Pilt saarmast Toitumine ● kalad ➢ kogred ● konnad ● puruvanad ● närilised ➢ mügrid ● linde ➢ parte ● vähke Sigimine ● pesakonnas tavaliselt 2-4 poega ● pojad sünnivad kõige sagedamini maist juunini ● suuremalt jaolt sünnivad pojad vees ● umbes 1 aasta pärast hakkab toimuma uus sigimine ● emased saavad suguküpseks 2.- 4. eluaasta vahel ● isased saavad suguküpseks 3.- 6. eluaasta vahel ● tiinus ehk kandeaeg kestab 61-63 päeva Kohastumused ● saarma anatoomia on kohanenud eluks soolases vees, magesvees ja ka maismaal Elupaik ● järsukaldaliste jõgede kaldad ● järve kaldad Levik ● levila hõlmab peaaegu kogu Euraasia ja Põhja-Aafrika ● Eestis elab ta kõikjal mandril ja Hiiumaa,Saaremaa ning Vormsi vetes Arvukus ● Eestis on viimaste andmete järgi 2000 isendit Huvitavat informatsiooni ● ladinakeelne nimetus on Lutra lutra ● rahvapärane nimetus on Udras
Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud rahutuks ja kaotavad kitsi jälitades oma tavalise ettevaatlikuse. Sel ajal võib metsas kuulda sokkude koera haugatusele sarnanevaid möiratusi ja kitsede piiksuvat häälitsust. Sokkude vahel toimuvad ka ägedad võitlused, mis võivad mõnikord lõppeda ühe või mõlema soku haavamise või isegi surmaga, kuid enamasti piirdutakse siiski vaid jõudemonstratsiooniga. Võitluseks läheb vaid võrdsete vastaste vahel. 3.2 Areng Poegade kandeaeg on 9 kuud, 1-2(harva 3) talle sünnivad mais-juunis. Täiskasvanud metskitse kaal on 30 kg, tallel 20 kg. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad põgeneda, sest põgenemisinstinkt pole neil veel arenenud. Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma. Tallede imetamine kestab 4 kuud. Iseseisvaks saavad talled 2. aastaselt ja suguküpsuse saavutavad 1,5. aastaselt. 4
koduloom maailmas. Kuigi koduhobused ja eeslid on inimesega tihedalt seotud ja temast sõl- tuvad, on neil siiski säilinud oma metsikute esivanemate instinkte ja loomulikke käitumisjooni. Nad võivad kaitsta oma territooriumi ja imetada oma varssu just samasugusel moel, nagu tegid ulukhobune ja -eesel ning nad vajavad alati kaaslasi. Märad ehk hobuste, eeslite eeslikute ja sebrade emasloomad sünnitavad tavaliselt ühe hästi- arenenud varsa, kaksikuid sünnib väga harva. Kandeaeg ehk tiinus kestab umbes aasta, kodu- hobusel keskmiselt 11 kuud. Märad paarituvad täkkudega (isasloomadega) kevadel; seega sün- nivad varsad siis, kui kõikjal kasvab värsket mahlakat rohtu. Viibides kaua ema kõhus, areneb varss tugevaks, sest peale sündimist peab ta karjaga varsti sammu pidama. Karjast ei tohi maha jääda, sest rohusööjate loomadena viibivad ulukeeslid ja eeslikud ning hobused avamaastikul,
leevendamiseks ka ookeanivett , luid. Põdrad peavad pulmi sügisel. Karja liikmeil vahetuvad 1X aastas sarved. Kevadel on sarved tiinetel emastel , et vasikaid kaitsta. Suvel kasvavad sarved pullidele ja pärast jooksuaega aetakse need maha. Talvel kannavad sarvi emased ja noored. Sarved määravad koha karja hierarhias ja nende olukord peegeldab looma tervist ja seksuaalseid võimeid. Soovahekord pullile on 18 põdralehma. Kandeaeg on 192-242 päeva võimaldab hilise kevade korral poegimist edasi lükata. (Randla 1990, Lk 126- 127 ) Poegitakse mais , 1. Kuu toitub vasikas emapiimast, juunis sööb samblikke. Juba nädalaselt suudab poeg ujuda üle jääkülmade Siberi jõgede. Karja juhtide heledale sabajupile järgneb kogu kari. Juht on kõige ettevaatlikum loom ja neid peidab kari nagu haaremijuhtegi karja keskele. Muskusveis elab karjas ja nende hingeaur moodustab soojust hoidva pilve
arvates talve lõpul ja kevadel. Pojad sünnivad 910-nädalase kandeaja järel mais-juunis. Saarmal, nagu mitmel teiselgi kärplasel, võib tiinuse ajal esineda diapaus, s.t. seisak loote arengus: see kohastumus aitab üle elada raskeid olusid sigimisperioodil, eeskätt talviseid näljaaegu, mil loote areng oleks emasloomale hukatuslik. Karmi talvega piirkondades võib diapaus kesta 210240 päeva, seega võib kandeaeg venida 912 kuuni. Innaaeg on kõige sagedamini veebruaris-märtsis, pojad sünnivad mais-juunis: see on kalade ja konnade kudemis- ning lindude pesitsusaeg, mil looduses leidub kõige rikkalikumalt toitu. Äsja sündinud saarmapoegi on leitud ka suvel ning isegi hilissügisel. Kõige hilisemad pojad on teada Keeri järve kopraurgudest ning Võrumaalt novembri algul. Emasloom sünnitab soodsates oludes ühe pesakonna aastas, Eestis tavaliselt kord kahe aasta jooksul
Põllumeestele on probleemiks see, et hirved söövad meelsalt silo- ja heinapalle. On leitud isegi vetikaid söövaid hirvi. Sigimine ja jooksuaeg Jooksuaeg on septembris nagu põdralgi. Sigimise ajal teevad kõige võimsamat häält looduses. Isahirved koguvad endale 5-7 emasloomast koosneva haaremi. Kuu aega isasloomad ei toitu, ainult võitlevad ning kaotavad oma kehakaalust veerandi või isegi rohkem. Kandeaeg on 9 kuud. Järglasi on enamasti 1. Suremus Jahimehed, liiklusõnnetused. Hundid ja mingil määral ka ilvesed, kuid enamasti saavad suurkiskjad jagu ainult vasikatest või emastest loomadest. Metssiga (Sus scrofa) Esimesed 4-5 kuud on nad triibulised (põrsad). Edasi nimetatakse kesikuks ja täiskasvanud seaks. Kõige enam kahjustusi teinud ulukiliik. Metsseaga on võimalik sotsiaalselt sõbruneda. Välimus
a. 20.saj algus hakati liiki taasasustama mitmetes riikides: Saksamaa, Austria, Prantsusmaa, mitmes venemaa piirkonnas. Arvukus Eestis: hetkel u 17000 isendit ning asurkonna seisund suht hea. Toitumine: taimtoidulised. Suvel vees ning veekogu kaldal kasvavad rohttaimed- nõgesed, tarnad, pilliroog, angervaks. Talvel lehtpuude koored ning oksad. Meeldivad paju, haab, pihlakas, toomingas. Kui muu toit puudub, siis kuused. Sigimine; Jooksuaeg veebruar-märts. 105-107 päevane kandeaeg, seega siis juunikuus, sünnitab 1-4, harvem kuni 5 poega. Imetamisperiood poolteist kuni 2 kuud. On monogaamne. Pesakonnas vanemate paar, sama aasta ja eelmise aasta pojad. Probleemid: Langetatud puud veekogude kallastel ja veevoolu takistamisest tekkivad üleujutused. Tammide ehitamisega ujutatakse üle ka metsaääred, need muutuvad liigniisketeks, puud kuivavad. Tammid takistavad lõhelistel jõuda kudemispaika. Lubatud jahiviisid ja aeg: Kohe surmavad nn Connibear-raudadega ja tulirelvad
_ Hiljavalmivatel seatõugudel on tiinus tavaliselt lühem (erinevalt mäletsejalistest ja hobustest). Pesakonna suurus ja loodete sugu ei mõjuta praktiliselt emisel tiinuse kestust. Ka ei sõltu kandeaja pikkus tavaliselt emise vanusest. Mõned tähelepanekud on siiski selle kohta, et vanematel emistel on väikeste kurnade korral kandeajad pikemad. Emistel, keda peetakse Avitamiini ja karotiinivaesel ratsioonil, pikeneb kandeaeg 117–120 päevani. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku (s.o. tapa või paaritus) küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmispidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud (seega 180–210 päeva). Vastsündinud põrsastel kulub ainult 8 päeva, et oma kehamass
Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan E. caballus gmelini primitiivne koduhobune. Kuni 135 cm. Trulljas kere, ümarad vormid. Hiirjas vööt seljal. Tagajalgadel naastud puuduvad. Veel 1870-l oli teda veel looduslikult. Tuntumaid pidajaid oli Krahv Samolski loomaaed. Eeslid E.asinus (raamatus olemas) metsikuid eesleid kohtab vaid Aafrikas.Tiinus kestab 12 kuud Iseloomulik on pikk kandeaeg. Suurem pea ja pikemad kõrvad kui hobusel. Ka pikem lande osa. Kere laudjas on luippu. Kabjad on kitsamad, ka kõrged ning värvuselt hallid raudja vöödiga. Nad ei hirnu, ega pruuska, kuid on vastupidavamad. 1. Kodueesel E. asinus tuntud veoloom. Aafrikas, Vahemeremaades, Kesk-Ameerikas. Kodustatud 4000 aastat tagasi. Euroopas oli Hispaania maades ja teisel reisil viidi ka Ameerikasse 2. Somaali ulukeesel Equus asinus somaliensis 3
ja raipeist. Metssead tuhnivad toiduotsingul üles suuri alasid, kohati kahjustavad ka põllumaad ja metsakultuure; karmil talvel vajab lisatoitu. Talvel on metssead aktiivsed päeval, muul aastaajal videvikus ja öösel. Karjaeluviisiga, omaette hoiavad üksnes vanad võimsad kuldid, kelle ainus vaenlane on inimene. Tavaliselt saab metssiga suguküpseks 2. eluaastal, kuid väga soodsa toidu ja ilmastiku korral ka 1. eluaastal. Indleb novembrist jaanuarini, kandeaeg 4 kuud. Pojad sünnivad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad umbes nädalaks ajaks. Poegimiseks ehitab emis tihnikusse või madalate okste alla sooja pehme pesa. Pojad on sündides vöödilised, kaaluvad kuni 1 kg, esimesel elusügisel kuni 30 kg. Eestisse ilmusid metssead pärast pikemat vaheaega 1930. aastail, praegu elab neid kõikjal; olulised jahiulukid. 1990. aastal oli Eesti 14 000 metssiga, ametlike andmete järgi kütiti 7000 isendit
peavad liikuma panema mingid erilised mehhanismid. Ta oli ortogeneesi pooldaja. 30: sõnastas moodsa sünteesi (hiljem ühendas teoreetilise looduslike populatsioonide geneetikaga) Dobzhansky - mikro- ja makroevolutsiooni käivitavad ühed ja samad mehhanismid. 1. Too esile vähemalt neli olulist primaatidele iseloomulikku tunnust võrreldes teiste imetajatega. Haaravad pöiad ja käed. Suurenenud ajumaht. Pikenenud eluiga, kandeaeg on pikem, loote areng võrreldes kehamassiga on aeglane. Lõikehammas ja üks eesmine purihammas on puudu. Silmad paiknevad lähestikku, stereoskoopiline nägemine. Tagajäsemel on kandluu. 2. Kirjelda vähemalt neli olulist hominiididele iseloomulikku tunnusjoont võrreldes teiste primaatidega. eluviisilt eelistasid bipedaalsust, millega kaasnes selgroo kõveruse teke. Nende suur varvas on teiste varvastega samasuunaline. Vaagnaluu laienemine. Koljumulk asub vertikaalselt mitte selgmiselt
annaabi.ee 
