keemilise püsivuse ja ilusa värvuse tõttu kasutakse seda värvipigmendina värvainete koostises. Segaoksiid Fe3O4 on musta värvusega ja magnetiliste omadustega püsimagneteid, magnetefonilintide jms valmistamisel. FeSO4 . 7H2O, raudvitriolin- taimekaitse vahendina. Malm kõrgahju saaduseks ei ole puhas raud, vaid rauasulam malm, mis sisaldab kuni 5% süsinikku (tavaliselt 3...4%), mõningal määral võib malm sisaldada ka teisi lisandeid. Valmistatakse n. kütteradiaatoreid, kanalisatsioonitorusid, pliidiraudu, tööriistu, masinaosi ja ehituskonstruktsioone jms. Teras sisaldab süsinikku alla 2%'i. Terase kõvadust on võimalik suurendada tema karastamisel selleks tuleb kuumutatud teras kiiresti jahutada. Kõvematest terasesortidest valmistatakse instrumente, tööriistu, nuge, puure jpm. Mõnevõrra pehmemast terasest tehakse teraskonstruktsioone, autokeresid jpm. Tavaliste teraste ja malmi oluliseks puuduseks on vähene keemiline vastupidavus
Enim kasutatakse redutseerijana koksi, mis on peaaegu puhas süsinik. Rauamaagi redutseerumine toimub tavaliselt 30m erilistes ahjudes koos koksi ja teiste vajalike lisanditega. Selle käigus tekib koksist süsinikoksiid CO. Kõrgahjus toimuvate reaktsioonide lõppsaadused on metalliline raud ja süsinikdioksiid CO2. Fe2o3 + 3CO 2Fe + 3CO2 Malm ja teras Malm on raua sulam, mis sisaldab kuni 5% süsinikku. Malmist valmistatakse kütteradiaatoreid, kanalisatsioonitorusid, pliidiraudu, jne. Teras sisaldab süsinikku, kuid vähem kui malm (2%). Väiksema süsinikusisaldusega teras on küll mõnevõrra pehmem ning mehhaaniliselt paremini töödeldav. Suurema süsinikusisaldusega teras (üle 0,5%) on kõvem ja hapram. Karastamisel saadakse selle kõvadust veelgi suurendada. Terasest valmistatakse: kõvematest terasesortidest - instrumente, tööriistu, nuge, puure pehmematest terasesortidest teraskonstruktsioone, autokeresid jm
· Tempermalm saadakse valgest malmist, mida kuumutatakse 850C juures. Sellise protseduuri tulemusena suurenevad mõnevõrra malmi plastsed omadused ja löögikindlus. · Omadustelt on hallmalm jäik ja suure survetugevusega. · Malmide põhiline töötlemisviis on valu. Selle valmistusprotsessiga kaasnevad ka põhilised toote defektid. Teisalt võimaldab valuprotsess toota erineva seina paksuse ja keeruka kujuga tooteid. · Valumalmist tehakse kanalisatsioonitorusid, toruliitmike, kütteradiaatorid, pliitide ja ahjude metallosi. Mustad metallid. Terased. Terased on raua sulamid, mille süsinikusisaldus on alla 1,7% ja mis sisaldavad AI 0,2-1% või ka Cu ja Ni 0,2-0,3% terase roostetamiseks. Nende, nn. mikrolisandite mõju terase kui materjali lõplikele omadustele on eriti suur. Terase valmistamisel malmist tuleb süsinikusisaldust vähendada. Terased, millesse on sisse viidud veel mehhaaniliste omaduste
löögikindlus. · Hallmalmis e. valumalmis esineb süsinik vaba grafiidi lehekestena, see muudab malmi pehmemaks ja kergemaks töödeldavaks · Omadustelt on hallmalm jäik ja suure survetugevusega. · Malmide põhiline töötlemisviis on valu. Selle valmistumisprotsessiga kaasnevad ka põhilised toote defektid. Teisalt võimaldab valuprotsess toota erineva seina paksuse ja keeruka kujuga tooteid. · Valumamist tehakse kanalisatsioonitorusid, toruliitmike, kütteradiaatorid, pliitide ja ahjude metallosi. · Mustad metallid. Terased · Terased on raua sulamid, mille süsinikusisaldus (C) on alla 1,7% ja mis sisaldavad Al 0,2-1% või ka Cu ja Ni 0.2-0.3% terase roostetamise vältimiseks ja sitkemaks muutumiseks. Nende nn. mikrolisandite mõju terase kui materjali lõplikele omadustele on eriti suur. · Terast valmistatakse toor e. valgestmalmist või ka vanarauast kasutades
kõrgusele. Tempel oli ehitatud laiale alusastangule. Sissepääs avanes kirde poolselt küljelt suure trepi näol. Nagu Eridu templi puhul viis sissepääsu juurest laskuv vestibüül suurde saali. Saali ühes nurgas asus blatvor või altar, millele viisid kitsad trepiastmed. Ruumi keskel paiknes ohverduslaud, mille peale oli ehitatud madal poolringi kujuline kolle. Sellel ajal avastasid Mesopotaamlased kuidas kasutada põletusahje, et saada tugevamaid tellisedi, katusekive ja kanalisatsioonitorusid. Mesopotaamlased võisid need oskused ise õppida, kuid tõenäoliselt võtsid nad need üle Induse oru tsivilisatsioonidelt, kellega nad kokku puutusid ning kellel olid tellised arenenud juba väga varajasest ajast. Puitu põletusahjude tarbeks oli üsna raske saada, kuna jõeäärsetel soistel aladel seda nappis. Seetõttu oli ka tellis kallis ehitusmaterjal. Uruki linnarajamisel kasutati alusmaterjalina tellist. Üleni tellisest ehitati paleed, templid ja väravad.
Eriti sademetevee puhul, sest see kallis ja keegi ei taha maksta! Pinnase liik (turvas) Põhjavee tase Reoveepuhasti asukoht üritatakse vett juthida reoveepuhasti suunas otsest teed pidi Kanalisatsioonisüsteem sademete puhul tahetakse vesi juhtida kiiresti loodusesse, reovee puhul aga reoveepuhastusjaama Looduslikud ja mittelooduslikud takistused nt veekogudest on raske kanalisatsioonitorusid läbi ehitada, ka nt maanteed, raudteed jne Kanalisatsiooni välisvõrgu skeem: Ristvõrgus suubuvad üksikud kvartalikollektorid lühimat teed pidi suublasse või eesvoolu (jõgi, järv, oja). Kasutatakse sademetevee kanalisatsioonivõrgu puhul. Lõikuv skeem saadakse kui kvartalikollektorid ühendatakse ühisesse peakollektoritesse, mille trass on paralleelne suubla kaldajoonega. Tsonaalne võrk koondab reovee mitmest vesikonnast mitme pumbajaamaga
Miinused - Habras - Vähese löögikindel - Väikese tõmbetugevusega - Suure kulumiskindlusega Hallmalm - Pehme - Kergesti töödeldav - Jäik ja suure survetugevusega Malmide põhiline töötlemisviis on valu. Selle valmistusprotsessiga kaasnevad ka põhilised toote defektid. Teisalt võimaldab valuprotsess toota erineva seina paksuse ja keeruka kujuga tooteid. Valumalmist tehakse kanalisatsioonitorusid, toruliitmike, kütteradiaatorid, pliitide ja ahjude metallosi. Terased Terased on raua sulamid, mille süsinikusisaldus (C) on alla 1,7% ja mis sisaldavad Al 0,2- 1%Q või ka Cu ja Ni 0,2-0,3% terase roostetamise vältimiseks ja sitkemaks muutmiseks. Nende, nn. mikrolisandite mõju terase kui materjali lõplikele omadustele on eriti suur. METALLIDEST EHITUSMATERJALID Peenmetalltooted: - Naelad tehakse traadist (ümarad, kandilised) - Kruvid - Poldid
Lähemalt on probleemi käsitletud osas 4.11 4.3.7 Perspektiivsete uute rajatiste arvestamine Otstarbekas on vundamendi süvise rajamisel arvestada võimalike naaberehitiste rajamist. Näiteks kui naaberhoone on kavas rajada sügavama keldriga, on mõistlik suurendada vundamendi süvist. See aitab vältida keerukate tehniliste võtete kasutamist naaberhoone vundamentide rajamisel. 4.3.8 Kommunikatsioonide arvestamine Arvestada on vaja peaasjalikult kanalisatsooni väljaviike. Kanalisatsioonitorusid ei tohiks asetada vundamendi tallast sügavamale. Vundamendi koormus võib viia toru purunemiseni. Teiseks on raske vajadusel torude vahetamine. Seepärast tuleks juhul, kui 8 toru on vajalik asetada vundamendi võimalikust süvisest sügavamale, vundamendi süvist toru läbiviigu kohas suurendada (joonis 4.7). Tihendamata pinnas Joonis 4.7 Vundamendi süvise suurendamine kanalisatsioonitoru kohas 4
teedeehituses. 84 6.8. Keraamilised torud Kanalisatsioonitorud. Neid valmistatakse tulekindlast savist. Torud glasuuritakse seest ja väljastpoolt. Et tihend püsiks muhvi vahel, on muhvi sisepinnal ja toru teise otsa välispinnal rõngassooned. Kanalisatsioonitorud on kallimad kui betoontorud. Samas on kanalisatsioonitorud betoontorudest keemiliselt vastupidavamad. Kanalisatsioonitorusid kasutatakse välisvõrkude ehitamiseks kohtades, kus esinevad keemiliselt aktiivsed reoveed. Drenaažitorud. Need torud on 1/3 meetri pikkused muhvita torud. Nende siseläbilõige on 50...200 mm ( 5-20 cm ). Drenaažitorusid kasutatakse: maaparandustöödel, ehitusel kohalike drenaažisüsteemide ehitamiseks. 6.9. Ahjupotid Ahjupotid tehakse puhtamatest savidest. Nende esikülg võib olla glasuuritud või glasuurimata.
annaabi.ee 
