..........................................................................................10 2.3. Omakaalukoormuse arvutus [3].....................................................................................10 ...............................................................................................................................................10 2.4. Kombinatsioonide arvutus profiilpleki peale [2]...........................................................10 2.4.1. Kandepiirseisund [2]...............................................................................................10 2.4.2. Kasutuspiirseisund [2].............................................................................................11 2 3. KATUSEKONSTRUKTSIOONIDE ARVUTUS [6]...........................................................12 3.1
Koondatud jõud seinale tsoonis E: 7 4.2.1 Raami sisejõud omakaalu koormusest 8 9 4.2.2 Raami sisejõud lumekoormusest 10 11 4.2.3 Raami sisejõud tuulekoormusest seintele 12 13 5 RAAMI KATUSETALA ARVUTUS Valime kandepiirseisundis ohtlikumateks koormuskombinatsioonideks (KK): - KK1: Omakaal + Lumekoormus (kandepiirseisund) - KK2: Omakaal + tõstev tuulekoormus (kandepiirseisund) Valime kasutuspiirseisundis ohtlikumaks koormuskombinatsiooniks: - KK3: Omakaal + Lumekoormus (kasutuspiirseisund, maksimaalne vertikaalsiire) 5.1 Katusetalale mõjutavad koormused Katusetala ristlõike valikul saab määravaks koormuskombinatsioon KK1, seega arvutuslik koormus talale: ja koondatud koormus: 14 5
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist? 2. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi 3. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? 4. Kandekonstruktsioonide tugevus ja stabiilsuskahjustused 5. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? 6. Mis on hoone projekteeritud kasutusiga ja kuidas seda saavutada? 7
konstruktsiooni arvutamisel, - avariifaktor: erandlik ja tugeva mõjuga sündmus, mis võib esile kutsuda avariiolukorra - näit. mingi erandlik koormus või ülemäärane kõrvalekalle projekteeritud mõõtmetest, - avariiolukord: olukord, millega kaasnevad erandlikud tingimused konstruktsioonidele, näi- teks tulekahju, plahvatus kokkupõrge või kohalik vigastus, - hooldamine: tegevuste kogum konstruktsiooni kasutusea kestel konstruktsiooni kasutus- omaduste ja toimivuse säilitamiseks, - kandepiirseisund: seisund, mille ületamisega kaasnevad konstruktsiooni kahjustused või purunemine. Selle määrab tavaliselt konstruktsiooni või selle osa suurim kandevõime, - kandevõime: elemendi, ristlõike või konstruktsiooni mehhaaniline omadus, mida mõõde- takse enamasti jõu või momendiühikutes, näiteks paindekandevõime, nõtkekandevõime jne, - kasutuspiirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suu- teline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõudeid
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist? Kandepiirseisund on seisund, mille ületamisega kaasnevad konstruktsiooni kahjustused või purunemine. Kontrollitakse katusekonstruktsioon, torustike jne läbiviigukohad, ülemise korruse lagi, liitekohad, niisked ruumid, hallitus, torude liitekohad, vee läbijooks, seinte alaosad, hoonealuse maa niiskuse olukord, drenaaž, pinnasevesi, vihm, täitepinnas, keldrid (esimene korrus), põrandaalune ruum, uksed, aknad, väliskonstruktsioonid. 2. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi
- konstruktsioonile mitmesuguste lisaseadmete riputamine; - konstruktsiooni perioodilise jälgimise puudumine; - ülekoormamine lumega; - terase korrosioon; - vead rekonstrueerimisel ja tugevdamisel; - mitteprojektikohaste avade tegemine; - sidemete kõrvaldamine; - väsimuspurunemine, purunemine vananemisest; - vundamentide või muu ebaühtlane vajumine; - mitmesugused varingud, plahvatused, pinnase uhtumised, seismika, tormid ja üleujutused. 70. Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist? Kandepiirseisund on seisund, mille ületamisega kaasnevad konstruktsiooni kahjustused või purunemine. Kontrollitakse katusekonstruktsioon, torustike jne läbiviigukohad, ülemise korruse lagi, liitekohad, niisked ruumid, hallitus, torude liitekohad, vee läbijooks, seinte alaosad, hoonealuse maa niiskuse olukord, drenaaz, pinnasevesi, vihm, täitepinnas, keldrid (esimene korrus), põrandaalune ruum, uksed,
Konstruktsiooni töökindlus tagatakse, kui kasutatakse nende projekteerimiseks EPN meetodeidja peetakse kinni seal esitatud nõuetest. Piirseisundid Tehakse vahet kandepiirseisundi ja kasutuspiirseisundi vahel. Mõlemail juhul loelakse, et piirseisundi saabumisel konstruktsiooni töö ei ole enam võimalik Arvutuslikult võib piirseisund olla määratud ükskõik millise arvutusolukorraga. Purunemisele eelnevat konstruktsiooni seisundit käsitatakse samuti kandepiirseisundina. Kandepiirseisund on konstruktsioonide puhul üldiselt määrav, pärast selle seisundi tekkimist ei ole võimalik konstruktsiooni enam kasutada või ta on juba ohtlik kasutamiseks. Võib eristada; järgmisi kandepiirseisundeid: A - konstruktsiooni kui terviku või selle mistahes osa tasakaalu kaotus, B - konstruktsiooni purunemine liigsete plastsete deformatsioonide või mehhanismiks muutumise tulemusena, habras purunemine, stabiilsuse kadu.
· avariifaktor: erandlik ja tugeva mõjuga sündmus, mis võib esile kutsuda avariiolukorra - näit. mingi erandlik koormus või ülemäärane kõrvalekalle projekteeritud mõõtmetest; · avariiolukord: olukord, millega kaasnevad erandlikud tingimused konstruktsioonidele, näiteks tulekahju, plahvatus, kokkupõrge või kohalik vigastu; · hooldamine: tegevuste kogum konstruktsiooni kasutusea kestel konstruktsiooni kasutusomaduste ja toimivuse säilitamiseks; · kandepiirseisund: konstruktsiooni purunemise või oluliste kahjustustega kaasnev seisund, mis tavaliselt vastab konstruktsiooni või selle osa suurimale kandevõimele; · kandevõime: elemendi, ristlõike või konstruktsiooni mehhaaniline omadus, mida mõõdetakse enamasti jõu või momendi ühikutes, näiteks paindekandevõime, tõmbekandevõime, nõtkekandevõime jne.; · kasutuspiirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1.2 MÄÄRATLUSI • Piirseisund (konstruktsiooniline) /(structural) limit state/ − seisund, mille ületamisel konstruktsioon ei vasta enam projekti nõuetele (s.t ei täida ette- nähtud funktsioone). Projekteerimine peab tagama, et koormuste, materjali omaduste ja geomeetriliste mõõtmete arvutuslike väärtuste puhul piirsei- sundeid ei ületata. • Kandepiirseisund /ultimate limit state/− − purunemise või muu konstrukt- sioonilise vigastusega (ülemäärane deformatsioon, ümberkukkumine, välja- nõtke jne) seonduv täieliku töövõime kaotuse seisund, mis võib ohustada inimesi. Üldiselt vastab ta konstruktsiooni või tema elemendi maksimaalsele lubatavale koormusele (suurimale kandevõimele või tugevusele). • Kasutuspiirseisund /serviceability limit state/ − seisund, mille ületamisel
36. Osavarutegurite selgitada kriitilised (dünaamikategurit). süsteem konstruktsioonide koormusjuhtumid. Iga Lihtsustatud arvutusi võib tugevusarvutustel, kriitilise koormusjuhtumi kasutada järgmistel juhtude: rakendamise põhimõtted: jaoks tuleb määrata - kui on ilmne, et Eesti koormuskombinatsiooni kandepiirseisund ei ole ehituskonstruktsioonide tulemite arvutuslikud otsustav, võib projekteerimisnormides EPN suurused (s.o arvutuslikud konstruktsiooni 21 dimensioneerida lihtsustatud deformatsioonid ja antakse prnormides EPN 2.. kande- ja/või paigutused. Koormustulemi 7 Geomeetriliste mõõtmete kasutuspiirseisundi arvutussuurus Ed leitakse arvutussuurused
fcd = fck /c, fctd 0.05 = fctk 0.05 /c, fctd 0.95 = fctk 0.95 /c, kus c - betooni tugevuse osavarutegur:c = 1,5. Armatuuri normtugevused fyk - normvoolavuspiir (normvoolavustugevus); ftk - normtõmbetugevus. Armatuuri arvutustugevused Voolavuspiirile vastav arvutuslik tõmbetugevus fyd = fyk / s. s - Armatuuri tugevuse osavarutegur: s = 1,15. (Arvutuslik survetugevus võetakse fycd = fyd, kuid mitte suurem, kui 400 Mpa). 26. Kande- ja kasutuspiirseisundi kontrollitingimused (p 1.5.4). 1) Kandepiirseisund Kandepiirseisundi kontroll peab vältima konstruktsiooni, elemendi või vaadeldava lõike kandevõime kaotuse. Selleks peab olema rahuldatud tugevustingimustingimus EdRd, kus Ed - arvutuslik sisejõud Arvutuslik sisejõud on koormuse ebasoodsat muutlikkust arvestav suurim selles lõikes esineda võiv sisejõud; Rd - vaadeldava lõike arvutuslik kandevõime Arvutuslik kandevõime on sisejõud, mida lõige suudab vastu võtta, arvesse võttes materjali tugevuse ja
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elamute põrandad ........................................................................................................................... 17 3. ALGHÄLVED JA TEIST JÄRKU EKSTSENTRILISUS...........................
Eurokoodeks 2 järgi αcc= 0,8…1,0, soovitatav väärtus αcc= 1,0. Eestis kasutati seni väärtust αcc = 0,85. Uues standardi EVS-EN 1992-1-1:2007 järgi on αcc =1,0. Betooni tugevuse osavarutegur γc = 1,5. Armatuuri normtugevused fyk - normvoolavuspiir (normvoolavustugevus); ftk - normtõmbetugevus. Armatuuri arvutustugevused fyd = fyk / γs. Armatuuri tugevuse osavarutegur γs = 1,15. 1.5.4. Kande - ja kasutuspiirseisundi kontrolltingimused Kandepiirseisund Kandepiirseisundi kontroll peab vältima konstruktsiooni, elemendi või vaadeldava lõike kandevõime kaotuse. Selleks peab olema rahuldatud tugevustingimustingimus, mida üldistatult võib avaldada kujul Ed(Fd, C) ≤ Rd(fc,d, fs,d, S), kus Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 31 Ed - arvutuslik sisejôud vaadeldavas lõikes, mis on põhjustatud arvutuskoormustest Fd ja
11. Tuleks arvestada: - koormuse pikaajalisust; - kaudseid koormusi; - seinte asendist tekkivat ekstsentrilisust, lagede ja diafragmade kootööd; - lisaekstsentilisusi konstruktsiooni eri osade erinevatest deformatsioonidest erinevate materjalide eriomaduste tõttu. Kandepiirseisundis peab armeerimata konstruktsiooni vertikaalkandevõime NRd olema vähemalt võrdne vertikaalkoormusega NSd ,st NSd < NRd. Kui seina kandepiirseisund on tagatud, siis võib eeldada, et ka kasutuspiirseisundi kontroll on rahuldatud. 6.2.1. Avadeta seina ja postide tugevusarvutused. Vertikaalkoormusega ühekihilise seina ja posti kandevõime on NRd = i (m) Ac fk / , kus Ac on seina või posti arvutusliku osa surutud tsooni ristlõikepindala. Vastavalt eeldustele ei võta ristlõige vastu tõmbepingeid, surutud osas pingeepüür täitub ja arvutustes võetakse see ristlõikekujuliseks
Näiteks on: väga suured ja ebaharilikud ehitised ja rajatised, ehitised, millega kaasneb ebanormaalselt suur risk, erakordselt keerulised pinnaseolud, erakordselt suured koormused, ehitised ebastabiilsetel aladel ehitised. 26. Geotehnilise projekterrimise piirseisundid Sarnaselt kõigi ehituskonstruktsioonide projekteerimisega lähtutakse ka geotehnilisel projekteerimise piirseisunditest. Kaks piirseisundit, millest peab lähtuma projekteerimisel on: kandepiirseisund (ultimate limit state) ja kasutuspiirseisund (serviceability limit state). Iga võimaliku arvutusolukorra kohta peab olema tagatud, et piirseisundit ei ületata. Skemaatiliselt võib kandepiirseisundi kontrolli kujutada joonisel 3.1 toodud diagrammiga. 27 Ühelt poolt määratakse
..1,0, soovitatav väärtus cc= 1,0. Eestis kasutati seni väärtust cc = 0,85. Uues standardi EVS-EN 1992-1-1:2007 järgi on cc =1,0. Betooni tugevuse osavarutegur c = 1,5. Armatuuri normtugevused fyk - normvoolavuspiir (normvoolavustugevus); ftk - normtõmbetugevus. Armatuuri arvutustugevused fyd = fyk / s. Armatuuri tugevuse osavarutegur s = 1,15. 1.5.4. Kande - ja kasutuspiirseisundi kontrolltingimused Kandepiirseisund Kandepiirseisundi kontroll peab vältima konstruktsiooni, elemendi või vaadeldava lõike kandevõime kaotuse. Selleks peab olema rahuldatud tugevustingimustingimus, mida üldistatult võib avaldada kujul Ed(Fd, C) Rd(fc,d, fs,d, S), kus Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 31 Ed - arvutuslik sisejôud vaadeldavas lõikes, mis on põhjustatud arvutuskoormustest Fd ja
annaabi.ee 
