Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kandetarindi" - 14 õppematerjali

Ehitised-rajatised
6
docx

Ehitised, rajatised

Katuse alla 30. Nimeta keramsiitplokk? FIBO 5/200 EFEKT 31. Nimeta betoonplokk? Columbia kivi ehk õõnesplokk 32. Mis on keramsiit- ja betoonploki erinevused? Nimeta 3 Õõnesus, mõõdud, tugevus( vastupidavus), valmistamis materjalid 33. Kas palkseina võib seest poolt soojustada? (JAH) Võib, aga pole soovitatav, sest tuleks soojustada väljas poolt, sest soojustus üldjuhul peab paiknema tarindi külmemal poolel, kuna see tagab kandetarindi püsimise ühtlasel temperatuuril ning vähendab oluliselt külmasildade mõju ja on niiskustehniliselt turvaline 34. Kas kiviseina võib seest poolt soojustada? (JAH) Võib , aga pole jällegi soovitatav, kui on väljas juba soojustus ning ja sees soojustus, hakkab sein higistama ja vahele tekib niiskus 35. Mis eesmärgil kasutati savi vundamendi ümbruses vanasti? Hüdroisolatsioonina 36. Miks on savikrohv siseviimistlusena hea materjal?

Tehnoloogia → Tehnoloogia projekteerimise...
10 allalaadimist
Ehitusalased küsimused
6
docx

Ehitusalased küsimused

Katuse alla 30. Nimeta keramsiitplokk? FIBO 5/200 EFEKT 31. Nimeta betoonplokk? Columbia kivi ehk õõnesplokk 32. Mis on keramsiit- ja betoonploki erinevused? Nimeta 3 Õõnesus, mõõdud, tugevus( vastupidavus), valmistamis materjalid 33. Kas palkseina võib seest poolt soojustada? (JAH) Võib, aga pole soovitatav, sest tuleks soojustada väljas poolt, sest soojustus üldjuhul peab paiknema tarindi külmemal poolel, kuna see tagab kandetarindi püsimise ühtlasel temperatuuril ning vähendab oluliselt külmasildade mõju ja on niiskustehniliselt turvaline 34. Kas kiviseina võib seest poolt soojustada? (JAH) Võib , aga pole jällegi soovitatav, kui on väljas juba soojustus ning ja sees soojustus, hakkab sein higistama ja vahele tekib niiskus 35. Mis eesmärgil kasutati savi vundamendi ümbruses vanasti? Hüdroisolatsioonina 36. Miks on savikrohv siseviimistlusena hea materjal?

Ehitus → Ehitiste tarindid
7 allalaadimist
Hoonete kordamisküsimused
11
docx

Hoonete kordamisküsimused

4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast soojustuse min paksus on 15 cm. Soojustuskiht peab olema pidev, seda ei tohi läbida mingid suurema soojajuhtivusega detailid. Varem ehitati

Muu → Ehitusõpetus
17 allalaadimist
Ehitusmaterjalid
24
pptx

Ehitusmaterjalid

väikest taassündi. Tööstusliku kanepi (sort, milles on väga vähe uimastava toimega THCd) ja lina põllud ei vaja rohkem tööd kui põllukultuuride kasvatamine tavaliselt. Mõlemad taimed on üsna vähenõudlikud, kuid nagu taimede korral ikka, sõltub ka nende saagikus ilmast. Kohaliku tootena võimaldavad kanep ja lina vähendada kulutusi transpordile. Kanepit ja lina saab soojustusmaterjalina kasutada puittalatarindites, sarikate vahel, ripplae ja selle kohal oleva kandetarindi vahel ning välisseinte siseküljel. Kanepit ja lina müüakse kas kiudplaatide või villakuna, kanep on saadaval ka lahtiste kiududena. Lahtised kanepikiud tuleb seinakonstruktsiooni lasta puhuda asjakohase kogemusega ettevõttel, sest kanepikiudude käsitsemisel tekib rohkesti tolmu. Mõnedele kanepi- ja linakiududest soojustusmaterjalidele lisatakse polüestrist tugikiudu. Nende tugikiudude tõttu ei saa sellist soojustust pärast demonteerimist kompostida. Sarnaselt tsellulooshelvestele

Ehitus → Ehitusmaterjalid
12 allalaadimist
Ehitus
6
doc

Ehitus

Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast soojustuse min paksus on 15 cm. Soojustuskiht peab olema pidev, seda ei tohi läbida mingid suurema soojajuhtivusega detailid. Varem ehitati tellisseinu, milles vertikaalsete tellismüürikihtide vahele oli paigutatud soojustus

Ehitus → Ehitusõpetus
169 allalaadimist
Kontrolltöö kordamisküsimused
9
doc

Kontrolltöö kordamisküsimused

vundamendi peal ja silluste tugipinnad. 17. Seintele esitatavad nõuded · Tugevad ja püsivad kogu eksplutatsiooniea vältel · Piisavalt helipidavad · Võimalikult kerged, odavad ja keskkonnasõbralikust materjalist · Seinte süttivus- ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusklassile · Seinte soojapidavus, aurupidavus ja õhutihedus peavad vastama kehtivatele normidele · Vältida tuleb külmasildade tekkimist · Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool · Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool. · Vaheseinad peavad olema piisavalt tugevad ja helipidavad, märgade ruumide puhul ka niiskuskindlad 18. Mansardkorrusega elamu välis- ja siseseinte paksus tellistest ja väikeplokist, raudbetoonpaneelidest ja puidust vahelae korral Puidust lae puhul ­ kandesein 20 cm Raudbetoonlae puhul ­ välissein 20 cm, sisesein 30 cm (2kordsete hoonete puhul on kandesein 30 cm) 19

Ehitus → Ehitusõpetus
187 allalaadimist
Ehitusfüüsika I-konspekt
24
docx

Ehitusfüüsika I (konspekt)

Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse hoone energiatõhususe (miinimum)nõuetest (~0,1...~0,3) W/(m2·K)),ruumide soojuslikust mugavusest (~0,5...0,8 W/(m2·K)),hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites (~1,2...1,8 W/(m2·K)), ehitustehnilistest nõuetest (konstruktsioonide ja fassaadide kaitse),majanduslikust otstarbekusest. Soojustus peab üldjuhul paiknema kandetarindist külmemal poolel. See tagab kandetarindi püsimise ühtlasel sisetemperatuuril, vähendab oluliselt külmasildade mõju ja on niiskustehniliselt turvaline. Energiatõhususarv – arv, mis kajastab hoone energiakasutamist: sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks, olme- ja muude elektri seadmete kasutamiseks. Valemileht! 19.Soojuslikult homogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistus 1. Arvutatakse piirdetarindi iga materjalikihi soojustakistus: R=d/λd. 2

Ehitus → Ehitusfüüsika
272 allalaadimist
Hoonete konstruktsioonid exami abimees 2
3
doc

Hoonete konstruktsioonid exami abimees 2

Klaaspakett moodustab võib täita mitut funktsiooni. Soojustus võib ühtaegu olla akna koguhinnast suisa tühise osa. Hinnanumbreid kasvatavad eelkõige sulused, igasugused lisamehhanismid. katusekatte aluseks, aurutõke paikneda kahe soojustuskihi vahel Akna põhiülesanded: -tuulutada(kui puudub spetsaalne ventilatsioonisüsteem/kliimaseade) -soojapidavus või kandetarindi all jne. -anda valgust(minim. Valguse vajadus on ette antud normidega vastavalt ruumi funktsioonile.(eluruumidel on see 2)katusekatte valik vastavalt katuse kaldele(näiteid) 10%põrandapinnast)) Lamekatuste katmiseks kasutatakse valdavalt rullmaterjalist katusekatteid, mida on tanapäeval võrreldes nõukogudeaegse

Ehitus → Hoonete konstruktsioonid
390 allalaadimist
Ehitiste renoveerimine
13
doc

Ehitiste renoveerimine

kliimasoojenemisest. Lisasoojustus tõstab ka seinte sisepinna temperatuuri ja seega väheneb võimalik külmakiirgus välisseintelt. Ehitise terviklikkusest lähtudes ei saa lisasoojustamist vaadelda kunagi omaette. Lisasoojustamisega koos tuleb alati pöörata tähelepanu ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemile, kuna lisasoojustamine muudab kütte- ja ventilatsioonisüsteemi toimimist. Lisasoojustamisest saavutatav energia kokkuhoid sõltub: - vana konstruktsiooni omadustest(piiride- ja kandetarindi soojajuhtivus, geomeetria.) - lisasoojustuse asukohast, soojajuhtivusest ja paksusest. - Lisasoojustuse kattematerjali omadustest - Kogu ehituse geomeetriast. 47. Mida soovitate teha suurpaneelhoonete seisundi parandamiseks? Kontrollida kõiki hooneid ja registreerida omavoliliselt kandeseintesse tehtud avad ning koos projekti autoriga selgitada nõrgestuste ohtlikkust. Vajaduse korral tugevdada näiteks teraskonstruktsiooniga

Ehitus → Ehitiste renoveerimine
296 allalaadimist
Ehitiste renoveerimine küsimused ja vastused eksamiks
17
docx

Ehitiste renoveerimine küsimused ja vastused eksamiks

Lisasoojustus tõstab ka seinte sisepinna temperatuuri ja seega väheneb võimalik külmakiirgus välisseintelt. Ehitise terviklikkusest lähtudes ei saa lisasoojustamist vaadelda kunagi omaette. Lisasoojustamisega koos tuleb alati pöörata tähelepanu ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemile, kuna lisasoojustamine muudab kütte- ja ventilatsioonisüsteemi toimimist. Lisasoojustamisest saavutatav energia kokkuhoid sõltub: - vana konstruktsiooni omadustest(piiride- ja kandetarindi soojajuhtivus, geomeetria.) - lisasoojustuse asukohast, soojajuhtivusest ja paksusest. - Lisasoojustuse kattematerjali omadustest - Kogu ehituse geomeetriast. 45. Mida soovitate teha suurpaneelhoonete seisundi parandamiseks? Kontrollida kõiki hooneid ja registreerida omavoliliselt kandeseintesse tehtud avad ning koos projekti autoriga selgitada nõrgestuste ohtlikkust. Vajaduse korral tugevdada näiteks teraskonstruktsiooniga

Ehitus → Renoveerimine
126 allalaadimist
Hoone osad
56
pdf

Hoone osad

Välisseinad peavad olema: - tugevad ja püsivad kogu ekspluatatsiooniea vältel - piisavalt helipidavad - võimalikult odavad, kerged ja loodussõbralikust materjalist - seinte süttivus- ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusklassile - seinte soojapidavus, aurupidavus ja õhutihedus peavad vastama kehtivatele normidele, vältida tuleb nn. külmasildade tekkimist raudbetoonist vahelagede tasandil, raudbetoonist avasilluste kohal jms. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi (raudbetoonpaneeli, tellisseina) suhtes jahedama keskkonna pool. Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool. Aurutihedaid materjale (plekk, kivi, klaas, plastik) võib seina välispinnale paigaldada ainult tagant tuulutatavana. * vuugid seina elementide vahel tuleb usaldusväärselt tihendada, kasutades piisava kestvusega materjale. * suurelementide vuukide tarindus peab võimaldama nende väliskihi temperatuuri- ja niiskus- deformatsioone

Ehitus → Ehitus
139 allalaadimist
Hoone osade Eksam
118
pdf

Hoone osade Eksam

· täiskarkasshoone (skeem 5) · ruumilistest suurelementidest hoone 7 8 3. Hoonete liigitus tulepüsivusklassideks. Millest sõltub hoone tulepüsivusklass? Hooned jagatakse tulepüsivuse järgi kolme klassi: 1) TP-1 ­ tulepüsiv 2) TP- 2 ­ tuld takistav 3) TP-3 ­ tuld kartev Tulepüsiv hoone püstitatakse mittepõlevatest ehitusmaterjalidest, ainult katusetarindis, kui katus ei ole kandetarindi (jäigastav) osa, võib kasutada B klassi kuuluvaid tarindeid. Tarindite tulepüsivusaeg sõltub hoonesisest põlemiskoormusest 4. Hoonete liigitus korruselisuse järgi. Kuidas liigitatakse hoone korruseid? Korruselisuse järgi: o vähekorruselised ­ kuni 3 korrust o mitmekorruselised ­ 4...9 korrust o kõrghooned ­ 10 ja enam korrust Korruste hulka loetakse kõik hoone maapealsed korrused. Korruseks loetakse

Ehitus → Eelarvestamine
238 allalaadimist
Konspekt
44
doc

Konspekt!

Alused ­ mõõdet. m2, kõige alumise tasandi põhiplaani pindalaga või nende summaga. Pindala määravad välised mõõtmed maapinna tasandil. Välisseinad ­ välisseinte välispinna mõõdeti vertikaalis, avasid maha ei arvestata. 330 - maht peaks haarama kandvad välisseinad, mittekandvad; välisuksed ja aknad, paigaldat. välisseinad, kui need kokku liita saab kokku 330. Siseseinad 340 ­ m2, kõikide põhipinna tasandite siseseinte pindala summa--Kõrgus all paikneva kandetarindi pealt kuni ülal paikneva lae tarindini. Siseseinte pindala 340 maht ­ kandvad, mittekandvad siseseinad, siseuksed ja aknad, koosteelementidest. Laed 350 ­ m2, tegemist on kõikide põhipinna tasandite pindala summaga. Arvut. välismõõtude järgi 350 =351 ­laetarind. Katused 360 ­ m2, lamekatused ­ välismõõtude järgi katusetarindi tasandil, kaldkatus ­ määratakse pinnalaotuse järgi, avasid maha ei arvestata. 360 = 361+362 leht 27 (2. pool) Kaasaegse töömahu kirjeldus

Ehitus → Ehituse maksumusehindamine
330 allalaadimist
Hoonete konstruktsioonid - kliima
67
doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

. Puitvahelagedel aitab õhumüra levikut takistada raske täidis. Löögimüra levikut aitab takistada põranda toetamine mitte otse laetaladele vaid kas laetäidisele või elastsele vahekihile. 45 Loeng 11 Pööningu vahelagi Pööninguvahelagi tuleb projekteerida ja ehitada soojustatuna. Soojustus paigutatakse üldjuhul kandetarindist külmemale poole. See tagab kandetarindi püsimise ühtlasel sisetemperatuuril ja vähendab oluliselt külmasildade mõju. Soojajuhtivus <0,18 W/m2K soojustus 25...30 cm soojustust. Kuna pööninguvahelae soojustuse lisamine ei too kaasa olulist ehitusmaksumuse suurenemist on mõistlik soojustuse paksus pööningu vahelaes 30...50 cm katustes sõltuvalt hoone kompaktsusest ning kütte ja ventilatsioonilahendustest. Soojustus kaetakse tuuletõkkeplaadiga kogu ulatuses või tihedamate villade korral vaid

Ehitus → Hoonete konstruktsioonid
273 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun