.................................................................................................. 21 2. Eesmine sääreluulihas m. tibialis anterior ............................................................................. 22 3. Pikk varvaste sirutaja m. extensor digitorum longus ............................................................. 23 4. Sääremarjalihas m. Gastrocnemius ........................................................................................ 24 5. Kannakõõlus ehk Achilleuse kõõlus tendo calcaneus ........................................................... 25 6. Lest sääremarjalihas m. Soleus ............................................................................................... 26 7. Pikk pindluulihas m. peroneus longus ................................................................................... 27 8. Selgmised luudevahelised lihased mm. Interossei dorsales ................................................... 28 9
Reiesirglihas- tõstab jalga ja sirutab põlve Poolkõõluslihas- Kokku tõmbudes painutab jalga reie suhtes ning pöörab reit seestpidiselt, sirutab reit vaagna suhtes. Reie- kakspealihas- See võimas lihasgrupp sirutab jalga reie suhtes ja painutab reit vaagna suhtes. Kaksik-sääremarjalihas- Painutavad säärt. Eesmine sääreluulihas- Kokku tõmbudes painutab jalalaba sääre suhtes, pöörab jalalaba sissepoole. Aitab tõsta ja säilitada jalavõlvi. Ahhilleuse kõõlus ehk kannakõõlus- ülesandeks on kanda üle jõud säärelihaselt ülemisele hüppeliigesele.
5. 4 M. semimembranosus Poolkilelihas 6. 4 M. plantaris Tallalihas 7. 4 M. gastrocnemius Kaksik-sääremarjalihas 8. 4 M. soleus; Lest-sääremarjalihas; ; 9. M. triceps surae Sääremarja-kolmpealihas 5 Tendo calcaneus ehk tendo Kannakõõlus ehk Achilleuse kõõlus 0. Achillis 5 M. extensor digitorum longus Pikk varvastesirutaja 1. 5 M. tibialis anterior Eesmine sääre-luulihas 2. 5 M
Tähista joonisel numbritega: 1. näolihased 2. kaelalihased 3. deltalihas 4. suur rinnalihas 5. õlavarre kakspealihas 6. välimine kõhu põiklihas 7. kõhu sirglihas 8. rätsepalihas 9. reiesirglihas 10. külgmine pakslihas 11. keskmine pakslihas 12. pikk varvastesirutajalihas 13. trapetslihas 14. õlavarre kolmpealihas 15. seljalihas 16. suur tuharalihas 17. reie kakspealihas 18. kaksiksääremarjalihas 19. kannakõõlus Kordamine: Tähista õige(d) vastus(ed). 1. Küünarvarre painutamisel õlavarre kolmpealihas Lõtvub Tõmbub kokku 2. Inimese tahtele alluvad Vöötlihased Silelihased Südamelihased 3. Keraliigese tüüpi ühendus on näiteks Põlveliigeses Selgroolülide vahel Koljuluude vahel Õlaliiges 4. Vereloomeelundiks luus on Kollane luuüdi Plinkollus Punane luuüdi Luuümbris 5. Orgaanilisi aineid on luul vaja selleks, et luu oleks Painduv Kõva Elastne Jäik
välist vormi. Kontsluu, kand- ja lodiluu vahel moodustuva liigese eest taha kulgeva telje ümber toimub jala sisemise serva laskumine kuni 10° ja tõstmine 25-30°. Jala painutamine ja sirutamine on kokku võimalik 70-90°, lähendamine ja eemaldamine 60-90° ulatuses. Hüppeliigese ehitus: Fibula = sääreluu Fibularis longus muscle = pikk säärelihas Calcaneus = kannaluu Calcaneal tendon = Achilleuse e. kannakõõlus Tendon of tibialis anterior muscle = eesmise säärelihase kõõlus Extensor hallucis longus muscle = pikk sirutajalihas (suurele varbale) Extensor digitorum longus muscle = pikk sirutajalihas (teistele varvastele) Anterior talofibular ligament = eesmine kontsluu side Metatarsal bones = pöiavõlvi luud Hüppeliigeste nikastus Hüppeliigese nikastus on küllaltki sageli esinev trauma. Enamesinevaks (90%-l
7. Seleta paari sõnaga mida tähendab agonist – see liigutus mida uurime, vaatame. Antagonist – vastupidise liigutuse tegija. Sünergist- abistaja fiksaator - fikseerib liigese. 8. Säärekolmpealihas. Ladina keeles. Musculus triceps surae. Sääremarja kaksiklihas algab reieluult. Lestlihas algab sääreluult ja pindluult. Kinnitub kandluule. Mõlema osa kõõluste liitumisel tekib kannakõõlus (Achilleuse kõõlus – inimkeha kõige tugevam kõõlus), mis kinnitub kandluuköbrule. Funktsioonid: 1. põlves painutab säärt (ainult säärem.kaksikpealihas), 2. hüppeliigestes painutab jala talla poole (mõlemad osad), 3. seismisel hoiab keha hüppeliigest ettepoole vajumast (lestlihas) 9. Kõhusirglihas.ladink. kust algab kuhu kinnitub. Kahepoolsel kokkutõmbel peamine funk. Musculus rectus abdominis. Algab roiete kõhrelt ja rinnakult
Viimaseks, hea rüht annab panuse heale väljanägemisele. Joonis 1 Õige rüht 3 Rühi hindamine Eest- ja tagantvaates jälgitakse, et teatud märgid paremal ja vasemal kehapoolel asetseksid ühel kõrgusel: kõrvanibud, õlanukid, abaluude alumised nurgad, taljejooned, niudeluuogad, tuharavoldid, põlveõndlajooned, kannakõõlus, tallavõlvid. Küljelt rühti hinnates tuleb jälgida, et kõrvaaugud oleksid ühel joonel õlgadega, õlavööde veidi tagapool, õlad all, põlved sirged, kõht sisse tõmmatud, ilma et puus oleks ette- või tahapoole kallutatud ja jalatalla võlvid säilinud. On tõestatud, et hea rüht on füüsilise veetluse vältimatu osa. Enamikes kultuurides peetakse õiget rühti kohanemisvõimeliste iseloomujooneks ja uskuge või mitte, nii mehed kui naised peavad
Kinnitub reieluu alumisele kolmandikule ja sääreluu külgmisele põndale. F: võimaldab puusaliigese liikumist, reie liikumine taha, pöörab reit välja, eemaldab reit. Reie kakspealihas m. biceps femoris Algab: · Reieluu ülemiselt otsalt · Istmikuluult Kinnitub pindluu pea piirkonda F: painutab säärt, pöörab säärt välja Kaksiksääremarjalihas m. gastrocnemius Algab. · Reieluu keskmiselt põndalt · Reieluu külgmiselt põndalt Kinnitub kandluule, võimas kannakõõlus (tendo calcaneus) F: painutab säärt, sirutab pöida Lest- sääremarjalihas m. soleus Algab: · sääreluu ülemiselt osalt (põndalt) · pindluu pea piirkonnast Kinnitub: moodustab koos m . gastrocnemiusega kannakõõluse F: sirutab pöida Reie nelipealihas m. quadriceps femoris Jaguneb neljaks lihaseks: · reie sirglihas m. rectus femoris algab niudeluu ogalt · külgmine pakslihas m. vastus lateralis algab reieluu suurelt pöörlilt ja luu keskosalt (karejoonelt)
Reiesirglihas, keskmine-, külgmine- ja vahepealne pakslihas B:millistelt luudelt need algavad Niudeluult, reieluult, reieluult, reieluult C:millisele liigesele veel toimib? põlveliigesele 52. Sääre kolpealihas: A: millistest osadest koosneb Lestlihas ja kaksik-sääremarjalihas B: millistest luudest algab Sääreluu ja pindluu; reieluult C: millistele luudele kinnitub kandluule D:kuidas nimetatakse lõppkõõlust? Achilleus e kannakõõlus ------------------------------------------------------------------------------------------------------------ ---------- 53. Käelaba: A: nimeta osad Ranne, kämmal, sõrmed B: kuidas nimetatakse selleosa luid ja mitu neid on ? Randmeluud (8), kämblaluud (5), sõrmelülid (14) 54. Kolmeteljelised liigesed nimeta need (2) ja too näide Keraliiges (N: puusaliiges) ja lameliiges(N: selgroolülide vahelised liigesed) 55. Kodarluu randmeliiges
Reiesirglihas, keskmine-, külgmine- ja vahepealne pakslihas B:millistelt luudelt need algavad Niudeluult, reieluult, reieluult, reieluult C:millisele liigesele veel toimib? põlveliigesele 52. Sääre kolpealihas: A: millistest osadest koosneb Lestlihas ja kaksik-sääremarjalihas B: millistest luudest algab Sääreluu ja pindluu; reieluult C: millistele luudele kinnitub kandluule D:kuidas nimetatakse lõppkõõlust? Achilleus e kannakõõlus --------------------------------------------------------------------------------------- ------------------------------- 53. Käelaba: A: nimeta osad Ranne, kämmal, sõrmed B: kuidas nimetatakse selleosa luid ja mitu neid on ? Randmeluud (8), kämblaluud (5), sõrmelülid (14) 54. Kolmeteljelised liigesed nimeta need (2) ja too näide Keraliiges (N: puusaliiges) ja lameliiges(N: selgroolülide vahelised liigesed) 55. Kodarluu randmeliiges A: Nimeta tüüp
Anatoomia - Lihastik 56. Vöötlihaskiu ehitus · Inimese lihaskiudude pikkus varieerub väga suurtes piirides, alates mõnest mm kuni 10-12 cm. · Vöötlihaskiudu katab membraan sarkolemm. Kiu sisemuses, sarkoplasmas, on rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis omakorda koosnevad veelgi peenematest müofilamentidest. Müofilamente on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid. Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. · Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid. Vöötlihaste tegevus allub inimese tahtele. 57. Lihase ehitus · Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on ...
tihti on vaja põlveliigese operatsioon teha ka teistel juhtudel, sest trauma käigus võivad viga saada ka teised põlveliigese struktuurid. (Männik 2008) Uurimistöö autor sai sellise vigastuse sulgpallitreeningus, kus ta oli liikumas taha nurka ning hüppelt astus risti, mille tagajärjel jalg väändus ja tekkis põlve ristatisidemete vigastus. 15 1.2.4 Achilleuse kõõluse vigastused Kannakõõlus ehk Achilleus on inimese kõige võimsam kõõlus. Ülekoormuse tagajärjel võib kõõluses endas tekkida põletik. Algul tekib Achilleuse kõõluse äge põletik, kuid kui seda kolme kuu jooksul välja ei ravita, muutub see raskesti ravitavaks krooniliseks põletikuks. Achilleuse kõõluse põletik võib tekkida kogu kõõluse ulatuses, kuid kõige sagedamini tekib umbes 4-5 cm ülevalpool kandluud, kus kõõluse verevarustus on kõige halvem.
hiljem teipimine. Sagedasemad rebendid: reie tagakülg, sääre tagumine seesmine lihas, õlavarre kakspealihase üks pea, reielähendajalihas jne. c) kõõluse rebend- äkiline valu, reeglina tunneb sportlane raksatust. Täieliku rebendi puhul valu vaibub, osalise puhul jääb valu püsima. Esmaabi sama kui lihasvigastuse korral. Vajalik operatiivne ravi järgneva immobilisatsiooniga. Sagedamini vigastatakse kannakõõlus, sõrmede sirutaja- ja painutajalihaste kõõlused. Võimalik ka luukilluga ärarebimismurd. d) sideme rebend- kaasneb tugev valu, turse tekkib kiiresti ja pindmistes osades küllalt kiiresti verevalum. Osalise rebendi puhul võib valusündroom sideme koormamisel kesta kuid. Esmaabiks külm, immobilisatsioon, tõstetud asend. Sidemete vigastused: pindluu-kontsluu eesmine side, põlve seesmine külgside, põlve eesmine ristatiside, rangluu- abaluu sidemed, põlvekedra sääreluu side
- tugev löök sääre eesmisesse piirkonda. Algul tekib väike valu sääre eesmises sisemises ja harvem välimises piirkonnas. Valu esineb peamiselt jooksmisel ja hüppamisel. Koormuse järel puhates valu enamasti möödub. Valu muutub koormustega järjest tugevamaks, ühel hetkel võib tugev valu esineda juba tavalisel käimisel ja puhkusel. ACHILLEUSE KÕÕLUSE PÕLETIK Achilleuse kõõlus ehk kannakõõlus on inimese kõige võimsam kõõlus. Ülekoormuse tagajärjel võib tekkida kõõluses ja selle ümber põletik. Vigastust esineb suh- teliselt sageli jalgpallis, põhjuseks näiteks ilma kum- mipuruta kunstmuruväljakud. Põletikku esineb sageli ka korvpallis, jooksus, kergejõustiku hüppealadel. Kui algul tekkiv äge põletik jääb üle kolme kuu välja ravi- mata, läheb see üle juba raskesti ravitavaks krooniliseks põletikuks. Achilleuse kõõluse põletik võib haarata kogu
annaabi.ee 
