Positiivsed tundmused, mis väljendavad positiivset suhtumist: rõõm, rahulolu, õnnetunne vaimustus, imetlus, uhkus osavõtlikkus, tänutunne, austus leebus, õrnus, heasoovlikkus elevus, uudishimu Positiivse emotsiooni korral reageerib inimene keskkonna signaalidele kiiremini, tähelepanu on fookustunum, taju on sisukam, mõttetegevus on viljakam jne Negatiivsed emotsioonid kammitsevad, röövivad energiat, alandavad toonust Negatiivsed tundmused, mis väljendavad negatiivset suhtumist: põlgus, vastumeelsus viha, trots solvumine, kadedus mure Emotsiooni avaldumine: kehalised muutused subjektiivne läbielamine emotsiooni hinnanguline komponent Oma emotsioonide väljendamist peetakse tervislikuks ja kasulikuks. Emotsionaalne intelligentsus Võime ära tunda teiste emotsioone Võime ära tunda iseenda emotsioone
Piirid meis ja meie ümber Piirid meis ja meie ümber määravad meie elu ja me ei saa neist üle ega ümber. Me ei saa hüpata üle iseenda varju. Me sipleme nagu kärbsed ämblikuvõrgus oma ja teiste loodud piiride rägastikus. Piirid seab meile maailm milles me elame, ja osa piire seame me endale ise. Eksisteerivad piirid meis endis ja piirid väljaspool meid. Sisemised piirid tulenevad meil isiksuslikust omadustest, temparemendist, mis on suures osas kaasa sündinud. Kas me oleme kartlikud, konservatiivsed, passiivsed ja lepime üsna rahulikult nende piiridega, mis on meile seatud väljaspoolt? Või oleme me aktiivsed , agressiivsed, rahutud ja ei taha, ei suuda leppida meile seatud piiridega? Kas me oleme kuulekad, juhitavad või oleme me ise juhtijad, kes suudavad teisi mõjutada ja sundida piire muutma? Piiride alla kuulub ka sõprus. Sõpru tuleb osata valida ja neid, kes nimetavad end su sõpradeks, ei tasu alati...
Kindlam on astuda, kui tead kuhu oled teel Elus on oluline omada eesmärke ja seada sihte. Iga inimene astub oma rada pidi. Näiteks, kirjanikud loovad maailmu omaenese vaadetest ja fiktsioonist. Nad panevad oma mõtted elama ning annavad tegelaste kaudu edasi enda ideed ja arvamused. Iga kirjandusteos on kui eraldiseisev reaalsus: neis on tegelased, keda päriselt ei eksisteeri ja seadused, mis väljaspool raamatut ei kehti. Klassika suurkujud Emile Zola, Sophokles, Prosper Mérimée on oma looduga kujundanud minu maailmapilti ja teekonda. Kõigepealt tooksin esile Emile Zola, kes oli prantsuse vabakutseline kirjanik ja naturalismi esindaja. Ta on mulle sügavat muljet avaldanud teosega ,,Théresé Raquin''. Raamatu meestegelasel Camillel on eesmärk silme ees. Ta soovib saada edukaks ja tuntuks ning liigub kindlalt oma sihi suunas; ta teab, et miski ei sünni üleö...
„Kas tohib inimene tahtva olendina omistada endale vabadust või on see vabadus vaid endas loodud illusioon, sest ta ei näe paratamatuse niite, mille kaudu suunatakse tema tahet samamoodi nagu loodussündmusi?“ Sellise retoorilise küsimuse on püstitanud Rudolf Steiner. Ma pean temaga nõustuma: on see siis vabadus, kui vanemad ristivad oma vast sündinud lapse neile omase usu järgi, lapselt luba või nõusolekut küsimata? On see vabadus, kui meid kammitsevad riigi poolt tehtavad seadused ja piirangud? On see tõesti MINU VABA TAHE läbida põhikool, keskkool ja ülikool? Või on see lihtsalt ühiskonna ja vanemate poolt tehtud kohustust ja mõttetu konkurents? On see vaba tahe, mis sunnib tööl käima või sunnib seda piiramatu rahaahnus või ellujäämisvajadus?.. Võin nüüd kindlalt järeldada, et inimkond siiski vaba ei ole. Meie ülimat vabadust
..ja kui surm neid veel lahutanud ei ole, siis elavad nad õnnelikult tänapäevani." Tihti kaotavad inimesed üksteist pikkade vahemaade ja välise sunduse tõttu. Paljudel juhtudel võib ju kehtida ütlus ,,mis silmist, see südamest", ometi mitte alati. Keskaja prantsuse filosoofi Pierre Abelardi ja tema kauni õpilase Heloise armastus oli ühiskonna arvates lubamatu. Abelard pidi õpetlasena teenima üksnes jumalat. Ometi oli ilmalik kirg tugevam kui teda kammitsevad reeglid. Abelardi ja Heloise armastusest sündis ka poeg. Heloise raevunud onu kättemaksuks perekondliku au rüvetamise eest võeti Abelard'ilt suguvõime. Häbistatud õpetlane otsustas, et nad peavad naisega mõlemad oma elupäevad kloostris lõpetama. Heloisele oli nunnaks pühitsemine vastumeelne, ent viimaks ta talitas armastatu soovi kohaselt. Kloostrisse astumisega kaotasid Abelard ja Heloise üksteise igaveseks, kuid säilinud tundeküllane
rõõm, rahulolu, õnnetunne vaimustus, imetlus, uhkus osavõtlikkus, tänutunne, austus leebus, õrnus, heasoovlikkus elevus, uudishimu Positiivse emotsiooni korral reageerib inimene keskkonna signaalidele kiiremini, tähelepanu on fookustunum, taju on sisukam, mõttetegevus on viljakam jne Negatiivsed tundmused, mis väljendavad negatiivset suhtumist: põlgus, vastumeelsus viha, trots solvumine, kadedus mure Negatiivsed emotsioonid kammitsevad, röövivad energiat, alandavad toonust Emotsiooni avaldumine: kehalised muutused subjektiivne läbielamine emotsiooni hinnanguline komponent Oma emotsioonide väljendamist peetakse tervislikuks ja kasulikuks. Emotsionaalne intelligentsus Võime ära tunda teiste emotsioone Võime ära tunda iseenda emotsioone Võime reguleerida, juhtida iseenda emotsioone Suhete hoidmine ja juhtimine suhtekorraldus Daniel Goleman
elama ja üles kasvama. Kokkuvõte ,,Kas tohib inimene tahtva olendina omistada endale vabadust või on see vabadus vaid endas loodud illusioon, sest ta ei näe paratamatuse niite, mille kaudu suunatakse tema tahet samamoodi nagu loodussündmusi?" Sellise retoorilise küsimuse on püstitanud Rudolf Steiner. Ma pean temaga nõustuma: on see siis vabadus, kui vanemad ristivad oma vast sündinud lapse neile omase usu järgi, lapselt luba või nõusolekut küsimata? On see vabadus, kui meid kammitsevad riigi poolt tehtavad seadused ja piirangud? On see tõesti MINU VABA TAHE läbida põhikool, keskkool ja ülikool? Või on see lihtsalt ühiskonna ja vanemate poolt tehtud kohustust ja mõttetu konkurents? On see vaba tahe, mis sunnib tööl käima või sunnib seda piiramatu rahaahnus või ellujäämisvajadus?.. Võin nüüd kindlalt järeldada, et inimkond siiski vaba ei ole. Meie ülimat vabadust kammitsevad lihtsad igapäevased nähtused, mis meid kahjuks või õnneks tarbimise orjadeks
haruldaste ja ohustatud liikide elupaikade või kasvukohtade väärtustakse ka elupaigatüüpe kui 12 selliseid. Et põhjendada kadakase karjamaa kaitset, ei pea enam toetuma mõnele haruldasele taime- või loomaliigile. Väärtuslik on kogu kadastik tervikuna, koos oma elustikuga. Tagasilööke mõnede kadakaste elupaigatüüpide hoidmisel on karta maaomanikelt, keda kammitsevad liig kasinad teadmised oma varanduse tõelise väärtuse kohta. Enamik hästi säilinud ja tõeliselt väärtuslikke kadastikke jääb eramaadele, see ei peaks poollooduslike koosluste päritolu teadjat üllatama. Mittemetsamaal, kus kadastikud laiuvad, üritavad maaomanikud talitada oma äranägemist mööda. On põhjust karta, et mõnel juhul võivad üldrahvalikud looduskaitsehuvid taas erahuvidele alla jääda. Ütleme välja: meie kadastikke
(Hanson 2002: 2). Lüürilisemat tooni antakse edasi daktülitega, milles rõhulisele silbile järgneb kahesilbiline intervall (,,Tahaksin olla", ,,Emmele", ,,Kaelkirjak"). Ka neis luuletustes ei ole värsimõõdust kinni pidamine järjekindel. Kohati esineb ka trohheiliste värsside vaheldumist jambilistega (,,Edward Norton"). Luulekoguga ,,Tahaksin olla" on autor liikunud juba tuntavamalt sisu ja vormi tasakaalu suunas, kuigi kirjanduskriitik Aivar Kull leiab, et autorit kammitsevad veel liigtavalised riimid ja rütm (Kull 2005: 2). Värsitehnika vallas on autoril veel arenguruumi. Väheste kasutatud kõlakujundite hulka kuuluvad veel tähenduseta häälutused ja onomatopöa. Luuletuses ,,Vale häbi" lähevad poisil peale tüdrukule musi andmist mõtted ,,mudri-midri-madrile". Selles kõlakujundis võib leida intertekstuaalse viite Ellen Niidu ,,Midrimaale". Tihti rõhutatakse, et väikelastega suhtlemisel ei tohi rääkida
Ta põikleb, kuid lõpuks nõustub siiski. Ta saab aru, et ka ,,unes" peab ta käituma õilsalt. Ta allutab oma tahte sotsiaalsetele inimlikele normidele piirab ise seda vabadust. See muudab metslasest printsi tsiviliseeritud ja valgustatud monarhiks. Lööb puruks isa ja Moskva vürsti väed. Tema isa elu on tema kätes, andestab isale. Absoluutset vabadust ei ole olemas, elu on nii või teisiti ,,vangla", kõiki inimesi kammitsevad nähtamatud ahelad (reeglid, normid, seadused jne), ainult neid ahelaid kandes saab inimene eksisteerida koos teiste inimestega, ahelad ongi vabadus näidendi mõte. Renessansi despooti näitab, valgustatud monarhia ideeni jõuab. Valgustatud monarh on see, kes on ennast pannud kultuuri ja eetika ahelasse. 5) Hispaania ,,kuldajastu" teatrimaja, etendused ja näitlejad. Teatriesteetika on tihedalt seotud teiste lavamängude esteetikaga. Teatrisaali tuleb konkreetse psühholoogia kandja
remini kaasa niisuguste laste isikupära mõistmisele. Mõistmine omakorda on aluseks paremale koostööle, ilma milleta pole lapse arengu toetamine mõeldav. Raamatut kirjutades pole eesmärgiks seatud kõikehõlmav üle- vaade andekuse ja võimekuse eri teooriatest, markeeritud on vaid oluli- semad, eeldades, et lugeja leiab huvi korral rohkelt teavet raamatu lisades viidatud allikatest. Loodetavasti aitab raamat purustada andekusega seotud müüte ja väärarusaamu, mis tihti kammitsevad haridussüsteemi või pere- konna võimekust niisuguste laste arengule parimal viisil kaasa aidata. On vaja kogu ühiskonna sügavamat arusaama, et andekate laste potentsiaali väljaarendamiseks tuleb vastata nende laste erivajadustele, mis ei tähenda mingite privileegide kehtestamist, vaid nende laste õigust võrdsele kohtle- misele – see tähendab võimaluste loomist võimetekohaseks arenguks, nagu me eeldame iga inimese puhul.
moraalijüngriteks, kui nood ei suuda uusi standardeid omaks võtta. Ta usub, et tõsine püüd uskuda teistest head ja muuta nende elu nii meeldivaks kui võimalik lahendaks enamiku probleeme. 16 ------------------------------------------------------------------------- MIKS ON VAJA LEIDA KESKTEE? Inimene on painutatud kahesuguste seaduste alla: ühelt poolt kammitsevad meid loodusseadused, millele meie füüsiline eksistents (keha ja organid) allub paratamatusega - mingit vabadust selles vallas ei eksisteeri. Teisalt oleme kutsutud vabadusele, kus meie vaimuelu kammitseks vaid meie oma hea tahe. Sündides bioloogiliste olenditena, on nn vere kutse võimas ja sundiv: instinktid, ihad, kired teevad vaimsele vabadusele pürgimise raskeks ja ennastületamist nõudvaks tööks, õpetab Immanuel Kant. Eks tuletavad seda meelde ka Artur Alliksaare luuleread:
annaabi.ee 
