* Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale, tema perekonnale, kui ka kodulinnale. Kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega ja püstitasid nende auks mälestusmärke nii Olümpiasse kui ka oma linna. * Nagu spordivõistlused, nii kuulus ka luule ettekandmine ja võistulaulmine paljude pidustuste kavva. Juba mäletamatutest aegadest alates kanti ette kangelaslaule. Kuid aja jooksul said eepika kõrval populaarseks ka lühemad luulevormid. Nagu kangelaseeposi, nii esitati neidki flöödi või keelpilli (kitaara või lüüra) saatel. * Väga armastatud olid spordivõistluste võitjate auks loodud laulud, mida koorid kandsid ette ka juba võistluspaigas või siis võitja saabumisel kodulinna. * Nagu kõigis linnriikides, nii oli Ateenaski pidustusi aasta läbi ! Tähtsamatel neist osales terve kodanikkond koos naiste ja lastega ning ka arvukad võõramaalased. Sellised olid eelkõige südasuvised panatenaiad ("kogu Ateena"), s.o pidustused,
Mesopotaamias oskasid kirja suurem hulk rahvast kui Egiptuses. Peale kirja õpiti koolis veel matemaatikat, tähetarkust, bioloogiat jne. Nagu ka Egiptuses oli teadus pigem teisejärguline ja seda kasutati vaid nii palju, kui igapäeva elus vaja läks. Kasutati Egpitlastest erinevalt kuukalendrit (12 kuud on üks aasta) ja see on ühest päikese aastat 11 päeva lühem. Vea parandamiseks liitis kuningas aegajalt ühe kuu juurde. Mesopotaamlased armastasid kangelaseeposi (näiteks ,,Gilgames") 6. Olustik/Eluolu Erinevalt Egiptuses oli naise roll ühiskonnas palju väiksem kui mehel. Näiteks abielu sõlmiti peigmehe ja tema tulevase äia vahel, kus määrati kaasavara jne. Meestel oli üldiselt siiski Mesopotaamias parem elada. Inimesed ei sõltunud nii palju riigist, maksud olid väiksemad ja ei peetut nii ranget kontrolli kui Egiptuses. Loodusest sõltuti ka vähem, sest muld ei olnud nii viljatu, kui Egiptuses. Aeg-ajalt käis vihmgi üle.
*14-aastaselt prooviaasta *15-20 aastaselt kasvatuses esikohal sõjalised harjutused ja koorilaul *20.aastaselt võis abielluda *30.a sai täieõiguslikuks kodanikuks *riiklik kasvatus kehtis ka tütarlastele. · Kasvatus Ateenas: *eesmärk noore inimese igakülgne arendamine *laste kasvatamine iga perekonna eraasi Religioon ja avalikud pidustused · Kangelaseeposed *Trooja sõja lugu 8.-7. s eKr vormiti sellest mitmeid kangelaseeposi. *Kuulsaimad: "Ilias", "Odüsseia" *Autoriks peetakse Homerost · Lüürika *Lühemad luulevormid *Ette kanti suuliselt, vile- või keelpilli saatel *Levinumad puust kitara ja kilpkonnakilbist kõlakastiga lüüra *Lüürika lüüra saatel ettekantav luule *Luuletuste loomine ja esitamine aristokraatide harrastus *Esitamine sümpoosionil või usupidustustel *Jagunes soolo- ja koorilüürikaks · Teater *Antiik-Kreeka - teatri sünnimaa.
eluaastast alates). Lisaks sellele õppisid poisid muusikat ja tantsu. Ka tüdrukud õppisid tantsu ja koorilaulu ning tegelesid ke- halise treeninguga, muu (kooli)haridus jäi neile kättesaamatuks. Juba Kreeka-Mükeene perioodist on pärit mitmeid lugulaule kangelastest ja nende vägitegudest. Kujunes mitu teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu. 8.-7. saj. eKr vormiti Trooja-pärimuse põhjal hulk terviklikke kangelaseeposi. Hilisemad kreeklased pidasid mitme eepose autoriks pimedat laulikut Home- rost, kellele omistati eelkõige kaks kõige kuulsamat eepost ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Mõlemad pärinevad pi- kemast Trooja sõja eeposte tsüklist, kumbki keskendub selle raames ühele olulisele lõigule. ,,Ilias" kirjeldab kreeklaste vägevaima kangelase Achilleuse ja ülemjuhataja Agamemnoni tüli sõjasaagi pärast ning on suu- rel määral Achilleuse raevu ja selle karmide tagajärgede lugu
Kreeklastele oli see aga mõeldamatu nemad kandsid osa foikniiklaste kaashäälikumärke vokaalidele üle, mõeldes mõne puudujääva häälikutahistuse ka ise välja. Tekkis mitu varianti, kuid lõpuks kujunes aja jooksul välja 24 margist koosnev klassikaline kreeka alfabeet. Lineaarkiri B oli mükeene ajajärgul kasutatud lineaarkirjast A arenenud silpkiri. Sisaldab umbes 200 marki. Kadus koos mükeene kultuuriga. 2.Milline seos oli teatril kangelaseepikaga? Kangelaseeposi kandsid ette randlaulikud, kes laulsid ka koorides. Teater sai alguse koorist ja ühe näitleja dialoogist, hiljem lisandus teine ja kolmaski näitleja, kuid koor sailitas siiski kogu klassikalisel perioodil etenduses keskse osa. 3.Vorrelda kreeka kirjandust egiptuse ja Mesopotaamia omaga. Kummaga on hõlpsam sarnasust leida? Kreeka kirjandus avab aristokraatide ellusuhtumist ja maailmavaadet, palju oli
Kreeklastele oli see aga mõeldamatu nemad kandsid osa foikniiklaste kaashäälikumärke vokaalidele üle, mõeldes mõne puudujääva häälikutahistuse ka ise välja. Tekkis mitu varianti, kuid lõpuks kujunes aja jooksul välja 24 margist koosnev klassikaline kreeka alfabeet. Lineaarkiri B oli mükeene ajajärgul kasutatud lineaarkirjast A arenenud silpkiri. Sisaldab umbes 200 marki. Kadus koos mükeene kultuuriga. 2.Milline seos oli teatril kangelaseepikaga? Kangelaseeposi kandsid ette randlaulikud, kes laulsid ka koorides. Teater sai alguse koorist ja ühe näitleja dialoogist, hiljem lisandus teine ja kolmaski näitleja, kuid koor sailitas siiski kogu klassikalisel perioodil etenduses keskse osa. 3.Vorrelda kreeka kirjandust egiptuse ja Mesopotaamia omaga. Kummaga on hõlpsam sarnasust leida? Kreeka kirjandus avab aristokraatide ellusuhtumist ja maailmavaadet, palju oli
perioodi kreeklaste ajaloolises mälus talletunud oli. Kreeta-Mükeene ajajärku kajastab kangelaseepika seega vaid tinglikult. Lüürika Nagu spordivõistlused, nii kuulus ka luule ettekandmine ja võistulaulmine paljude pidustuste kavva. Juba mäletamatutest aegadest peale kanti ette kangelaslaule. Kuid aja jooksul tõusis eepika kõrval ka lühemate, lüürika nimetuse all tuntud luulevormide populaarsus. Nagu kangelaseeposi, nii kanti neidki ette suuliselt, flöödi või keelpilli puust valmistatud kithara ja kilpkonna kilbist kõlakastiga lüüra saatel. Lüürika juurde kuulus kindlasti ka meloodia, kuid selle taastamine on tänapäeval võimalik vaid väga oletuslikult. Lüürika tähendaski algselt lüüra saatel ette kantavat luulet, kuid muutus järkjärgult kogu luulezanrit tähistavaks üldmõisteks. Pidustusele lisaks kanti luulet ette ka sümpoosionil. Enamus lüürilisi poeete pärineb
perioodi kreeklaste ajaloolises mälus talletunud oli. Kreeta-Mükeene ajajärku kajastab kangelaseepika seega vaid tinglikult. Lüürika Nagu spordivõistlused, nii kuulus ka luule ettekandmine ja võistulaulmine paljude pidustuste kavva. Juba mäletamatutest aegadest peale kanti ette kangelaslaule. Kuid aja jooksul tõusis eepika kõrval ka lühemate, lüürika nimetuse all tuntud luulevormide populaarsus. Nagu kangelaseeposi, nii kanti neidki ette suuliselt, flöödi või keelpilli puust valmistatud kithara ja kilpkonna kilbist kõlakastiga lüüra saatel. Lüürika juurde kuulus kindlasti ka meloodia, kuid selle taastamine on tänapäeval võimalik vaid väga oletuslikult. Lüürika tähendaski algselt lüüra saatel ette kantavat luulet, kuid muutus järkjärgult kogu luulezanrit tähistavaks üldmõisteks. Pidustusele lisaks kanti luulet ette ka sümpoosionil. Enamus lüürilisi poeete pärineb
Olümpiasse kui ka oma linna. Kreeka kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule. Võitudest tulenev kuulsus aitas edukaid sportlasi edaspidi ka riigielus läbi lüüa. Lüürika Nagu spordivõistlused, nii kuulus ka luule ettekandmine ja võistulaulmine paljude pidustuste kavva. Juba mäletamatutest aegades alates kanti ette kangelaslaule. Kuid aja jooksul said eepika kõrval populaarseks ka lühemad luulevormid. Nagu kangelaseeposi, nii esitati neidki flöödi või keelpilli saatel. Luule ehk lüürika tähendaski algselt lüürika saatel ettekantavat luulet, kuid muutus järk-järgult kogu luuležanrit tähistavaks üldmõisteks. Enamik lüürilisi poeete pärines aristokraatide hulgast. Luules andsid nad edasi peamiselt oma tundeid, mõtteid ja tõekspidamisi. Ühelt poolt ilmneb lüürikas poeetide auahnus ja kättemaksuhimu, teisalt aga kibe tõdemus, et
annaabi.ee 
