Els Roode on kr. kandle mängutehnika rajaja ja algõpetuse väljatöötaja. Soome kannel rohkete bassidega. Läti ja Leedu sama kõrguseni kui Eesti kromaatiline kannel. Umbes samal ajal, kui meil algas kandleõpetus muusikakoolides, avati Lätis ja Leedus erialad nii musakoolides kui konservatooriumites. See on toonud kaasa pilli varasema liitmise kunstmuusikaga, heliloojate huvi selle vastu ja kandlepedagoogika arendamise. Els Roode tellimusel kirjutasid kandlele heliloojad Ants Sõber, Gennadi Podelski, Lembit Veevo, Aarne Männik, Gennadi Taniel jt. Muusikakoolides on eesmärk anda õpilastele igakülgne ettevalmistus, arendada mängutehnikat ja nooditundmist nii et tulevikus oleksid nende teed lahti nii klassikalise muusika kui rahvamuusika seas. Kandlele on veel kirjutanud muusikat M. Tally, L. Jõeleht, K. Kõrver, M.-M. Lill, H. Tulve, T. Kozlova. Kandlele sobib hästi barokkmuusika, 1500- muusika. Vähem saab kasutada klassikalisi ja
paremalt ülalt vasakule alla jaaltereeritud keeled vasakult ülalt paremale alla. Seda võib võrrelda klahvide paigutusega klaveri klaviatuuril (mustad ja valged klahvid). Kromaatilisi kandleid valmistas Tallinna Klaverivabrik alates 1950ndatest kuni 1990ndate aastateni. Need kandled on 46 keelega. Praegu on võimalik tellida kromaatilisi kandleid Soomest või eesti kandlemeistritelt. Uuematel Soomest pärit kanneldel võib olla kuni 50 keelt. Kromaatilisele kandlele on kirjutanud muusikat Anti Marguste, Ants Sõber, Gennadi Taniel, Lembit Veevo, Aarne Männik, Mirjam Tally, Lauri Jõeleht, Märt-Matis Lill, Tatjana Kozlova, Kristjan Kõrver jt. Eestis on kromaatilist kannelt võimalik erialana õppida mitmes lastemuusikakoolis, aga ka Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Ta esitas lood Arvo Pärdi Für Alina, Bachi süüdi nr 1, Sajab valget lund, Hõbedased
Parema käe esimese sõrmega üle keelte tõmmates pandi helisema katmata keeled. Nii oli võimalik õieti ainult vaheldada kas tervelt või osaliselt kaht akordi (s.t. võis jätta mõne keele üle tõmbamata, mõnda tugevamini tõmmata, mõnda keelt veel lisaks näppida jne.). samasugust, katmistehnikas akordilist mängimisviisi harrastasid vadja kanneldajad ja Loode-Vene guslimängijad, mujal valitses meloodilisemat mängu võimaldav noppimistehnika. Siin ka väike palake setu kandlele: Kasutatud kirjandus: H. Tampere "Eesti rahvapillid ja rahvatantsud" 1975 4
suured aavid hallid seljad; suured avid - arvad hambad; hõbõ hando havvõkõisi; avi alli, laiku otsa; avid suured laugud otsad; hõbepäida hauge-siida; augid paksud pead jämedad; pikkad aavid pead jämedad; tuli augi alta vetta, mudapea muda seesta; musta pea tõusis mudasta, sini pea savi sehesta; purikad pugalad külled. Orjuslauludes võrreldakse mõisast pääsemist haugi hammaste vahelt pääsemisega. Võrdlus on tabav - mõlemad on pea võimatud. Haugi nõelteravatest hammastest saab kandlele pulki, naelu, kandlelaudu, -külgi vm, nii nagu lõhe lõualuust kandlele kaared või karp. Tegemist on poeetilise võrdluspildiga. Kandle osasid ei ole reaalselt nii mõeldudki, et need kala luust ja inimese juustest oleksid tehtud. Haugil on hästi välja kujunenud jahitaktika, tugev haaramisrefleks, saagi haaramiseks ning kinnihoidmiseks kohastunud suur suu ja teravad hambad. Need omadused on andnud põhjust tema võrdlemiseks hundi või mõrtsukaga
aastast, kuid kandle vanuseks arvatakse olevat isegi paar that aastat. Tallinna Klaverivabrik on Veljo Tormise ärgitusel tootnud kuuekeelseid väikekandleid ja kromaatilisi kandleid, kuid lõpetas tootmise 1990ndate alguses. Kandle mängutehnikaid võib mitmes suhtes võrrelda harfiga mõlema pilli keeli tõmmatakse sõrmepadjaga, mõlemad kasutavad sarnaseid tehnilisi võimalusi nagu flazoletid, arpedzod, glissandod.Kandle kõla on metalsem, kandvam, harfil pehmem. Kõlaliselt on kandlele võibolla kõige lähemal keskaegne psalteerium või saksaaustria tsitter. Keeled asetsevad kandlel kerge nurga all, nii et pilli paremal pool on "valgete klahvide" noodid veidi kõrgemal, vasakul pool vastupidi. Kandle keskosas on keeled enamvähem samal tasemel. Keeled on metallist. Dünaamiline skaala Kannel on suhteliselt vaikne instrument. Ta pole küll nii intensiivse kõlaga kui enamus klassiklisi pille, kuid tänu oma erilisele tämbrile, on ta erinevates
sini pea savi sehesta; purikad pugalad külled. Kuigi haugi nimetatakse parallelismirühmas enamasti kõrvu teiste kalaliikidega, on ta ikkagi kõige sagedamini mainitud kalaliik. Orjuslauludes võrreldakse mõisast pääsemist haugi hammaste vahelt pääsemisega. Võrdlus on tabav mõlemad on pea võimatud. Haugi nõelteravatest hammastest saab kandlele pulki, naelu, kandlelaudu, külgi vm, nii nagu lõhe lõualuust kandlele kaared või karp (laulutüüp «Kannel»). Tegemist on poeetilise võrdluspildiga, selgitab Kaarle Krohn: «Kandle osasid ei ole reaalselt nii mõeldudki, et need kala luust ja inimese juustest oleksid tehtud. Mõte on nii sündinud, et kandle karpi (kaant) on võrreldud lõhe lõualuuga, selle naelu haugi hammastega ja keeli neiu (laulja oma?) juustega.»
Urmas Sisask referaat Elulugu Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. Tema kokkupuude muusikaga algas üsna noorelt, üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis, kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult. 1971. aasta tähistab ka teist väga olulist sündmust Sisaski elus, nimelt tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. Järgnevatel aastatel ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt, aasta hiljem valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia". Ta oli siis vaid 14-aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril, mis toa r...
Ithaque - naishäälele, viiulile ja klaverile (2000) Vertige - klaverile (2000) Cendres - ansamblile(2001) Valvaja - oboele (2002) lumineux / opaque - viiulile, tsellole, klaverile ja kolmele klaasile (2002) Vie secrète - kammerkoorile (2002) delta - lindile (2003) lijnen - sopranile ja ansamblile (2003) abysses - flöödile ja ansamblile(2003) effleurements, éclatements... - kitarrile ja löökpillidele(2003) ...il neige - klavessiinile ja kandlele (2004) igne d´horizon - ansamblile (2005) Lendajad - võimendatud flöödiduole (2005) Reyah hadas ´ala - meeshäältele ja vanamuusikaansamblile (2005, tekst Shalom Shabazi) 5. Teos ,,Sula" "Sula" all tähistab sulamise protsessi mõtete, materjali, kõlavärvi või helide transformatsiooni ühest olekust teise. Teose idee üheks käivitajaks oli küllaltki ajakajaline idee kliima soojenemisest, kujutlus hiiglasliku jäämäe sulamisest. Sellest,
o Rahvakannel ehl kodukannel 42 keelega ja laialt kasutusel rahvamuusika ansamblites. o Kromaatiline kannel ehk kontsertkannel on 4650 keelega. Kontsertkandleid on erinevaid erinev ulatus ning kasutusel on erinevad mehhanismid pooltoonide mängimiseks. Eesti kandle suurim eelis seisneb selles, et tegemist on kromaatilise instrumendiga igale noodile vastab oma keel. Seega pole kirjutades eesti kandlele olulisi piiranguid mistahes kromaatiliste nootide kasutamiseks. Mänguviis Kannelt mängitakse horisontaalses asendis, mängija alati istub. Mängimisel on mõlema käe sõrmed võrdselt tähtsad. Väikseid sõrmi peaaegu ei kasutata, sest nad on teistega võrreldes suhteliselt nõrgad. Seepärast on võimalik mängida kuni 8häälseid akorde või arpedzosid. aeglasemad arpedzod võivad olla ka pikemad käed tõstetakse mitmeid kordi üksteisest üle. Eritehnikad
Tüüpiline näide sellest on : Mässav on meri! Sado kohale laotub taevane jõgi. Haiku puhul kaob tõlkes alati midagi ära. Eelpool toodud haiku on kuulsaim klassikalise haikumeistri Basho kirjutatud. Luuletuse kirjutamist on inspireerinud karmist põhjarannikust eemal asuv Sado saar. Silbiskeem 5-7-5 on tunginud sügavale jaapani teadvusse.( Ainsley 1998: 35-36) 3.5. JAAPANI MUUSIKA Jaapani muusika baseerus kuni praeguse sajandini kotol ( horisontaalne 13 keelega keelpill, kandlele iseloomuliku kõlaga ), shamisen'il ( 3 keelega keelpill, seda mängitakse lapakaga, mida kasutatakse jää kraapimiseks tuuleklaasilt ) ja shakuhachi'l ( kromaatiline bambusflööt, millest on peaaegu võimatu ühtki nooti välja saada ). Kotot ja shamiseni õpivad ainult naised aga shakuhachit õpivad ainult mehed.( Sealsamas 1998: 36) Jaapani provintsides eksisteerib tohutul hulgal rahvalaule. Enamus neist on seotud ususündmuste ja igapäevaelu toimetustega (kalastamine, talutööd jne.)
annaabi.ee 
