kasutavad aastast aastasse. Iga laulu jaoks leidis ta uue muusikalise lahenduse. Sellepärast on tema laulud värsked ning kordumatud. Ta juhatas Vabariikliku Haigla naisansamblit ja ETKVL-i ansamblit "Onyx". Laule kirjutas ta ansamblile "Collage" ja teistelegi. Pillimehena mängis ta mitut instrumenti sellistes kollektiivides, nagu "Rütmikud", "Swing Club", "Stuudio 8" ja "Metronoom", viljeldes nii dzässi kui tantsumuusikat. Aastaid jätkus tal tahtmist laulda ka Tallinna Kammerkooris. Jääb nimetada organisaatoritöö dzässiürituste ning lauluvõistluste organiseerimine. Ta võttis osa paljude züriide ja kunstinõukogude tööst ning oli valitud endisse Tallinna Linna Keskrajooni Töörahva Saadikute Nõukogusse. Tänasel päeval on G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolil kujunenud traditsiooniks tähistada Uno Naissoo sünniaastapäeva temanimelise noortele heliloojatele mõeldud loominguvõistlusega. Lisaks muusikapaladele valitakse parimad ka esitajate seast
· Poegi Leon (6) ja Lauri (3) Annely Peebo elust · Lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal (1990) Elo Kaarepere juhendamisel · 1994. aastal alustas ta kammer- ja ooperilaulu õpinguid Gerhard Kahry juhendamisel Viini Muusika- ja Draamakunsti Ülikoolis · Samas õppis ka lied'i ja vokaalsümfooniliste suurvormide esitust Kurt Equiluzi juures ning töötas ooperiklassis Kurt Malmi ja Uwe Theimeri juhendamisel · Aastatel 19901994 laulis Peebo Eesti Filharmoonia Kammerkooris (sh ka solistina) dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel ning osales kooriga kontserdireisidel Ameerikas, Austraalias, Jaapanis, Norras, Itaalias, Austrias, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Hollandis, Belgias ja mujal · 1997. aastal sai Annely Peebost Viini Rahvusooperi solist · Samal aastal debüteeris ta Viini Riigiooperis Giuseppe Verdi ooperis ,,Rigoletto" (dirigent Stefan Soltesz), millega anti külalisetendusi ka Jaapanis ning 1999 aastast 2005 tegutseb lauljatar vabakutselisena
aastal, täiendas ta enda teadmiste pagasit ka Stockholmi Kõrgemas Muusikakooli, Sven- David Sandströmi juures. 1996. aastal läbis Toivo elektroakustilise muusika stuudiumi Kõlnis ning aastatel 1995-1998 õppis noor helilooja magistriõppes Eesti Muusikaakadeemias. Aastal 2000 asub mees end veelgi täiendab Eesti Muusikaakadeemia doktoratuuris olles samaaegselt ise ka kompositsiooniõppejõud. Õpingute kõrvalt tegi Toivo Tulev ka tööd. 1981-1998 töötas ta lauljana Eesti Filharmoonia Kammerkooris, hiljem erinevates vokaalgruppides nagu "Vox clamantis", Le Choeur Grégorien de Paris, "Heinavanker". Ta on ka ansambli "Scandicus" rajaja ja kunstiline juht. Tallinna Muusikakoolis on ta õpetanud ka muusikateoreetilisi aineid, gregooriuse laulu ning kompositsiooni. Mõnda aega on ta olnud ka vabakutseline helilooja ning alates 2005.aastas sügisest Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooniosakonna juhataja. Eesti muusikasse tuli Toivo Tulev alles 1990
seejärel õppima ärijuhtimist Estonian Business School'i, mille lõpetas magistrikraadiga 2012.aastal. Muusikaga on Meribel tegelenud kogu oma tegeliku elu: soololaul, koorilaul, klaverimäng, viiulimäng ja võistlustants. Ta on laulnud muusikalides ,,Miss Saigon" (Kim), ,,Oliver", ,,Chicago", ,,Grease", ,,Fantoom", ,,Hüljatud"(Cosette Saksamaal, Füssenis) ja Winnifredis. 2006. aasta suvel osales viienädalasell kursusel Berklee Muusikakolledzis (USA). Juba viiendat aastat laulab kammerkooris ,,Head ööd, vend", kus tegutseb ka asjaajajana. Priit Strandberg lõpetas aastal 2012 EMTA Lavakunstikooli XXV lennu ja 2012 sügisest töötab Vanemuise teatris näitlejana. Praegused rollid Vanemuises: Semjon Semjonovits Volkov - Ivan Gontsarov ,,Oblomov" (2012), Gunn jt - Mihkel Raud / Andres Noormets ,,Musta pori näkku" (2012), Gustav, jõuluvana põder - Janno Põldmaa / Priit Pajusaar ,,Lotte jõulupidu" (2012). Kava: 1. Vaatus: 1. Libedalt läeb (B. Gibb)
Ta peab tundma peale tippesinejate ka tavaliste taidlusansamblite tööd ning võimalusi . Ise juhatas ta Vabariikliku Haigla naisansamblit ja ETKVL ansamblit "Onyx". Laule kirjutas ta ansamblile "Collage" ja paljudele teistele. Pillimehena mängis Uno tosinat instrumenti paljudes kollektiivides, nagu "Rütmikud", "Swing Club", viljeldes nii dzässi kui tantsumuusikat. Aastaid jätkus tal tahtmist laulda ka Tallinna kammerkooris, mille loomise idee algatajaks ta oli. Jääb nimetada tohutu organisaatoritöö - dzässiürituste ning lauluvõistluste organiseerimine. Ta võttis osa paljude züriide ja kunstinõukogude tööst ning oli valitud endisse Tallinna Linna Keskrajooni Töörahva Saadikute Nõukogusse. Uno helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, teist sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "squirrel", rohkesti filmimuusikat,
Peterburi Konservatooriumi ettevalmistusosakonnas (prof. Iraida Levanda lauluklassis) ja aastail 20012005 Eesti Muusikaakadeemias (prof. Mati Palmi lauluklassis), aastail 20042006 ühtlasi Viini Muusika- ja Esituskunstiülikoolis (juhendaja Leopold Spitzer); on aastast 2005 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppes (prof. Mati Palmi juhendamisel) ja täiendanud end aastal 2006 Thbilisis professor Gotsha Bezutsvili juures. Juuli Lill on laulnud aastail 20022003 Eesti Filharmoonia Kammerkooris, alates 2006. aastast on ta Rahvusooper Estonia solist, tema rollide hulgas on Giovanna (Verdi ,,Rigoletto"), Annina (Verdi ,,La traviata"), Krahvinna (Tsaikovski ,,Padaemand"), Brangäne (Wagneri ,,Tristan und Isolde") jt. Juuli Lill on osalenud solistina ka vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel ja galakontsertidel ning teinud koostööd Nargen Operaga. Benjamin Britten Edward Benjamin Britten (1913-1976) oli inglise helilooja ja pianist
Ta peab tundma peale tippesinejate ka tavaliste taidlusansamblite tööd ning võimalusi . Ise juhatas ta Vabariikliku Haigla naisansamblit ja ETKVL-i ansamblit "Onyx". Laule kirjutas ta ansamblile "Collage" ja teistelegi, kes repertuaarimuredega tema poole pöördusid. Pillimehena mängis Uno Naissoo tosinat instrumenti paljudes kollektiivides, nagu "Rütmikud", "Swing Club", "Stuudio 8", "Metronoom", viljeldes nii dzässi kui tantsumuusikat. Aastaid jätkus tal tahtmist laulda ka Tallinna Kammerkooris, mille loomise idee algatajaks ta oli. Jääb nimetada tohutu organisaatoritöö - dzässiürituste ning lauluvõistluste organiseerimine. Ta võttis osa paljude züriide ja kunstinõukogude tööst ning oli valitud endisse Tallinna Linna Keskrajooni Töörahva Saadikute Nõukogusse. 6 Uno Naissoo helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise
Toivo Tulev (1958) Tulev lõpetas 1990. aastal Tallinna konservatooriumi prof. Eino Tambergi õpilasena, täiendas end Sven-David Sandströmi juures Stockholmi Kõrgemas Muusikakoolis (1991) ja elektroakustilise muusika alal Kölni Kõrgemas Muusikakoolis (1996) ning Eesti Muusikaakadeemia magistriõppes (1995-1998). Tulev on õpetanud G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis muusikateoreetilisi aineid, gregooriuse laulu ning kompositsiooni. Ta on töötanud lauljana Eesti Filharmoonia Kammerkooris (1981-1988) ning laulnud ansamblites ,,Vox Clamantis", ,,Choeur Gregoriaen de Paris" ja ,,Heinavanker". Tulev on helilooja, kelle loomingus põimuvad ekspressionistlik ja sakraalne elutunnetus, eksistentsiaalne heitlus tasakaalu- ja pingeseisundite vahel. Tema helikeelt on mõjutanud tegevus mitmes vanamuusika ansamblis ja süvenemine gregooriuse laulu traditsiooni. Meloodiline ja laulev alge ka instrumentaalsetes teostes
territooriumil, aga ka mitmel pool Euroopas, Kanadas ja USAs. Osalemine suurvormide ette- kandmisel on RAMi kokku viinud maailmakuulsate dirigentidega. Aile Asszonyi on eesti sopranikultuuri tulevikulootus, temperamentne 26-aastane laul- janna, kõlava naeru ja nakatavalt avala suhtlemisstiiliga. Kuigi lauljate kooliaeg on pikk, on Ailel juba praegu üsna suur esinemiskogemus solistina, koorilauljana Eesti Filharmoonia Kammerkooris ja natuke ka ooperilaval. Tema kuulsaim lauluõpetaja on olnud itaalia tenor Carlo Bergonzi, kelle nime võib leida igast vähegi mahukamast entsüklopeediast. Helen Lokuta on esinenud erinevates Eesti kirikutes, Saksamaal, Itaalias ja Rootsis. On andnud ka väga palju soolokontserte ja osalenud ka suurvormidel. Oliver Kuusik on hinnatud eesti kammer- ja oratooriumisolistina on ta osalenud juba ligi kahekümne erineva suurvormi (sh
Olav Ehala tutvus oma naise Katriniga konservatooriumis, kus lähemalt tuttavaks saadi talvel suusalaagris toimunud tantsupeol. ,,Katrin on minult mitu korda küsinud, miks sa just minu valisid, seal peol oli ju teisigi. No mis ma oskan vastata, kui tunned, et just see inimene on õige siis jäätegi kokku. Lõpetasin konservatooriumi ja kuu aega enne sõjaväge abiellusime". ,,Kuna Katrin laulis T. Kaljuste kammerkooris, oli ta tihti kodunt eemal kui EevaLiisa neljaseks sai, ja mina olin palju kodunt ära kui Tanel väike oli". Kooselu valemiks peab Ehala armastust, teistega arvestamist ja ühiseid huve. ,,Laste kasvatamisel pooldan pigem leebet liberalismi, vitsa andmist või ilmajätmist ei poolda. Kui Eeva Liisa teismeline oli, siis polnud nii väga tähtis kui kaua ta väljas on, vaid et meie teaksime kus ta on. Nüüd, mobiiliajastul, on muidugi kõik palju lihtsam."
palkade ja asutuse ebakindla tuleviku tõttu poole õppeaasta pealt täies koosseisus. Olin oma kursusel päris aktiivne ja ilmselt seetõttu ka tolleaegne kateedrijuhataja Jaan Reimand selle töövõimaluse minuga Vanemuise tänava õppehoone puhvetisabas jutuks võttis. Olin ka innukas koorilaulja - laulsin kogu ülikooliaja ja palju aastaid 31 hiljemgi Tartu Ülikooli kammerkooris. Võimalus Tartusse jääda ning oma muusikalise eneseväljendusega sellises kõrgetasemelises kooris edasi tegelda ahvatles. Nii sattusingi ametipostile, kus tuli alustada asutuse elluäratamisega ,,kliinilisest surmast". Nüüd olete aastakümneid olnud sisuliselt ühel ja samal ametikohal, TÜ teaduskooli direktor. Juhite asutust, mille arengut olete ise aktiivselt suunanud. Teaduskoolist on saamas tõeline andekate arengu tugikeskus, nüüdisaegsele
annaabi.ee 
