Rahvusteatri balletitrupiga. Aastatel 1992-1998 oli ta mitmete vene balletiteatrite juhtiv külalissolist (Mussorgski Ooperi- ja Balletiteater, Peterburi Klassikalise Balleti Teater, Moskva Kammerballett, Vene Rahvusballett Jekaterinburgis jt). 1998. aastal liitus ta esitantsijana uuesti Praha Rahvusteatri trupiga, tantsides juhtivaid rolle ballettides ,,Luikede järv", ,,Giselle", ,,Raimonda", ,,Uinuv kaunitar", ,,Asjatu ettevaatus", ,,Pähklipureja", ,,Romeo ja Julia", ,,Onegin", ,,Kameeliadaam" jpt. Aastatel 2003-2005 töötas Praha Rahvusteatri külalisso-listina ja 2005-2006 Brno Rahvusteatri esitantsijana. 2004. aastal alustas ta koreograa.aõpinguid Peterburis Vaganova Balletiakadeemias. Stanislav Feco on osalenud paljudel rahvusvahelistel ga-lakontsertidel ning tantsinud teatrilavadel kogu maailmas. On saanud erinevaid nimekaid auhindu, sealjuures Rudolf Nurejevi nimelise tantsuauhinna 1993. aastal, Philip Morrise nimelise parima tehhi tantsija auhinna 1999
"La Traviata" peaosatäitja sopran Irina Dubrovskaya on sündinud 1981.a.Ust- Ilimskis,Venemaa.Ta on lõpetanud Glinka-nimelise riikliku konservatooriumi 2004.a. ja 2005.a. jätkas õpinguid G.Vishnevskoi juures. 2006.a. augustist töötab edukalt solistina, olles andnud kontserte paljudes linnades. "La Traviata" libreto põhineb tõestisündinud lool, mille prototüüpideks on Alexandre Dumas-noorem ja Pariisi kuulus kurtisaan Marie Duplessis. Teose aluseks on Alexandre Dumas noorema romaan "Kameeliadaam". Verdit köitis "Kameeliadaami" süzee ka tema enda elukäigu tõttu- pärast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. Ooperi läbivateks teemadeks on armastuse maine ja taevane poolus; armastus, patt, surm, lunastus. Ilmselt põhineb ooperi populaarsus just nende kahe pooluse edukal kokkuviimisel.Lavastuse hoidis suurel määral üleval orkester, mis psühholoogilise draama
Isiklikku Ta oli aastatel 19361941 abielus Eino Uuliga. Eksabikaasaks on Voldemar Liima Perekond Jaan Lindau vend Linda Lindau õde Anne-Kristi Uuli tütar Jaan Lindau isa Liina Lindau õde Liisa Lindau ema Voldemar Lindau vend Tunnustused * 1955 Eesti NSV teeneline kunstnik * 1967 Eesti NSV rahvakunstnik * 1984 Parim naisnäitleja. Rolle * 1925 Hugo Raudsepp "Kohtumõistja Simson" (Epha) * 1928 Edward Sheldon "Romaan" (Rita Cavallini) * 1929 Alexandre Dumas "Kameeliadaam" (Marguerite Gautier) * 1930 Bayard Veiller "Mary Dugani protsess" (Mary) * 1930 Victorien Sardou "Tosca" (Floria Tosca) * 1930 Anne Nichols "Iiri Roos" (Iiri Roos) * 1931 Hugo Raudsepp "Mikumärdi" (Maret) * 1931 Hugo Raudsepp "Põrunud aru õnnistus" (Roosi) * 1932 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe" (Liisi) * 1933 Henrik Visnapuu "Madaam Sohk ja pojad" (Lisi) * 1934 Tammsaare/Andres Särev "Abielu ja armastus" (Karin) * 1934 Eduard Vilde/Andres Särev "Mäeküla piimamees" (Mari)
Lisaks ooperitele kirjutas ta ka reekviemi (leinamissa, surnute mälestamiseks), mis sai samuti tuntuks. 26 ooperit ,,Rigoletto" ,,Don Carlos" ,,Falstaff" ,,Trubaduur" ,,Aida" ,,Macbeth" ,,Traviata" ,,Othello" ,,Maskiball" ,,Nabucco" Librettod olid võetud tuntud kirjanduslikest teostest 1) Dumas ,,Kameeliadaam" ,,Traviata" alus; 2) Hugo ,,Kuningas lõbutseb" ,,Rigoletto" alus Ooperid on lavalis-muusikalised (lavategevus ja muusika on võrdsel kohal) Põhilised teemad armastus, armukadedus, emotsioonid, vihkamine Peaosatäitjad põlatud tegelased: ,,Traviata" lõbutüdruk Violetta; ,,Rigoletto" küürakas õuenarr Rigoletto WAGNER Saksa ooperihelilooja, muusikakirjanik, libretist ja dirigent Mõju avaldas Beethoven
2006.a. augustist ttab edukalt solistina, olles andnud kontserte paljudes linnades. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813-1901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolis-heroiline Nabucco, populaarsemad on veel Attila, Macbeth, Rigoletto, Luisa Miller, Trubaduur, Maskiball, Aida, Othello. La Traviata libreto phineb testisndinud lool, mille prototpideks on Alexandre Dumas-noorem ja Pariisi kuulus kurtisaan Marie Duplessis. Teose aluseks on Alexandre Dumas noorema romaan Kameeliadaam. Verdit kitis Kameeliadaami s?ee ka tema enda elukigu tttu- prast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. La Traviata peaks thendama `naist kes kaldus krvale` vi `eksinut`. Ooperist on inspireeritud ka ks viimase aja kassahitte Moulin Rouge. Samuti on selle phjal vndatud film. La Traviata on Verdi parimaid ja realistlikuima s?eega oopereid, itaalia romantilise ooperi prl. Esietendus toimus 1853.aastal Veneetsia Teatro La
See meeldis mulle väga. Ooperiavamängu ajal sulgesin ma ka hetkeks silmad, et sellele imekaunile muusikale täielikult keskenduda. Leian, et kohati andis muusika edasi selliseid emotsioone ja kujundeid, mida sõnadega eales edasi enda ei saaks. Lavastaja töö oli kiiduväärt. Ooperietenduse jooksul ei tekkinud kordagi küsimust selle kohta, mis parasjagu laval toimub ja midagi ei jäänud arusaamatuks. Neeme Kuningas, ooperi lavastaja, lõi A. Dumas'i poolt kirjutatud romaanist "Kameeliadaam", mille ainetel on loodud ka G. Verdi ooper "La traviata", kunstilise terviku. Vaatused ja pildid olid ilmekalt teostatud. Osatäitjatest vapustaski mind kõige rohkem Kristel Pärtna, kes olles sopran ning kasutades oma imelist vokaaltehnikat, suutis laulda äärmiselt kõrgeid noote puhta ja särava kõlaga. Samuti mängis minu lemmikosatäitja kujunemisel Kristel Pärtna puhul rolli ka see, et tema üldine väljanägemine ning miimika langesid kokku minu ettekujutlustega imekaunist
Mööduvad mõned kuud ning noor tütarlaps on surivoodil. Tema juurde saabub Alfredo, kes on saanud vahepeal tõe teada oma isa käest ja palub andestust. Saabub ka Georges, kes annab oma õnnistuse noorpaaril ja hetkeks nad usuvadki helgesse tulevikku, kuid on liiga hilja ning sel hetkel sureb kaunis Violetta. ,,La Traviatat'' peetakse Itaalia helilooja Giuseppe Verdi üheks tuntuimaks ooperiks. Selle loomiseks sai Verdi inspiratsiooni Alexandre Dumas noorema romaanist ,,Kameeliadaam'', mis põhineb tõsielulisel lool kurtisaan Marie Duplessis'ist. Kuid läbiaegade üks tuntuim ooper algas tõelise skandaaliga. Samal ajal kui Verdi kirjutas ,,La Traviatat'' oli tal käsil ka ooper ,,Trubaduur'' ning mõlemad ooperid pidid esietenduma ainult paari nädalase vahega. Nii läkski tal ,,La Traviata'' kirjutamisega kiireks ning nii peetaksegi seda ooperit Verdi kõige kiiremini valminud teoseks. Kiirusega kaasnes palju lahkhelisid ooperimajaga
1870 loodud ooperid "Rigoletto", "Trubaduur", "Traviata", "Maskiball", "Don Carlos", "Aida" ning viimased ooperid "Othello" ja "Falstaff" 1893. Enamikul neist on libreto aluseks suurte näitekirjanike teosed. Tänu sellele on Verdi ooperite eriti tugevaks küljeks eredad karakterid, mida Verdi oskas luua lihtsa ja viisirikka muusikaga. "Rigoletto" on loodud Victor Hugo draama "Kuningas lõbutseb" ainetel, "Traviata" libreto algallikaks on Alexandre Dumas' noorema draama "Kameeliadaam". Ooper "Don Carlos" põhineb Schilleri samanimelisel draamal. Viimased kaks ooperit on Shakespeare'i ainelised. Algallikad "Othello" ja "Windsori lõbusad naised". Verdi kutsus oma kaasmaalasi järgima ooperis rahvuslikke traditsioone. Itaalia ooperi võlujõuks on alati olnud viisirikkus, lauluhääle valitsemine üle orkestri. «Praegu pole ühtegi märki, et meil oleks tulemas heliloojaid, kes kirjutaksid bebop'ist ja svingist mõjutamata originaalloomingut
cherchez la femme!" (Otsige naist, kurat võtaks, otsige naist!) Kümme aastat hiljem kohandas kirjanik teose teatri tarbeks. Näidendist sai suur menutükk ja sõnapaar cherchez la femme läks lendu kõigil mandritel. Alexandre Dumas vanemat (18021870) tunneme eelkõige seiklusromaanide ,,Kolm musketäri", ,,Kakskümmend aastat hiljem", ,,Krahv Monte-Cristo" jt põhjal. Tema poega Alexandre Dumas nooremat (18241895) tunneme aga eelkõige väga õnnestunud armastusromaani ,,Kameeliadaam" järgi. Autor muutis selle romaani ka näidendiks ja näidendi põhjal komponeeris Giuseppe Verdi imelise ooperi ,,La Traviata" (itaalia keeles: ülalpeetav naine, langenud või paheline naine). MÕTLE JÄRELE VÕI KÜSI! 1. Mis asjaoludel saab koolilelus kasutada väljendit cherchez la femme? 2. Mis asjaoludel saab kohtupraktikas sama väljendit kasutada? 3. Kes on musketär? 4. Millise Prantsusmaa kuninga valitsemisajal toimub romaani ,,Kolm musketäri" tegevus? 5
Ainestikuvalikul on Verdi pöördunud kolmanda seisuse poole, tegelased pole kuningad või väejuhid või Piiblitegelased, vaid "tavalised inimesed". Luisa Miller on sõduri tütar, kes armastab krahvi poega. II loomeperiood ~1850-1870 1851 "Rigoletto" (Hugo draama järgi) peategelane on ühiskonna n.ö outsider, küürakas ja lombakas narr. 1853 "Trubaduur" (ühe hispaania romantiku draama järgi) ja "Traviata" ( Dumas-noorema näidendi "Kameeliadaam" järgi) - nn. "kuulus kolmik". "Trubaduuris" on vastandatud mustlased (metsosoprani roll Azucena, tema arvatav poeg tegelikult krahvi poeg Manrico (tenor) --, ja omakasupüüdlik, reeturlik noor krahv di Luna (tegelikult Manrico vend). Manrico ja krahv di Luna on rivaalid ka armastuses mõlemad armastavd Leonorat. "Traviatas" on peateglane Violetta n-ö "langenud naine" (it keeles la traviata), poolilmadaam, kelle ennastohverdav armastus vastandub Pariisi
publik juba esietenduse varahommikul "Apollo" ümber ning võttis lugupeetud maestro uudisteose kiitusega vastu. Peaaegu kõigi Euroopa riikide ja Ameerika ooperilavadel mängitud "Trubaduuri" triumf pole raugenud tänini. Hoopis vastuoksuslikumaks kujunes kuulsa kolmiku viimase ooperi "Traviata" saatus. 6.III 1853. a. Veneetsia "La Fenice's" asetleidnud esiettekanne vilistati välja ning A. Dumas' (poeg) kõmulise näidendi "Kameeliadaam" alusel kirjutatud libreto põhjustas ägedaid vaidlusi ja meelepaha. Verdit süüdistati prantsuse demoraliseerunud kirjanduse propageerimises ning heideti ette üllalt romantilise kangelanna asendamist ühiskonna heidiku, poolilmadaamiga. Ooperi otse väljakutsuvast pealkirjast rääkimata. Tõsi, kurtisaani kuju oli kirjandusse ilmunud juba varem, ent nii Dumas' näidendis kui ka Verdi ooperis toodi kaasaegse Pariisi lõbujanuline elu lavalaudadele esmakordselt. Ei suudetud
annaabi.ee 
