linnakirikuid muusikaga. Isiklik elu-Esimese naise, Maria Barbaraga oli tal 7 last. Aasta pärast esimese naise surma abiellus Bach Anna
Renessanss-taassünniajastu-ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas 14.-16.saj. a-capella-ei tähenda saateta esitust,vaid kapelliga koos,kuhu võisid kuuluda ja eelistatult ka kuulusid pillid. Prantsuse sansoon-valdavalt oli sansoon 4-häälne,komponeeritud üsna sarnaselt motetile,eristatakse kaht laulutüüpi:a)meloodilised ja sentimentaalsed,b)kiiretempolised ja lõbusad,enamasti on need armastuslaulud,kiire tempo Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos.Oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus
!! Töötas Püha Markuse kirikus kapellmeistrina. Uuris akustikat(heli levimine ruumis). Katsetas kahe kooriga vastamisi lauldes. Mitmekooritehnika. Zanritest sonaata, toccata. Järeltulijad Andrea ning Giovanni Gabrielli. Panid aluse dünaamikale. Kirjutasid tseremoniaalmuusikat, kappeli laude arendamine. NT ka 20-häälne kontsert ,,Dulias Jesu" Giovanni Gabrielli. a capella- Tavaliselt mõistetakse pillisaateta vokaalmuusikat. Renessanssis tähistas esitust kapelliga(ansambliga). Kui mõni koorihääl puudus, asendas puhkpill. Madamaades pandi lõplikult ka paika 5 noodijoone väljakujunemine. Võtsid kasutusele ka 4 häält, madalaimaks bass! Ars subtilior- pärast Guillame de Machaut loomingut hääbus prantsuse muusika. Hävineb lõplikult suure Skismaga. Muusikaline kirjatehnika muutus keerukamaks. Kasuti julgemalt lühikesi noodivältusi ja raskeid rütmikombinatsioone. Helide kõrgendamine ja madaldamine.
aluseks Jean Molinet' luuletus). Kuid ta võis ka lihtsalt Ockeghemi muusikat uurida, ilma et oleks tema õpilane olnud. Esimene kindel ametikohta puudutav viide on pärit 19. aprillist 1477, mille järgi oli ta laulja Anjou hertsogi René kapellis Aix-en-Provence'is. Ta jäi sinna vähemalt kuni 1478. aastani. Perioodist märts 1478 kuni 1483 ei ole kindlaid andmeid tema liikumistest. Hertsog René suri 1480. aastal. Josquin võis koos ülejäänud kapelliga minna 1481. aastal Pariisi. Üks tema varastest motettidest "Misericordias Domini in aeternum cantabo" vihjab otsesele sidemele kuningas Louis XI-ga. Pärast kuninga surma 1483. aastal naasis ta Condé'i, et saada oma onu pärandus. Onu ja tema naine võisid saada surma 1478. aasta mais, kui Louis XI armee piiras linna ümber, lukustas inimesed kirikusse ja põletas nad elusalt. Looming Josquini eluajal oli muusikas üleminekuajastu. Toimusid järsud stiilimuutused,
riigi langus oli niisama kiire kui tema tõus, siis pudenes Madalmaade muuskakunst 15. sajandi lõpul mööda Euroopat laiali). 3. Mida tähendab mõiste a cappella: *Renessansiajastulpillisaateta vokaalmuusika, kuid see pole päris täpne. Tolleaegset vokaalmuusikat on päris stiilne ette kanda koos pillidega, nii et mõni pill võib puuduvat koorihäält asendada, samuti võivad kõik hääled olla pillidega dubleeritud. A cappella ei tähista esitust ilma pillideta, vaid kapelliga, ansambliga, kuhu võisid kuuluda(õigeminikuhu eelistatult kuulusid)ka pillid. A cappaellastiil tähendab lihtsalt võrdväärsete häältea ansamblipolüfooniat. *tänapäeval Kuni 16. sajandi lõpuni ei kirjutanud helilooja üldiselt partituuri oma teose koosseisusee kujunes vastavalt võimalustele ja esitajate fantaasiale. Nüüdselajal seda tehakse. On välja kujunenud. 4. Koosta tabel Madalmaade koolkonna põlvkondade kohta(5) [1.)Põlvkond,tegevusaeg 2.)Heliloojad 3
1730.aastast muutus Bachi tegevuses palju. Ta võttis üle Saksamaa ühe kuulsaima muusikaühingu Collegium Musicum juhtimise (muusikaühingud muutuvad populaarseks klassitsismi, eriti aga romantismi ajal; need ühingud korraldasid kontserte, andsid välja noote, hoolitsesid muusikahariduse eest; ühingute juurde kuulus peaaegu alati ka kapell). Ta organiseeris ühingu tööd ja asus juhatama ka ühingu kapelli. Selle kõrgetasemelise kapelliga kandis ta ette Kötheni perioodil valminud teoseid ja kirjutas ka uusi. 1740.aasta paiku hakkas Bach aktiivsest muusikaelust tagasi tõmbuma. Ta loobus Collegium Musicumi juhti- misest ja varsti ühing lagunes. Ta komponeeris aina vähem, pigem täiendas ja kohendas oma vanu teoseid. Tagasitõmbumise põhjuseid oli mitu- Bachi loomingut kritiseeriti aina enam vanamoodsuse ja ülemäära keeru- lisuse pärast. Euroopas hakkasid üha enam puhuma uued tuuled- lähenes uus kunstisuund klassitsism.
Kuid ta võis ka lihtsalt Ockeghemi muusikat uurida, ilma et oleks tema õpilane olnud. Esimene kindel ametikohta puudutav viide on pärit 19. aprillist 1477, mille järgi oli ta laulja Anjou hertsogi René kapellis Aix-en-Provence'is. Ta jäi sinna vähemalt 1478. aastani. Perioodist märts 1478 kuni 1483 ei ole tema liikumise kohta kindlaid andmeid. Hertsog René suri 1480. aastal. Josquin võis koos ülejäänud kapelliga minna 1481. aastal Pariisi. Üks tema varastest motettidest "Misericordias Domini in aeternum cantabo" vihjab otsesele sidemele kuningas Louis XI-ga. Pärast kuninga surma 1483. aastal naasis ta Condé'i, et võtta vastu oma onu pärandus. 4 1.2 Milano Aastad 14801482 on olnud biograafidele kõvaks pähkliks. Leidub vasturääkivaid viiteid, nagu oleks Josquin olnud veel Prantsusmaal või läinud juba Ferrarasse või Napolisse
(Kuna aga Burgandia riigi langus oli niisama kiire kui tema tõus, siis pudenes Madalmaade muuskakunst 15. sajandi lõpul mööda Euroopat laiali). 3. Mida tähendab mõiste a cappella: *Renessansiajastul-pillisaateta vokaalmuusika, kuid see pole päris täpne. Tolleaegset vokaalmuusikat on päris stiilne ette kanda koos pillidega, nii et mõni pill võib puuduvat koorihäält asendada, samuti võivad kõik hääled olla pillidega dubleeritud. A cappella ei tähista esitust ilma pillideta, vaid kapelliga, ansambliga, kuhu võisid kuuluda(õigemini-kuhu eelistatult kuulusid)ka pillid. A cappaella-stiil tähendab lihtsalt võrdväärsete häältea ansamblipolüfooniat. *tänapäeval- Kuni 16. sajandi lõpuni ei kirjutanud helilooja üldiselt partituuri oma teose koosseisu-see kujunes vastavalt võimalustele ja esitajate fantaasiale. Nüüdselajal seda tehakse. On välja kujunenud. 4. Koosta tabel Madalmaade koolkonna põlvkondade kohta(5) [1.)Põlvkond,tegevusaeg 2.)Heliloojad 3
vahemikus 1420- 1460- see oli Burgundia hertsogiriigi hiilgeaeg. Ideaaliks oli kõikide häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid- nim imitatsiooniliseks polüfooniaks. 15. sajandi keskel kujunes normiks neljahäälsus, kusjuures alumiseks hääleks on madalas registris bass, mitte laenatud meloodiaga tenor nagu seni. Samuti räägitakse mõistest a- capella-stiil. See ei tähenda saateta esitust, vaid kapelliga koos, kuhu võisid kuuluda ja eelistatult ka kuulusid pillid. Madalmaade stiili arengut on otstarbekas jagada viieks etapiks: I põlvkond (Meistrid sündinud 1400. a paiku ja tegevusaeg 1420-1460) Kujunes välja uus stiil (vaata tagasi). Sinna põlvkonda kuulusid Guillaume Dufay- säilinud ligi 200 teose käsikirja. 8 missatsüklit, üksikud missaosad, ladinakeelsed motetid, hümnid, prantsuskeelsed sansoonid. Äärimiselt komplitseeritud rütmika. Teine
See koolkond kujunes Burgundia hetsogiriigi hiilgeajal, tähtsamaiks muusikakeskuseks oli sel ajal hertso Philippe Hea õukond Dijonis. Kujunes uus muusikaline keel, mida iseloomustas: Häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine Häälte üksteise jäljendamine-imitatsiooniline polüfoonia. Selle viimistletuim vorm on kaanon. 15. sajandi keskel kujunes normiks neljahäälsus-vaba bassihääle tulek. Tuli kasutusele mõiste a-cappella stiil-esitus koos kapelliga. Madalmaade stiili areng jaotatakse 5 etapiks: I PÕLVKOND(tegevusaeg 1420-1460) I põlvkonna tegevusajal kujunes uus stiil: pehmeloomuline meloodia, tertsil, sekstil põhinev harmoonia, imitatsiooniline polüfoonia ja uued zanrid: missatsükkel, ühehäälne ladinakeelne motett, polüfooniline ilmalik laul. Stiili alusepanijaks on Guillaume Dafay Pärit Burgundia riigi vaimuelu keskusest Cambraist, sai preestriks. Säilinud 200 teose käsikirjad.
annaabi.ee 
