Nõnda õnnestus tal oma mängijad emotsionaalselt nii üles kütta, et nad läksidki ja võitsid mängu. Tegelikult ei viibinud Rockne aga Gippi surivoodi ääres ning puudub lõplik tõde selle osas, kas ülalmainitud vestlus üldse aset leidis (Notre Dame’i ülikool, 1996). Immanuel Kant (1724 – 1804) on saksa valgustuse suurim filosoof ja üks kõigi aegade olulisemaid filosoofe üldse. Ta oli ühteaegu nii ratsionalist kui ka absolutist. Kant ning kantiaanlik moraalieetika ütleb, et valetamine iseenesest ei ole moraalne ega hea tegu ja me ei tohi valetada mitte kunagi mitte ühelgi tingimusel. Kantiaanlik süsteem on reegli - deontoloogiline süsteem, mis tunnistab universaliseeritavuse põhimõtet ning ka mõtet, et moraalihinnanguid andes lähtutakse reeglitest ehk printsiipidest (Pojman, 2005: 221 – 226). Seega vale, mille rääkis treener Rockne oma mängijatele nende motiveerimiseks ja ergutamiseks, ei ole Kanti põhimõtetega kooskõlas
Kanti eetika · 1. Kanti eetika · Moraali metafüüsika alused, · Praktilise mõistuse kriitika, · Moraali metafüüsika. · 2. "Kanti eetika" - see on teatud tõlgendus Kanti eetikast · 3. Kantiaanlik eetika- · hõlmab nii Kanti eetika kui "Kanti eetika" kui hulga nüüdisaegseid eetikavaateid · Kanti filosoofia on olulisel määral kriitiline, eitav filosoofia: · Mõtlemine peab lähtuma inimlikust, mitte üliinimlikust vaatevinklist. · Inimese teadmispretensioonid on piiratud loomuliku/loodusliku maailmaga (natural world). · Loodusliku maailma tähtsaim tunnus on see, et ta on aegruumiline ja temas toimivad põhjuslikkuse seadused.
tunnetusstruktuuri kohta. Nimelt käib see kaemuse vormide kohta. Ruum on välismeele kaemuse aprioorne vorm - me ei saa midagi ette kujutada ilma ruumilise ulatuvuseta Aeg on sisemeele kaemuse aprioorne vorm - me ei saa midagi ette kujutada ilma ajalise kestvuse ja järgnevuseta Ruum ja aeg ei eksisteeri iseeneses, transtsendentaalselt, vaid on meie kaemuse eeltingimused. Need vormid on mõistuse poolt peale pandud igale kogemusele. Kantiaanlik seisukoht Kantist lähtuva seisukoha järgi on niisiis kõik paratamatud propositsioonid aprioorsed ning kõik aprioorsed propositsioonid paratamatud. Ka analüütilised tõed on paratamatud, sest nende väärus pole mõeldav (selliste väidete vääruse eeldamine on vasturääkiv) Samas kõik aprioorsed väited pole analüütilised, sest mõned aprioorsed väited on ka sünteetilised. Seega pole ka kõik paratamatud väited analüütilised. Ei kehti:
Jõudude tasakaal Realismi kriitika: Külma sõja lõpp -> ei suutnud seda ette näha Euroopa IR= Struktuur + riik + DC IR - international relations, struktuur (anarhiline) on konstant, riik on konstant, DC - distribution of midagi-> see on muutuja: bipolaarne, multipolaarne, unipolaarne (kui mõnel riigl on võimalus saada uniks, on realistide arvmus see, et teised riigid hakkavad sellele vastu võitlema) Liberalism Kantiaanlik liberalism Demokraatlik rahu Kaubandus Vastastikkune sõltuvus -> kui riigis midagi toimub, siis see mõjutab sama valdkonda teises riigis ja vastupidi; kui riigid on sellises sõltuvuses, kaob ära mõte ja tahtmine pidada sõda, sest see oleks kulukas ja tüütu jne ** Haavatavus ** Tundlikkus -> kui palju on alternatiivne; kui hästi või halvasti suudab manageerida seda, kui teises riigis midagi juhtub
mis teadustes on. Reaalse uurimistöö puhul peaks filosoofia: metodoloogia paika panemine, eriteadlane uurib ühte nähtust – üksiku konkreetse juhtumi käsitlus, mille meetod on alati konkretiseeritud. Seal saab aga üldistada, tuua välja meetodi üldisel kujul – seda võiks teha filosoofia. Tunnetusväärtuse määramine ja metodoloogia piiride määratlemine; tunnetuspiiride määratlemine – kantiaanlik lähenemine. Windelband oli uuskantiaan. Prooviti eriteaduse piire välja tuua, eeldati, et on olemas piirid; piiridega ei pea tegelema eriteadused. Pole olemas teadust kui niisugust, vaid on olemas üksikud eriteadused. Igas eriteaduses on omad meetodid ning positivismi üks postulaat on see, et tegelikult leidub teaduse-ühtsus ja see tähendab sellist meetodtlikkust. On olemas üld meetodlikkus, midagi universaalset. Windelband on nõus teaduse peamise viisiga saada teada tegelikkust
kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit." Igal mõistuspäasel olendil on väärikus ja sügav väärtus, millest tuleneb, et teda ei tohi kunagi ekspluateerida või manipuleerida. Autonoomia printsiip (kolmas formulatsioon): iga mõistusega olend võib käsitleda end universaalse seaduse andjana; meil pole vaja välist autoriteeti, et määrata moraaliseaduse iseloomu. Kantiaanlik usk väidab, et kõik ratsionaalsed olendid määraksid kehtima täpselt ühesugused üldised moraaliprintsiibid. 47. Missugune on moraalselt hea tegu deontoloogilise eetika järgi? Moraalselt hea tegu on selline, mis on tehtud kohusetundest. Sellele peab rakendama universaliseeritavuse testi, sooritaja peab mõtlema, et kas ta saab vastuoluvabalt tahta, et kõik võiksid sellise maksiimi (tegutsemise aluseks olev reegel) järgi käituda. Moraalset tegu ei
kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit.“ Igal mõistuspäasel olendil on väärikus ja sügav väärtus, millest tuleneb, et teda ei tohi kunagi ekspluateerida või manipuleerida. Autonoomia printsiip (kolmas formulatsioon): iga mõistusega olend võib käsitleda end universaalse seaduse andjana; meil pole vaja välist autoriteeti, et määrata moraaliseaduse iseloomu. Kantiaanlik usk väidab, et kõik ratsionaalsed olendid määraksid kehtima täpselt ühesugused üldised moraaliprintsiibid. 47. Missugune on moraalselt hea tegu deontoloogilise eetika järgi? Moraalselt hea tegu on selline, mis on tehtud kohusetundest. Sellele peab rakendama universaliseeritavuse testi, sooritaja peab mõtlema, et kas ta saab vastuoluvabalt tahta, et kõik võiksid sellise maksiimi (tegutsemise aluseks olev reegel) järgi käituda. Moraalset tegu ei
● Jõudude tasakaal ● Realismi kriitika: - Külma sõja lõpp -> ei suutnud seda ette näha - Euroopa IR= Struktuur + riik + DC IR - international relations, struktuur (anarhiline) on konstant, riik on konstant, DC - distribution of midagi-> see on muutuja: bipolaarne, multipolaarne, unipolaarne (kui mõnel riigl on võimalus saada uniks, on realistide arvmus see, et teised riigid hakkavad sellele vastu võitlema) Liberalism ● Kantiaanlik liberalism - Demokraatlik rahu ● Kaubandus - Vastastikkune sõltuvus -> kui riigis midagi toimub, siis see mõjutab sama valdkonda teises riigis ja vastupidi; kui riigid on sellises sõltuvuses, kaob ära mõte ja tahtmine pidada sõda, sest see oleks kulukas ja tüütu jne ** Haavatavus ** Tundlikkus -> kui palju on alternatiivne; kui hästi või halvasti suudab manageerida seda, kui teises riigis midagi juhtub
väärikuse. Jääb kõlama, nagu me oleks Aristotelese vooruslikkuse juures tagasi. Kõigil on mingisugune potensiaal, aga meie hulgas on neid, kellel seda ei ole. Kes on vaimselt taandarenenud ja kellel pole lootustki mingisugust sooritust inimkonnale kunagi tuua. Selle teooria järgi jätaksime need inimesed inimväärikusest ilma, mis ongi suurim kriitikapunkt selles teoorias. Seetõttu on ka see teooria probleemne. Negatiivsed - kantiaanlik inimest ei tohi muuta riigivõimu objektiks. See on täiesti sisutühi. Paremat meil ei ole. INIMVÄÄRIKUSE VALDKONNAD · Kehaline puutumatus austus ja kaitse. Piinamiseja väärikuse alandamise keeld. Ka Eesti on seda rikkunud kinnipeetavate puhul. Kunstlik viljastamine kas see on inimväärikusega kooskõlas? Loodetega katsetamine on keelatud, see on ju samamoodi inimene. Geenitehnika.
Eristab vaimuteadusi, mis uurivad inmlikukku kogemust terviklikuna ja üksikuid loodusteadusi, mis vaatavad alati üht aspekti reaalsusest. Tähtsaks saab hingeelu struktuuri psühholoogilise struktuuri tuvastamine ja läbielamise mõiste. Keskse tähtsusega on Dilthey'l mõiste verstehen kui inimese kultuurilise ja sotsiaalse tegevuse vormide ,,osavõtlik mõistmine", ,,intuitiivne taipamine". Samas, see mõistmine põhineb alati ajaloo tundmisel. Siit joonistubki välja saksa filosoofia kantiaanlik ja neokantiaanlik idealistlik traditsioon, mis jätkub ka läbi 20. saj ja mõjutab mitmeid olulisi kultuuriteooriaid mitte ainult Saksamaal. Idealismi puhul on siis huvifookuses 10 eeskätt kultuur kui vaimukultuur, mentaalne sfäär, mis kujundab erinevaid kultuurilisi tegevusi keelt, kunsti, jne. Selle kõrval on saksa filosoofias aga oluline ka materialistlik traditsioon, mis näeb kultuuri eeskätt kui osa teatavast sotsiaalsest korrast, intellektuaalset
annaabi.ee 
