COOL JAZZ Tallinna Tehnikagümnaasium Tallinn 2015 Sissejuhatus Cool jazz kujunes välja neljakümnendate aastate lõpus. See tekkis küll bebopist, kuid oli vastupidine selle lärmakusele oma tagasihoitud tunnete ja kammerliku väljenduslaadiga. See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Seda süvendas veelgi vähese vibraato kasutamine. Eelistati pille, mis juba loomult on pehmetoonilised: baritonsaksofon, metsasarv, flööt (madalas registris) ja vibrafon, mille vibraatormehhanism reguleeriti aeglasele režiimile. Loobuti
10 ooperit Tuntuimad teosed “Jevgeni Onegin” ja “Padaemand” Oli väga tundliku närvikava ja keeruka isikliku eluga loojanatuur. Helilooming sügavalt psühholoogilise sisuga, kus esmatähtis on inimese hingeliste elamuste muusikaline väljendamine. “Jevgeni Onegin” Lüüriline ooper Soovi kohaselt olid esimeseks esitajateks Moskva konservatooriumi heliloojad “Jevgeni Onegin” ei ole suur ooper: tegemist on pigem kammerliku draamaga. Esiplaanil loomulikkus ja inimsuhete lihtsus. Ooperis väljendub ilmekalt helilooja meloodianne. Viisid on tundelised ja hingestatult kaunid. https://www.youtube.com/watch? v=GlxyAGx8YyI Ballet 19. sajandi romantiline ballett hakkab üha rohkem väljendama inimvaimu püüdlemist materialistlikust maailmast ideaalsesse, unistustesse, kirgedesse ja fantaasiatesse. Romantismile kui vaimsele liikumisele on iseloomulik, et tundeline seatakse
Prantsuse muusika suurkuju - Jean Philippe Rameau. Lõi palju klavessiinimuusikat, kuid ei ületanud Couperinit. Muusikateoreetik – rajas klassikalise õpetuse harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast → klassitsistliku muusikastiili alus. Inglismaal Henry Purcell lõi muude teoste kõrvale ka kammer- ja klavessiinimuusikat. Soololaulude saateks basso continuo. Kirevad, lihtsalt meloodiad. Saksamaa J. H. Schein – kirjutas instrumentaalsüite. Esimesed kammerliku koosseisuga kontserdid 1-2 lauljale, 1-2 meloodiapillile + basso continuo. S. Scheidt – üks oma aja väljapaistvamaid klaviirimuusika loojaid. H. Schütz – avaldas vaimulike tekstidega kontserte 1-3 lauljale väikse ansambli saatel. FUUGA Tähtsaim polüfoonilise muusika vorm. Selge karakteriga meeldejääv meloodialõik. Algul ühehäälne → hiljem lisanduvad järgmised hääled järjestikku teemale. Teemal kaks kuju: 1) algkuju 2) vastus. Kõlavad korrapäraselt vaheldumisi. Fuuga
näitlejatele kuulunud kaugemate maade meistrite instrumente ja ka mitmeid huvitavate legendidega klavereid. Estonia klavereid valmistatakse välismaale päris palju. Säilinud on ka tahvelklavereid, mis suletuna näevad laua moodi välja. Meistri nimi on Falck. Klavesiin on klaverieelne pill, mille tõmmitsad asendavad justkui inimese sõrmi. Saksamaa pilli järgi on see näituse klavesiin valmistatud. See on kammerliku kõlaga kontsertpill. Antsla pillimeistri Johann Karl Thali valmistatud instrument on vanim ja mõõtudelt väikseim koduorel muuseumis. Eesti rahvusliku pillimuusika arengus on olnud orelil oluline tähtsus, 19.sajandi lõpuaastail koduorel pea igas edasipüüdlikumas peres. Koduorelite ja suurte kirikuorelite toel kasvasid üles Eesti esimese põlvkonna heliloojad. Vennad Kriisad tegid manuaali, mis näeb välja nagu tavaline kapp, nelja registriga. Saaremaal
Välditi fraaside sümmeetrilisust, põhirütmi jäi mängima vaid kontrabass. Charlie Parker, Max Roach, Dizzy Gillespie, Bud Powell. Progressiivne jazz 1940. aastail ilmus bebop'i kõrvale veel üks uuendus jazz'is progressiivne jazz, mille peamisteks esitajateks olid valged muusikud. Teerajaks progressiivse jazz'ini oli pianist Stan Kenton. Woody Herman, Dave Brubeck. Cool jazz 1940. lõpus kujunes bebop'ist välja nn cool jazz, milles avaldati tagasihoitud tundeid ja kammerliku väljenduslaadi. Selles muusikaliigis eelistati pille, mis on juba loomult pehmetoonilised (baritonsaksofon, metsasarv, flööt, vibrafon) ja loobuti hoogsast rütmist. Miles Davis, Gerry Mulligan, Gil Evans, Stan Getz. Hard bop, funky, soul jazz Viiekümnendatel näis paljudele, et jazz on suundumas süvamuusika poole. See tekitas mustades muusikutes erilist vastuseisu ja soovi uuesti elustada jazz'i afroameerikalikke algeid, alustades uuendustega gospelist
Ansambel Vivacello koosneb noortest ja mõnest vähem noorest suurepärasest tsellistist: Marius Järvi, Andreas Lend, Leho Karin, Theodor Sink, Johannes Teppo, Johannes Sarapuu, Aare Tammesalu ja Villu Vihermäe. Ühendab neid aga hea väljakujunenud maitse ja tehniline valmisolek esitada ülikeerukat muusikat. Sellisesse kategooriasse liigitub avateos kindlasti, esitus oli ansambliliselt laitmatu ja kõlaliselt hästi mahutatud Pärnu kontserdimaja vägagi kammerliku akustikaga väikesesse saali. Aile Asszonyi astus lavale Arvo Pärdi teosega ,,L'abbé Agathon" sopranile ja kaheksale tsellole. Teos on dateeritud aastanumbriga 2004, mil esiettekande tegi Barbara Hendricks koos Beauvais' tsellistidega. Teos on ootamatult väga kirgliku helikeelega ja seetõttu ka väga sobiv Asszonyile, s.t vastab esitaja temperamendile, professionaalsusest ei pea siin rääkimagi. Igal juhul kujunes ,,Isa Agathoni" esitus üheks õhtu tippudest.
elurõõmus. Laul on komponeeritud lihtsa refääriga salmilaulu põhimõttel: 8-taktiline salm on ülesse ehitatud meloodia kordusena. Refrään jaguneb kaheks. Salm ja refrään vahelduvad laulus viis korda. ,,Talvise teekonna" (koosneb 24 laulust) tsükkel on kantud aga traagilise üksinduse meeleolust. Scuberti korraldatud muusika õhtuid kutsuti schubertiaadideks, kus esines ka helilooja ise. Romantilise kammerliku laululoomingu kõrgsaavutuseks on Robert Schumanni (1810-1856) soololaulude tsüklid ,,Poeedi armastus", Heinrich Heine sõnadele ja ,,Naise elu armastus". Enim tuntud soololaul maailmas on ,,Ave Maria" (1825). 1.5. Klaverimuusika 19. sajandi kõige iseloomulikemaks klaveri miniatuurideks olid nokturn (ööpala), ballaad, rapsoodia (vabas vormis fantaasiarikas heliteos), aga ka tantsulised palad nagu valss, masurka polonees. Neid kõiki ühendas
laadis sümfoonia. Järgnenud aastad lõid tema loomingusse sisulise murrangu: orkestrimuusikasse ilmusid dramaatilised jooned, jõulised karakterid ja väga isikupärane väljenduslaad. See ilmneb ka neil aastail kirjutatud kümnes sümfoonias. Pariisireisi ajal 1778. aastal sai Mozart tellimuse kirjutada sümfoonia, kus ta oli esimest korda võimalus kasutada oma aja kohta suurt sümfooniaorkestrit. Pärast seda ta kammerliku ja meelelahutusliku orkestristiili juurde enam tagasi ei pöördunud. Viimasel elukümnendil Viinis lõi Mozart kõigest kuus sümfooniat: kõik need on mõeldud suurele orkestrile ja neid esitati peateosteba tema suurtel autorikontsertidel, nn akadeemiatel. Neile teostele on iseloomulik jõuline väljendus, napid, kuid teravalt kontrastsed muusikalised kujundid ja nende polüfooniline arendamine. Samuti on need küpsed sümfooniad väga terviklikud: kõik
Hines esimesena varem valitsenud blues'i ja ragtime'i pianistide maneerist ja lõi eeldused 1920-ndatel oli jazzi pealinnaks Chicago. Sõda lõppes ja Chicagos oli tööd. Musitseerimisel oli tänapäevasema jazzpianismi tekkeks, mille rajajaks peetakse Teddy Wilsonit. Teddy Wilson sai kollektiivne improvisatsioon. muusikalise hariduse. Oli kammerliku jazzi sünni juures. Oli esimene jazzmuusika õpetaja New Yorgi Jazzmuusika sündis 20. saj. esimestel aastatel New Orleansis. Esimesed jazzmuusikud sündisid seal. Juillard'i Konservatooriumis. New Orleans oli vaheldumisi prantslaste ja hispaanlaste käes. Need olid orjade suhtes mõnevõrra
Saksamaa tõusu muusikamaastikule katkestas kolmekümneaastane sõda, samuti kultuuriline kapseldumine. Saksa barokkmuusika näo kujundasid 17. sajandi esimesel poolel 3 heliloojat-„3 suurt S-i“-Heinrich Schütz, Johann Hermann Schein ja Samuel Scheidt. Johann Hermann Schein Muusikukarjääri tipuks oli kapellmeistri koht Weimaris ja kantoriamet(muusikaõpetaja) Leipzigi Tooma kirikus. Kogumik „Opella nova“-esimesed kammerliku kossseisuga vaimulikud kontserdid. Samuel Scheidt Väljapaistev klaviirimuusika looja, kogumik „Tabulatura nova“ on sellel alal ajastu peateos. Heinrich Schütz(1585-1672) Teda on nimetatud saksa muusika isaks, õigustades seda sellega, et ta oli õpetanud kõiki heliloojaid kirjutama muusikat saksa keeles. Muusika loomine algas tema jaoks sõnadest. Sündis Saksimaal varaka kaupmehe pojana, vanemate soovil läks ülikooli õigust õppima, kuid