"Kevade" realismi ilmestab peale huumori ja lürismi põimlemise veel omapärane psühholoogiline läbinägevus ja jutustuse tabav olustikukujutus. "Kevade" harukordselt soe vastuvõtt andis autorile tõuke jätkata humoristlike jutustuste seeriat samade tegelastega. Kuid "Suves" ei suutnud Luts saavutada "Kevade" kunstilist taset; pinnalisust ning mõttelist vaesust korvavad küll oskuslik situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomika rakendamine. "Suves " omandab Kiir kandvama osa ja satub karikatuursesse valgusesse. "Kapsapää" esietendus 1912 tõi Lutsule noore andeka näitekirjaniku nime. Teoses kujutatud koomilised situatsioonid heidavad valgust peremehe ja popsi vahekordadele külas, miljöö ja elupildid on ehtsad ning tüpiseeriva üldistusjõuga. Humoristlik-vestelist suunda jätkas Luts pool-anekdootlikes ühevaatuselistes naljamängudes "Ärimehed"(1913), "Pärijad"(1913), kus olustikul ja faabulal on etendada põhiline osa.
· Püüdis edasi anda hetkelist muljet Paul Signac 1863-1935 · Suur Monet austaja · Sarnaneb Monet töödega · Hiljem meenutavad tema tööd Seurat´i omasid · Tööd väga säravad ja valgusküllased · Mere- või maastikumaalid, jõevaated, purjekad Konrad Mägi 1978-1925 · ,,Merikapsad" · Eesti kunstnik, kelle tööd on kõige kallimad · ,,Norra maastik" Postimpressionism Kunstnikud, kes lõid oma loomingu kandvama osa peale impressionistide näitust 1886.aastal. Paul Cezanne 1839-1906 · Prantsuse maalikunstnik · Hilisematel töödel heledamad värvid · Teemadeks maastikud ja vaikelu · Maalis talusid ja külasid · Jättis tööd lõpetamata või hävitas need · Püüdis maalidel muutliku pealispinna alt tabada nende muutumatuna püsivat ehitust · Sai kuulsaks alles peale surma · ,,Suured Suplejad" · ,,Natüürmort sibulatega" · ,,Laud"
ja kujutusliku ühendamist. Uusromantismi tulek Tuglase loomingusse muutis ta teoste esituslaadi tunderõhuliseks. Üha rohkem keskendus ta tegelaste hingeelu jälgimisele ja eritlemisele. Taotluseks sai teostuse täiuslikkus: novellide sõnastus lähenes sageli luulekeelele, sisu iseloomustas detailirikkus, ülesehitust väljapeetus, tegelasi keerukas hingeelu. Ta seadis endale eesmärgi luua müüte: Tuglase novelliloomingu kandvama osa moodustavad viis novellikogu: "Liivakell" (1913), "Õhtu taevas" (1913), "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede rändamine" (1925). Millised on Tuglase novellistika põhiteemad? Realistlikus jutustuses "Hingemaa" kujutab ta vaese kantniku viletsust ja igatsust oma maalapikese järele, seostatuna seda 1905. aasta revolutsioonisündmustega. Esimeses uusromantilis-sümbolistlikus novellis "Jumala saar" käsitleb ta revolutsiooniideid maausu kaudu
Ka värvide valik ei olnud vaba, jäi eredavärvilise mosaiigi mulje. 9. Puäntillistid pr.k. point, divisionistideks pr.k. diviser-jaotama. 10. Konrad Mägi-mõjustatud neoimpressionismist. Pallase kunstiühingu asutaja, kõige ,,värvitundlikum" eesti maalija, esimesed eesti ,,moodsad" loodusmaalid. Postimpressionism. 1. Post-pärast, taga, järel. Pärast impressionismi. Postskriptum, postdateerima. 2. Postimpressionistid-kunstnikud, kes lõid oma loomingu kandvama osa pärast impressionistide viimast näitust 1886.a. Pariisis 3. Paul Cezanne-talle ei meeldinud impressionistide teoste väline külg, nende ilu puudutavad küsimused. Valguse ja õhu kujutamisel toodi ohvriks objektid tema arvates. 4. Natüürmort-vaikelu, seisvaid objekte kujutav kunstiteos (taldrikud, lilled, puuviljad) 5. Vincent van Gogh-sündis küll Hollandis, aga elas Provence`is Prantsusmaal, kus
ta jäänud maainimeseks, kes ei sulanud kokku linna eluoluga. Ta hakkas otsima uut võimalus kodumaale tagasipöördumiseks. Aastast 1907 pöördus ta tagasi Tartusse kus ta ka suri 10. oktoobril 1927. a. 4 Kitzbergi tähtsus August Kitzbergi loominguline tegevus, mis algas möödunud sajandi 70-ndail aastail , hõlmab ajaliselt poool sajandit. Tema loomingu kandvama osa moodustavad 13 näidendit, 5 annet külajutte ja viimastega orgaaniselt kokkukuuluv kaheköiteline memuaaride kogu. Kitzbergi külajutud püsivad elavatena. Külajuttud peamise väärtusena hindab tänapäeva lugeja meisterlikke tegelaskujusid, millest suur osa on kirjanduslikult vananemata. Kitzbergi soe ja mahetatooniline huumr on andnud tema paremaile juttudele köitva värvingu. A. Kitzbergi draamalooming moodustab tähtsa ja omapärase peatüki eesti draama ajaloos
koomiksipiltidest ning Andy Warhol jaotas oma värvikad maalid paljudeks väikestes ruutudeks(Elvis Presley, Marily Manore). Neljas üks tuntumaid popkunstnikke on Claes Oldenburg, kes valmistas värvilisest kilest kummalisi pehmeid kolmemõõtmelisi esemeid.Popkunstist said mõjutusi ka mitmed tolleaegsed noored eesti kunstnikud, sealhulgas näiteks Leonhard Lapin ja Malle Leis oma lille-puuviljamaalidega. · Postimpressionism(147) Kunstnikud, kes lõid oma loomingu kandvama osa pärast impressionistide viimast näitust 1886.a. Pariisis.Paul Cezanne , kelle maalid olid rohmakad,maalis asjade juures nende sisemist ehitust, seda, milliseid geomeetrilisi kujundeid nad peidavad.(mägi koonus ja inimese pea kerana). Tema lemmikmotiiviks oli natüürmort. Vincent van Gogh oli hollandlane aga kunstis tegutses siiski prantsusmaal.Muidu vaimuhaige ja töid ei hinnatud, müüs eluajal ainult ühe maali.
Palju meeldivat pakub 14 olustikuintonatsiooniline ja rütmiküllane meloodika. Ehkki hääle osatähtsus on siingi harjumuslikult primaarne ning orkestri ülesandeks jääb kõige olulise lakooniline rõhutamine ja vokaalpartiides avaldamata mõtete lõpuni kõnelemine, kõlab ooperi sümfooniline kulg ometi uudselt. Kõige kirkama ja psühholoogiliselt kandvama kujutuse annab Verdi erilaadseist tundeist vallatud ning pidevas emotsionaalses crescendo's lahendatud Rigolettole, kelle isiklik tragöödia moodustab ooperi dramaturgilise telje. Kirjutanud partii kasvult jändrikule ja ekspansiivsele Felice Varesile, leidis Verdi temas oma loominguliste kavatsuste oivalise kehastaja. Kaasaegsete mälestuste järgi laulnud Varesi hämmastava sisendusjõu ning vulkaanilise temperamendiga, jõudes rolli tulipunkti Rigoletto ja õukondlaste vapustavas stseenis.
Üha rohkem keskendus ta tegelaste hingeelu jälgimisele ja eritlemisele. Taotluseks sai teostuse täiuslikkus: novellide sõnastus lähenes sageli luulekeelele, sisu iseloomustas detailirikkus, ülesehitust väljapeetus, tegelasi keerukas hingeelu. Ta seadis endale eesmärgi luua müüte: "Luua müüte, - see on kõrgeim. Luua seda üksi, mis rahvad ja sajandid on loonud, - see on jumalik. Suuremat õnne ei pea kunstnik lootma." Tuglase novelliloomingu kandvama osa moodustavad viis novellikogu: "Liivakell" (1913), "Õhtu taevas" (1913), "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede rändamine" (1925). Millised on Tuglase novellistika põhiteemad? Realistlikus jutustuses "Hingemaa" kujutab ta vaese kantniku viletsust ja igatsust oma maalapikese järele, seostatuna seda 1905. aasta revolutsioonisündmustega. Esimeses uusromantilis-sümbolistlikus novellis "Jumala saar" käsitleb ta revolutsiooniideid maausu kaudu
Üha rohkem keskendus ta tegelaste hingeelu jälgimisele ja eritlemisele. Taotluseks sai teostuse täiuslikkus: novellide sõnastus lähenes sageli luulekeelele, sisu iseloomustas detailirikkus, ülesehitust väljapeetus, tegelasi keerukas hingeelu. Ta seadis endale eesmärgi luua müüte: "Luua müüte, see on kõrgeim. Luua seda üksi, mis rahvad ja sajandid on loonud, see on jumalik. Suuremat õnne ei pea kunstnik lootma." Tuglase novelliloomingu kandvama osa moodustavad viis novellikogu: "Liivakell" (1913), "Õhtu taevas" (1913), "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede rändamine" (1925). Millised on Tuglase novellistika põhiteemad? Realistlikus jutustuses "Hingemaa" kujutab ta vaese kantniku viletsust ja igatsust oma maalapikese järele, seostatuna seda 1905. aasta revolutsioonisündmustega. Esimeses uusromantilis-sümbolistlikus novellis "Jumala saar" käsitleb ta revolutsiooniideid maausu kaudu
narodnikluse traditsioonidest, üritas neid ühendada, kokku sulatada sotsdem maailmavaatega. Jõudis kohati päris kummaliste tulemusteni. Pmst esseerid olid veendunud, et maailma, ka Vm tulevik on seotud sotsialismi võiduga, sotsialistliku ühiskonna rajamine oli nende lõppeesmärgiks. Erinevalt Lääne-Eur-st, kus leiti, et revol teostajaks peab olema tööstusproletariaat, arvati, et Vm-l on olukord teistsugune, järelikult esseerid pöörasid pilgu Vm kõige kandvama rahvakihi, talurahva poole. Tulevase sots revol pidi teostama talurahvas. Selleks, et Vm talurahvas revolutsiooni teeks, oli vaja äratada- parimaks tehnikaks peeti pol terrorit- kõrgete riigiametnike tapmist. Terrori kõrgpunkt 1905-1907, revolutsiooni päevil, nende jooksul Vm-l kokku 233 terroristlikku akti, mis esseerid toime panid, nende jooksul tapeti 2 ministrit, 7 kindralit, 33 kuberneri jne. Vm olevikku
annaabi.ee 
