Kannel (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Kannel, viiul ja lõõtspill.

Kannel Kannel on muusikainstrument, mis kuulub näppekeelpillide hulka. Kannelt tunnevad paljud Eestile lähemad ja kaugemad rahvad, näiteks:soomlased, karjalased, marid, udmurdid, lätlased, leedulased ja venelased . Samuti on kannel Eesti muistne pill. Vanematel kanneldel oli ainult viis või kuus keelt. Sellesse liiki kuuluvad näiteks väikekanneldeks ja setu labaga kanneldeks kutsutud pillid. Uuematel kanneldel võib aga keelte arv olla kuni 50. Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga. Esimene kirjalik teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast, kuid kandle vanuseks arvatakse olevat isegi paar that aastat. Tallinna Klaverivabrik on Veljo Tormise ärgitusel tootnud kuuekeelseid

Muusika

11

doc

Rahvapillid

Rahvapillid Kannel Kannel on keelpillide hulka kuuluv muusikainstrument. Kannel on eestlaste muistne pill ning seda tunnevad ka paljud lähemad ja kaugemad rahvad. Kandleid on 3 põhitüüpi: vanem kannel, uuem kannel ehk viisikannel, duurkannel. Kandle põhiosadeks on kõlakast ja sellele tõmmatud keeled. Vanematel kanneldel oli ainult 5 või 6 keelt. Sellesse liiki kuuluvad ka väikekanneldeks ja setu labaga kanneldeks kutsutud pillid. Uuematel kanneldel võib keelte arv ulatuda kuni poolesajani. Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga. Erand on hiiurootsi kannel, mida mängitakse poognaga. Kannel on levinud ka soomlaste, karjalaste, maride, udmurtide, lätlaste, leedulaste ja

Muusika

7

doc

Eesti rahvapillid

....................................................6 Kasutatud allikad...........................................................................7 2 Rahvapillide liigid Rahvapillid on rahva kollektiivne looming või ka professionaalse päritoluga pillid, kus rahvas kasutab viimaseid traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid edasi. Vanad rahvapillid olid lihtsad puhkpillid (sokusarv, karjapasun, vilepill, roopill) ning 6-7 keeleline puust kannel. Mitmed Eesti rahvapillid olid ehituselt väga lihtsad ja seetõttu valmistati neid kodus. Siiski on kohalikud külameistrid teinud ka küllalt keerukaid pille nagu viiul, lõõtspill ja isegi koduorel. Pillimäng oli 20. sajandi alguspooleni valdavalt meeste ala, naisi ei peetud niisugusele tegevusele sobivaks. Pillide liigituses on neli rühma: *aerofonid (õhkpillid) * kordofonid (keelpillid) * idiofonid (korpusega helisevad pillid) ja *membranofonid (väriseva membraaniga pillid).

Muusikaajalugu

2

doc

Rahvamuusika kontrolltöö kordamisküsimused 12. klassile

viisid, mille sõnu võis vahetada Vaimulikud rahvalaulud ­ seoses vennastekoguduste liikumisega, kirikumuusikat lauldi kodudes ja omal käel, ilustati ning muudeti, ning tekkisid uued lood, kirikutes ei kasutatud, tekkis omaette traditsioon (Cyrillus Kreek) Kuidas nimetatakse peamisi häälerühmi setu laulus? EESLAULJA, TORRÕ, KILLÕ RAHVAPILLID Kuidas liigitatakse Eesti rahvapille? (4 rühma) Nimeta igast rühmast vähemalt kolme pilli. Keelpillid ­ kannel, viiul, põispill Puhkpillid ­ pasunad, sarved, torupill Lõõtspillid ­ akordion, lõõtspill, libliklõõts Löök-/rütmipillid ­ trumm, parmupill, jauram Kirjuta kandle ajaloost (millal jõudis Eestisse), liikidest. Vanem kannel ehk väikekannel Uuem kannel ehk viisikannel Duurkannel Rahvakannel RAHVATANTS Kuidas jaguneb Eesti rahvatants? (2) Vanem rahvatants Uuem rahvatants Millised olid vanema rahvatantsu peamised liigid? (2) Sõõr ja rida ehk voor (juhttantsija)

Eesti rahvamuusika

11

odt

kandle ajalugu

Kullamaa Keskkool Raul Vahtmeister KANDLED Referaat Juhendaja: Veiko Hallik Kullamaa 2020 SISUKORD 2 1. KANNEL Kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusika instrument. Kannel on olnud juba muinaseestleste pill ning seda tunnevad paljud lähemad ja kaugemad rahvad. Kandleid on kolme tüüpi: vanem kannel, uuem kannel ehk viisikannel ja duur kannel. kannel koosneb ehituselt kõlakastist ja keeltest selle kohal. Vanematel kanneldel on keeli ainult 5-6, nende hulka kuuluvad ka väikekandled ja setu labaga kannel. Uuematel kanneldel võib keelte arv ulatuda poole sajani. Kandle keeled tõmmatakse helile, kas sõrmedega või plektroniga. Plektroniks nimetatakse enamasti plastikust või harvemini muust materjalist eset, mida kasutatakse näppekeelpillide keelte tõmbamiseks

Arvo Pärt

7

doc

Torupill, kannel, lõõtspill

On üleskirjutisi, kus nimetatakse, et torupilli kasutati põllul väsinud tööliste ergutamiseks. Torupillimängijatele olid määratud mõisas isegi nii nimetatud torupillipäevad, mil nad pidid põllul töölisi oma mänguga ergutama. Tänapäeval on hakatud torupilli taas mängima ning seda õpetatakse pärimusmuusika õppelaagrites, huvikoolides ja kõrgkoolis. KANNEL ­ näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument. Kannel on eesti, soome, läti ja leedu rahvapill, tema iga ulatub paari tuhande aastani. Kust on kannel algselt pärit, pole kahjuks täpselt teada. Esimene kirjalik teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast. Kandle põhiosad: o Kõlakast o Keeled ­ kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga. Keeled asetsevad kerge nurga all, nii et pilli paremal pool on ,,valgete klahvide" noodid veidi kõrgemal, vasakul pool vastupidi

Muusika

4

doc

Eesti rahvapillid

Ometi algas nende areng juba iidsetel aegadel, siis, kui inimene hakkas tähele panema pinguldatud kõõluse helilisi omadusi. Kõige algelisem keelpill oli vahest nöör või väät, mille üht otsa hoiti hammaste vahel ja teist pingutati käega. Järgmine etapp on juba vibupingutus, mida tunnevad paljud eksootilised ja ka Euroopa rahvad. Edasi tulid mitmesugused arenenumad vormid. Enam arenenud keelpillidest väärib esmajoones nimetamist kannel. Eesti rahvatraditsioonis anti sellele kõlarikkale pillile õigusega aukoht. Üks vana rahvalaul ("Kannel") ja samuti muinasjutt kõnelevad, et kandlepuu olevat kasvanud ülekohtust surma saanud vaeslapse südamest. Seepärast kõlab kannel nukralt. Setu pruugis nimetati kannelt koguni jumala enda loodud pilliks. Seetõttu võis seda mängida isegi surnuvalvamise juures ja paastuajal, kui kõik muu pillimäng, laulmine ja lõbutsemine oli keelatud. On täiesti võimalik, et kannelt

Muusika

9

doc

Eesti rahvamuusika. Uuem ja vanem.

sõnu teadmata. Värsirea kordamise ajal ei tarvitsenud eeslaulja kaasa laulda, sel ajal sai ta meelde tuletada või välja mõelda järgmist värssi. Laulmine oli oluline mitmete maagiliste toimingute juures, sest lauldud sõnadele omistati teistsugust mõju, kui kõneldud sõnadele. Laulmine võimaldas teksti valjusti, sisendavalt ja meeldejäävalt esitada ning pakkus ka meelelahutust. Lauldi ka pilli saatel, mis omakorda mõjutas lauluviise. Levinumad saatepillid olid kannel ja lõõtspill. Eesti regilaulude viisid on kujunenud tihedas seoses tekstiga, järgivad teksti ülesehitust ning lause meloodiat. Viisile ei pööratud eraldi tähelepanu, selle kohta öeldi toon, mõnu, hääl vms. Et lauliku peatähelepanu oli teksti taasloomisel, ei võinud viis olla tema jaoks liiga keeruline, see pidi tulema nagu iseenesest. Viisi heliulatus on väike. Vanemad regiviisid põhinevad kolmel-neljal heliastmel. Uuemates regiviisides on kasutusel viis-kuus heliastet.

Muusika

Meedia

Kommentaarid (0)