Aas-karukell karukell tulikalised tulikalaadsed Harilik kanep kanep kanepilised roosilaadsed Harilik humal humal kanepilised roosilaadsed Piparmünt münt huulõielised iminõgeselaadsed Valge vesiroos vesiroos vesiroosilised vesiroosilaadsed Harilik võilill võilill korvõielised astrilaadsed Harilik nurmenukk nurmenukk nurmenukulised kanarbikulaadsed Harilik nõiahammas nõiahammas liblikõielised oalaadsed Kõrvenõges nõges nõgeselised roosilaadsed Harilik mustikas mustikas kanarbikulised kanarbikulaadsed Kanarbik kanarbik kanarbikulised kanarbikulaadsed Harilik jõhvikas mustikas kanarbikulised kanarbikulaadsed Põhja-kukemari kukemari kanarbikulised kanarbikulaadsed
Harilik sinilill Sinilill Tulikalised Tulikalaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Hepatica nobilis Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliophyta Taimed Harilik jänesekapsas Jänesekapsas Jänesekapsalised Oxalidales Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Harilik laanelill Laanelill Nurmenukulised Kanarbikulaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Harilik naat Naat Sarikalised Sarikalaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Metsülane Ülane Tulikalised Tulikalaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Kollane ülane Ülane Tulikalised Tulikalaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed
Mustikas Mustikas on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega taim. Mustika lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied on aga rohekasvalged, roosaka varjundiga, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Talvel seisavad mustikavarred täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Mustika paljunemine on väga huvitav. Seemneid kasutab ta selleks harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla ja maapinnale kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud taimede elu...
iminõgeselaadsed (Dicotyledoneae või õistaimed (Lamiales) Magnoliopsida) (Angiospermae või Magnoliophyta) Campanulales kaheidulehelised katteseemnetaimed e. (Dicotyledoneae või õistaimed Magnoliopsida) (Angiospermae või Magnoliophyta) Kanarbikulaadsed kaheidulehelised katteseemnetaimed e. (Ericales) (Dicotyledoneae või õistaimed Magnoliopsida) (Angiospermae või Magnoliophyta) Kanarbikulaadsed kaheidulehelised katteseemnetaimed e. (Ericales) (Dicotyledoneae või õistaimed Magnoliopsida) (Angiospermae või
sellised söödavad kanarbikulised: mustikas, jõhvikas, sinikas, pohl. Kanarbikulised kasvavad üksnes happelistel muldadel. Eluvormilt on kanarbikulised puud, kääbuspõõsad, põõsad või rohttaimed. Kanarbikuliste lehed on enamikus nahkjad ja igihaljad. Õied paiknevad varre ülemistes osades korrapäraselt. Õis on kolmetine kuni viietine, üldjuhul on õiekate liitlehine.Viljaks on neil kupar või luuvili. Hõimkond:Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Kanarbikulaadsed SUGUKOND: tatralised (Polygonaceae) Tatralised on õistaimede sugukond, kuhu kuulub nii põõsaid kui ka rohttaimi. Tatraliste perekondi on 43 ringis ja sisaldades umbes 1100 liiki. Tatralised on kosmopoliitse levikuga, kuid liigirikkaimailt on neid parasvöötmes. Nt:Põld-konnatatar, rabarber Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Nelgilaadsed SUGUKOND: maltsalised (Chenopodiaceae) Maltsalised-on (endine) taimede sugukond nelgilaadsete seltsist
Mükoriisa põhitüübid: Ektomükoriisa: Ektendomükoriisa - Mantel on redutseerunud või puudub. Hartigi võrgustik on tavaliselt hästi arenenud, hüüfid sisenevad ka taimerakku. Lisaks mantlile ja Hartigi võrgustikule juurerakusisene kolonisatsioon. Kottseened. Paljaseemnetaimed. Arbutoidne mükoriisa - Seenehüüfid moodustavad väga õhukese seenmantli, tavaliselt on ka Hartigi võrgustik. Kandseened. Selts kanarbikulaadsed. Monotropoidne mükoriisa - Taimejuurte ümber on hästi arenenud mantel ja juure sees Hartigi võrgustik. Kandseened. Klorofüllita taimed, harilik seenlill. Morfoloogiline erinevus ektomükoriisast seeneniidid tungivad taime juurerakkudesse. Füsioloogilisene erinevus ektomükoriisast orgaaniline süsinik liigub seenest taime! Tüssajad - sümbioosi parasiidid, kes imiteerivad sümbionti, kuid ei too mingit kasu sümbioosi tegelikele osapooltele. Endomükoriisa:
o eluvormilt puittaimed, aromaatsete eeterlike õlidega erituskäikudes Vili varieeruv (hesperiidid ehk pomerantsviljad) o Ruudilised on hästi tuntud tsitrusviljade nagu apelsin (C. sinensis), sidrun (C. limon), mandariin (C. reticulata), greip (C. paradisi), pomel (Citrus grandis, C. maxima) jt. järgi, kõik need on perekonna tsitrus (Citrus) liigid. ASTERIIDID Basaalsed asteriidid - kontpuulaadsed (Cornales), kanarbikulaadsed (Ericales) Pärisasteriidid I Lamiidid (seltsid Garryales,Gentianales,Lamiales, Solanales + sug. Boraginaceae) Pärisasteriidid II Kampanuliidid (Aquifoliales, Apiales, Asterales, Dipsacales) + 3 uut seltsi APG 3 järgi Asteriidide kõige ilmsem tunnus on kokkukasvanud õiekroon. Enamikul asteriididest on kroonlehed liitunud (erandiks on sarikaliselaadsed ja kontpuulised). Asteriidide fül. basaalsed sugukonnad on samuti vabade kroonlehtedega.
tunginud rakkude sisse. See on ekto- ja endomükoriisa vahepealne tüüp, esineb perekondades mänd (Pinus) ja kuusk (Picea) ning seltsis kanarbikulaadsed (Ericales). Parasiitide imijuured (haustorid). Pool- ehk hemiparasiitideks nimetatakse taimi, kes on võimelised küll ise fotosünteesima, kuid osa toitaineid võtavad need peremeestaimelt;
orgaanilist süsinikku. Seened: kandseened. Taimed: käpalised (Orchidaceae). Erikoidne mükoriisa. Juurte ümber mullas ulatuslik mütseel, juure tippudel mantlit pole, puudub Hartigi võrgustik. Hüüfid sisenevad ka juurerakkudesse. Seened lagundavad mullas taimedele raskesti omastatavad orgaanilised ühendid taimedele sobivaks Seened: kottseened. Taimed: kanarbikulaadsed, autotroofid. arbuskulaarse mükoriisaga sarnane -seenehüüfid kasvavad rakkude sees kuid ei levi rakust rakku, vaid peab alustama iga taimerakku asustades otsast peale: läbi välimise rakuseina. Kasu kooselust. – Kasu taimele: N, P, jt mineraalainete parem kättesaadavus, vee parem kättesaadavus, kaitse patogeenide eest, kaitse kemikaalide ja raskemetallide eest. Kasu seenele: C-ühendite hankimine
pöögipähklid on söödavad, nagu tammetõrudki, on nad paljude ulukite eelistoiduks, Eestis ei taha hästi kasvada), · perek kastan (soojanõudlikum eelmistest, laialehiste metsade puu, viljad kastanid on tumepruunid, jahuse, veidi läägelt magusa sisuga, neid kasut peamiselt keedetult ja praetult, Eestis ei taha hästi kasvada) 43. SUGUKOND KANARBIKULISED (laias käsitluses = selts kanarbikulaadsed) * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi kanarbikulaadsed. * Liike umbes 2500 liiki. * Valdavas enamikus mägedes kujunenud puhmastaimed, mis jääaja järel on laialdaselt asustanud arktilised tundrad, nõmmed ja rabad ning osaliselt asustunud okasmetsade alla. Sgk on mitmeid silmatorkavate õite või maitsvate marjadega liike. · Mustikas, sinikas, pohlal, jõhvikas. · Harilik kanarbik on nõmmetaim, mis kummalisel kombel nii liival kui ka rabas
arenenud nutselliga Endosperm enamasti rakuline Lamiidid ja kampanuliidid on sarnase keemiaga Selts kontpuulaadsed – Cornales Sugukond kontpuulised – Cornaceae Praegu ainult perekond kontpuu (Cornus s.l.) ja mõned pisikesed: - selge nektarikettaga väikeste neljatiste õitega puud ja põõsad - lehelaba külgrood kaarduvad ja jäävad ühendatuks ka lehe katkirebimisel 50 liiki, Eestis looduslikult 2 liiki Ilutaimena ja metsistunult mitmeid kontpuu liike Selts kanarbikulaadsed – Ericales umbes 20 sugukonda, varem jagati vähemalt nelja seltsi Morfoloogiliselt raske iseloomustada: enamus vahelduvate lihtlehtedega puittaimed, õied varieeruvad, aktinomorfsed ja sügomorfsed, liit- ja lahklehise krooniga (lemm-maltsalised, siniladvalised, eebenipuulised, nurmenukulised, sapotillipuulised, teepõõsalised, kanarbikulised, aktiniidialised, sarratseenialised Sugukond kanarbikulised – Ericaceae Kukemarjalised (Empetraceae), uibulehelised (Pyrolaceae) ja
Sugukond naistepunalised – Hypericaceae Selts oalaadsed Fabales Sugukond kaunviljalised e. liblikõielised Fabaceae Selts roosilaadsed Rosales Sugukond roosõielised – Rosaceae Selts kõrvitsalaadsed Cucurbitales Sugukond kõrvitsalised – Cucurbitaceae Selts pöögilaadsed Fagales Sugukond kaselised Betulaceae Selts ristõieliselaadsed Brassicales JPM 41. Asteriidid – seltsid, sugukonnad Selts kontpuulaadsed – Cornales Sugukond kontpuulised – Cornaceae Selts kanarbikulaadsed – Ericales Sugukond kanarbikulised – Ericaceae Sugukond nurmenukulised – Primulaceae Sugukond karelehelis Selts emajuurelaadsed – Gentianales ed – Boraginaceae Sugukond emajuurelised – Gentianaceae Sugukond madaralised – Rubiaceae Selts iminõgeselaadsed – Lamiales Sugukond õlipuulised – Oleaceae Sugukond huulõielised – Lamiaceae JPM
annaabi.ee 
