kahjustada tervist, keskkonda või vara · Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara · Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus Statistika · 22% töötajatest hingab vähemalt veerandi oma tööajast sisse erinevaid ohtlikke kemikaale · Kantserogeenidega puutub kokku 32 miljonit töötajat · 2/3 EL-s enim kasutatavast 30 000 kemikaalist ei ole täielikult toksikoloogiliselt uuritud · 96% keemiatööstuse ettevõtetest on väikesed või keskmise suurusega seega on ettevõttes sageli puudulik toksikoloogiline ekspertiis Kemikaalide mõju · Omadused · Koosmõju (piirnormid) · Kvaliteet · Kasutusviis · Kasutamise aeg · Kogused · Ventilatsiooni omadused tööruumis
valesti käituda. ● Kui kõikidest ohutusnõuetest kinni pidada, saab ka suurtes kogustes ohtlike ainetega ohutult töötada. Mürgisus ● Paljud kemikaalid on mürgised. ● Mürgisust uuritakse katseloomade peal. ● Mürgisust on keeruline täpselt kindlaks teha. ● Kemikaale ei tohi mitte mingil juhul maitsta ega nende aurusid sisse hingata. ● Tuleb vältida kemikaalide sattumist nahale. Kantserogeenid ● Kantserogeenidega kokku puutudes, ei märgata tavaliselt mürgistusnähte, kui aga viibida nende ainete keskel pikemat aega, võivad tekkida kasvajad. ● Osa ainete suhtes on mõned inimesed aga ülitundlikud ning põhjustavad allergiaid, mis võivad avalduda nt nohu, nahapunetusena. Tule- ja plahvatusohtlikkus ● Keemiatoodete, eelkõige lahustite (eeter, etanool, bensiin, atsetoon) puhul tuleb arvestada nende tuleohtlikkusega. ●
..........12 2 Allan Part Keemilised ohutegurid ja kuidas kaitsta SISSEJUHATUS Olukorda töökeskkonna keemiliste ohuteguritega EL-s iseloomustavad järgmised näitajad · 22% töötajatest hingab vähemalt veerandi oma tööajast sisse erinevaid ohtlikke kemikaale; · kantserogeenidega puutub kokku 32 miljonit töötajat; · 2/3 EL-s enim kasutatavast 30 000 kemikaalist ei ole täielikult toksikoloogiliselt uuritud; · 96% keemiatööstuse ettevõtetest on väikesed või keskmise suurusega seega on ettevõttes sageli puudulik toksikoloogiline ekspertiis. 3
kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. 2. KEEMILISED OHUTEGURID 2.1. TÖÖKESKKONNA KEEMILISI OHUTEGUREID ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD · 22% töötajatest hingab vähemalt veerandi oma tööajast sisse erinevaid ohtlikke kemikaale · Kantserogeenidega puutub kokku 32 miljonit töötajat · 2/3 EL-s enim kasutatavast 30 000 kemikaalist ei ole täielikult toksikoloogiliselt uuritud · 96% keemiatööstuse ettevõtetest on väikesed või keskmise suurusega seega on ettevõttes sageli puudulik toksikoloogiline ekspertiis 4 2.2. ÕIGUSAKTID · Töötervishoiu ja tööohutuse seadus · Kemikaaliseadus
HeLa rakud Vähirakud ei allu teistelt rakkudelt tulevatele signaalidele, paljunevad lõpmata surematud HeLa rakud elavad tänaseni kasutatakse üle maailma tsütoloogia, geneetika ja molekulaarbioloogia laborites HeLa rakke * nakatatakse viirustega * katsetakse uusi ravimeid * õpitakse tundma raku jagunemist, geeni ekspressiooni, valgusünteesi * uuritakse mutageenide toimet * katsetatakse vähi ravi Vähirakke võimalik saada normaalsetest rakkudest töötlemisel kartsinogeenidega (kantserogeenidega, mutageenidega): * mutageensed ained aflatoksiin, bensopüreen, nitrosoamiinid * kiirgused UV-, röntgen-, gammakiirgus * teatud viirused papilloomiviirus Geenid, mille mutatsioonidest saab alguse vähi teke, jaotatakse kahte suurde klassi: Tuumor supressorgeenid Normaalsed produktid hoiavad ära rakutsükli jätkumise ilma teistelt rakkudelt tuleva signaalita Mutantse geeni puhul kaob kontroll rakutsükli üle produkt ei hoia ära raku jagunemist ilma signaalita Onkogeenid
kaudu. Toiduainetetööstuses üldkasutavad nõude, pindade ja töövahendite puhastusvahendid, mis sisaldavad erinevaid keemilisi ühendeid. Kemikaalid on enamuse pahaloomuliste kasvajate, astma ja neuroloogilis- psühhiaatriliste haiguste põhjustajad.Esmapilgul tundub, et kemikaalid puudutavad suhteliselt vähest osa töötajaskonnast, kuid nii see siiski ei ole. 21% Euroopa Liidu töötajatest puutub töö juures kokku kantserogeenidega, mille vähkitekitav toime on tõestatud. 22% töötajatest puutub vähemalt veerandi oma tööajast kokku erinevate keemiliste orgaaniliste lahustite ja ainetega. 3 Sille Jürimaa Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses OSOON Osoon on toiduainetetööstuses kasutusel kui hapendaja biotsiid, lõhna kontrollaine, vee, toidu ja karastusjookide steriliseerija
haigustesse: o Ärge suitsetage ja ärge kasutage teisi tubakatooteid. o Vältige passiivset suitsetamist. 3 o Olge iga päev füüsiliselt aktiivne. o Säilitage tervislik kehakaal, vajadusel vähendage ülekaalu. o Piirake otsese päikesekiirguse käes viibimist. o Kui soovite alkoholi tarbida, tehke seda mõõdukalt. o Osalege regulaarselt vähi sõeluuringutes. o Vähendage kokkupuudet potentsiaalsete kantserogeenidega nendeks on radoon, asbest, kiiritus ja õhusaaste 1.3. Traumad ja vigastused Meeste surmaga lõppevate õnnetuste peamised põhjused on liiklusõnnetused, traumad ja mürgistused. Vähendamaks traumade ja vigastuste riske: o Kinnitage autos turvavöö. o Järgige kohustuslikke kiiruspiiranguid. o Ärge rääkige autoroolis olles telefoniga o Ärge juhtige autot alkoholi- või narkojoobes. o Ärge juhtige autot unisena. o Kasutage sanitaarruumides libisemisvastaseid matte.
8-10 aastat tagasi loobunud (Haagedoorn jt 1996). Mittesuitsetajatel on riskifaktoriks passiivne suitsetamine, mis ei jää oma ohtlikkuse poolest aktiivsele alla (Labotkin 2002). Lisaks suitsetamisele, mille osa kopsuvähi tekkes on tõestatud (Haagedoorn jt 1996) eristatakse teisigi tegureid, mis koos suitsetamisega toimivad suuremal või vähemal määral üheaegselt. Nendeks on atmosfääri õhu saastumine (intensiivse tööstusega piirkonnad, kokkupuude kantserogeenidega nagu asbest, uraan, radoon, nikkel, kroom) ja hingamisreziimi rikkumine, mis on tingitud sellest, et inimene istub enamuse oma ajast kinnises ruumis ning selle tagajärjel kopse ventileeritakse puudulikult ja bronhide limaskest ei puhastu piisavalt (Loogna jt 1989). Riskifaktoriteks on ka kokkupuude kahjustatud puiduga või söetööstus (Lobotkin 2004). Kroonilised mittespetsiifilised kopsuhaigused (bronhiit, kopsupõletik, astma ja emfüseem) ning
20.12.1989) IV: 90/269/EEC 29.05.1990 töötervishoiu- ja tööohutusealastest miinimumnõuetest raskuste teisaldamisega kaasneva riski ja eriti võimalike seljavigastuste vältimise kohta töötajatel (OJ L 156, 21.06.1990) V: 90/270/EEC 29.05.1990 töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohta kuvaritega töötamisel (OJ L 156,21.06.1990) VI: 90/394/EEC 28.06.1990 kantserogeenidega töötavate inimeste kaitsmisest (OJ L 196, 26.07.1990) VII: 90/679/EEC bioloogiliste ohuteguritega töötamine VIII: 92/57/EEC ajutised ja mobiilsed töökohad IX: 92/58/EEC töötervishoiu- ja tööohutusealased märgid tööl X: 92/85/EEC rasedate, äsjasünnitanud ja rinnaga toitvate emade kaitse XI: 92/91/EEC kaevandav tööstus (puuraugud) XI: 92/104/EEC karjäärid ja maa-alused kaevandused XII: 93/103/EEC kalalaevad
Päriliku eesloodumusega haigused e. multifaktoriaalsed haigused : - vajab haiguse tekkeks pärilikku eelsoodumust. Ja vastavalt mõjuvat keskkonda. 1. hüpertoonia(kõrgvererõhutõbi) väär toitumine (sool ja rasv) 2. II tüüpi diabeet suhrute liigtarve 3. Skisofreenia stressirohke keskkond 4. Reuma pidev külmetamine ja suur füüsiline koormus 5. Astma tolmune, allergeene sisaldav keskkond. 6. Allergia järjepidev kokkupuude allergeenidega. 7. Kasvajad kantserogeenidega pidev kokkupuutumine. NB! Enamus inimesi sureb multifaktoriaalsetesse haigustesse. 16 Populatsiooni geneetika : - uurib alleelide arvukust geenifondis. - Uurib geneetilist struktuuri. - Uurib tegureid. Mis mõjutavad populatsioonis toimuvaid geneetilisi protsesse. · põhiseadused tuletati XX saj. Algul(Hardy-Weinbergi seadus)
Päriliku eesloodumusega haigused e. multifaktoriaalsed haigused : - vajab haiguse tekkeks pärilikku eelsoodumust. Ja vastavalt mõjuvat keskkonda. 1. hüpertoonia(kõrgvererõhutõbi) väär toitumine (sool ja rasv) 2. II tüüpi diabeet suhrute liigtarve 3. Skisofreenia stressirohke keskkond 4. Reuma pidev külmetamine ja suur füüsiline koormus 5. Astma tolmune, allergeene sisaldav keskkond. 6. Allergia järjepidev kokkupuude allergeenidega. 7. Kasvajad kantserogeenidega pidev kokkupuutumine. NB! Enamus inimesi sureb multifaktoriaalsetesse haigustesse. Populatsiooni geneetika : - uurib alleelide arvukust geenifondis. - Uurib geneetilist struktuuri. - Uurib tegureid. Mis mõjutavad populatsioonis toimuvaid geneetilisi protsesse. · põhiseadused tuletati XX saj. Algul(Hardy-Weinbergi seadus) · seaduse tuletamiseks lähtusid nad IDEAALSE POPULATSIOONI mõistest. Ideaalse populatsiooni tunnused : · isendite arv on lõputu · puudub looduslik valik
annaabi.ee 
