treeneriks oli Andres Sõber. Korvpall on meeskonnala. Seda mängu üksi mängida ei saa. Järelikult tuleb olla ka hea meeskonnamängija. Martin Müürsepp on olnud väga hea meeskonnaliige. Ta on mänginud paljudes klubides ja meeskondades nii Eestis kui ka välismaal ja saanud meeskondadega väga palju saavutusi. Aastatel 1989-1990 oli Martin Müürsepp Nõukogude Liidu noortekoondises. Aastatel 1990- 1992 oli ta Tallinna Kalevis ning aastatel 1992-1993 oli ta Rootsis Alvik Basketis. Siis oli ta kolm aastat Israelis Maccabi Tel Avivise korvpalliklubis. Aastatel 1995-1996 oli Martin Müürsepp tagasi koduses Tallinna Kalevis. Martin Müürsepp on korvpallis saanud mitmeid auhindu ja tal on meeskondadega olnud mitmeid väga häid saavutusi. 1996. aastal jõudis Martin Müürsepp koos Eesti klubiga Tallinna Kalev Eesti Korvpalli Meistriliigasse. See oli tema jaoks suur saavutus.
Viktoriin 2015 Mis saarel toimus tegevus ? Madeira Mis ansambliga laulis ? Beergrass Mis on roosa kleidiga baleriina nimi ? Angelina Mis filmist on lõik? Oru valitseja Mõtle !!!! Mis lillesordid on Tuglas , Päts ja Savisaar ? Vastus Roos Mõtle !!!!!!!!! Mis on Eesti rahvuskivi ? Vastus Paekivi Mõtle!!!!!!!!!! Kes on Eesti hümni sõnade autor ? Vastus Johann Voldemar Jannsenn Mõtle hoolega !!!!!!!! Mis oli esimese "Kalevis " tehtud närimiskummi nimi ? Vastus Tirijala kombdki Mõtle !!!!! Meie ütleme sõõrik venelased ........... Vastus Pontsik Mõtle ja uuri !!!!!!! Mis linnale taheti nõukogude ajal panna Stalini nimi? Vastus Kohtla Järve Mõtle !!!!!!! Kes Eesti presidentidest on olnud ka kirjanik ? Vastus Lennart Meri Mõtle hoolega !!!!!!! Mis putuka on inimene lisaks mesilasele kodustada suutnud ? Vastus Siidiuss Mõtle !!!!!!!!!
Valmistatakse joogipiima, jogurtit võid, juustu, kohupiima ja muid piimasaadusi. Suurim piimatööstusettevõte on Tallinna Piimatööstus. Lihatööstus Toodavad vorsti, sinki, lihakonserve ja muid lihatooteid. Suurim lihatööstus on Rakvere Lihakombinaat. Kalatööstus Paikneb peamiselt saartel ja põhjaranniku asulates. Toodab soolatud, külmutatud ja suitsutatud kala ning konserve. Kala püütakse enamasti Läänemerel. Kondiitritööstus Kalevis toodetakse sokolaadi, kompvekke, küpsiseid, torte ja muud magusat kraami. Toorained nagu suhkur ja kakao-oad, peame teistest riikidest sisse vedama. Toiduainetööstus Õllevabrikud tuntum Saku Veinivabrikud tuntum Põltsamaa veinitehas Piiritusevabrikud Moe piiritusetehas
Sündinud: 15 November 1964 (Tartu) Pikkus: 191cm Eesti esimene ja tõenäoliselt ka viimane olümpiavõitja. Sokust räägitakse, kui läbi aegade ühes parimast Eesti korvpallurist. Kas ta ka tõesti parim oli, ei oska vast keegi öelda, kuid tiitlite poolest on teda kindlasti väga raske edestada. Olümpiavõit korvpallis tundub tänapäeval Eesti jaoks valgusaastate kaugusel. Lisaks OM kullale, oli Tiit Sokk üks peategelastest ka N. Liidu meistritiitli võitmisel 1991 aastal Tallinna Kalevis. Auhinnakappi kaunistavad veel 1986 ja 1990 MM-i hõbedad ning 1989 EM-i pronks. Kuid Sokk pole ainult Euroopas ja N. Liidus nime teinud, ta on tulnud ka USA-s WBL-i meistriks Youngstown Pridega(WBL- liiga, kus tohtisid osaleda vaid kuni 195cm pikad mängijad). Kuid kus kohast ja kelle käe alt sirgus selline suurpärane mängujuht? Tiit Sokk on sündinud Tartus ning tema isa August Sokk on samuti üks Eesti korvpalli suurkujusid.
naiste klubisid ÜSK-is). 7. Mängijaisiksused NL koondises: J. Lõssov, I. Kullam, H. Kruus või koondise lävepakul: A. Putmaker, H. Krevald, E. Ehaveer, ka H. Raudsik. Treeneriisiksused: E. Naarits, ka J. Dudkin (NSVL 1. koondise 1947.a. üks ettevalmistajaid), J. Lõssov. (1953.aastast minek NL naiste koondise treeneriks). 8. Korvpall laiema kandepinnaga Eesti spordiühingutes (Dünamo, Spartak, Tööjõureservid, mitte ainult Kalevis). Korvpalli tulek peale ÜSK-i ka TPI ja EPA Spordiklubidesse. Terve laiapinnaline konkurents Eesti siseselt. 9. Professionalismi teke vaid NL-i koondise tasemel n-ö. koondise mängijate stipendiumid. 10. Välissuhted üsna olematud vaid Korea RDV, Bulgaaria, Hiina RV. 11. Kogu Eesti keskne korvpallielu kalender tehti ringi NL-i kalendrist lähtuvalt. Eesti meistrivõistlustel sel perioodil oli veel autoriteeti see oli üle tulnud prioriteet omariikluse ajast. 12
Ka uustulnukana mitte. Ta elas täisverelist elu, millestki meeldivast loobumata, valides aga iga tegevuse tarbeks sobiva aja ja ka koha. Nii nagu temalt võis õppida treeningusse suhtumist, niisama tähelepanelikult tasus jälgida ka tema elunägemise ja hindamise oskust. Kohusetruu asjassesuhtumise (tõelise professionaali tunnuse) on Viljar Loor säilitanud ka pärast tippspordist loobumist 1986. aastal. Pärast hüvastijättu üleliidulise koondisega (1984) mängis ta paar aastat ``Kalevis``, 1986. aastal aga asus tööle ETKVL Põllumajanduskoondisesse ``Agro``. Algul insenerina, siis vaneminsenerina, 1988. aastast kommertsdirektorina. Eduka õppimisega paistis sportlane silma juba keskkoolis, raskusi ei olnud tal ka majandusliku kõrghariduse omandamisega TPI-s (praegune Tallinna Tehnikaülikool). Arukale ja ettenägelikule inimesele ei kujunenud üleminek tippspordist igapäevaellu valuliseks, kuna ta oli selleks psüühikaliselt valmis. Viljar Loor on alati teadnud,
olümpiavõitja. Maailmameistrivõistlustel on Aavo Pikkuus võitnud 100 km meeskonnasõidus1977. aastal kuld- ning 1975. ja 1978. aastal hõbemedali. Aasta : 1976 Spordiala : Jalgrattasport (meeskondlik maanteesõit Mait Riisman Mait Riisman (sündinud 23. septembril 1956 Tallinnas) on eesti treener ja endine veepallur. Tal on kolm last ja ta on abielus. Ta tegeles veepalliga. Veepalli hakkas ta mängima aastal 1966 Tallinna Kalevis. 1982. aastal lõpetas Moskva Riiklikus Ülikoolis ajakirjandusteaduskonnas televisiooni eriala. Saavutused:1976. aastal võitis Mait koos meeskonnaga Euroopa karika ja 1979 tuli esmakordselt Liidu meistriks. Aasta : 1980 Spordiala : Veepall Viljar Loor Viljar Loor (1. oktoober 1953 Tartu 22. märts 2011 Tallinn) oli eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur, kes võitis NSV Liidukoondises olümpiakulla 1980
kohaga tuttav, talle kuulus seal ka vanavanematelt saadud maatükk. Kuid ka Veronikale hakkas koht meeldima. Nad otsustasid uuesti kahekesti Tuudami talu üles ehitada. Veronika tegi ettepaneku majale nimeks panna "Pariisi lõbusad naised". Naised läksid tagasi Tallinasse. Klarale tuli külla ta poja isa, kes oma isadusest alles hiljuti kuulnud oli. Kalev tahtis Klaraga abielluda ja koos poega kasvatama hakata. Klara lükkas aga pakkumise vastu, sest ta ei leidnud Kalevis midagi erilist. Klara kutsus ka Veronika õhtusöögile. Veronika pidas Kaleviga ühe korraliku sõnavahetuse maha. Kalev jäi Veronika juurde ööseks. Klara ei lubanud Kalevil pojale öelda, et Kalev ta isa on. Kalev tahtis kasvõi rahaliselt oma poega toetada, aga Klara oli väga tõrges. Kalev tahtis veel üheks ööks jääda, aga Klara ei lubanud. Keegi oli ukse taga. Veronika tegi ukse lahti ja leidis sealt üllatusega Kalevi. Kalev rääkis talle sellest, et ta tahab oma poega
1964 oli ta N. Liidu kahevõistluskoondise treener ja 19671975 N. Liidu ametiühingute kahevõistluskoondise vanemtreener. Tema õpilased on olnud Harry Arv, Ants Allandi, Toivo Laev, Boriss Stõrankevits, Joe Tikenberg jt.5 Innsbruck 29.01. - 09.02.1964 Ainus eestlane, kes on võistelnud olümpiamängudel bobirajal, on Heino Ago Freiberg. 1964. aastal arvati Rootsi olümpiavõistkonda Stockholmis elav Heino Ago Freiberg, kes Homariikluse päevil oli Tallinna Kalevis tuntud hokimängija ja jalgratturina. 31. oktoobril 1922 sündinud Freibergi olümpiaalaks sai aga bobisõit. Kahebobil võistles Freiberg koos Kjell Luttemaniga ning 21 meeskonna seas saavutati rootslaste jaoks igati korralik 12. koht. Rootsi neljabobi alustas olümpiavõistlust Innsbruckis veelgi edukamalt. Kahe esimese sõidu järel oldi koguni seitsmendal kohal. Kolmandas sõidus tabas aga eestlasest bobimeest õnnetus
Parimad tulemused: 25-ujulas 50m vabalt 25,41 , 100m vabalt 56,22 ja 50m selili 30,04; 50- m ujulas 50m vabalt 25,74 ja 100m vabalt 58,91, 50m selili 31,95 ja 50m liblikat 29,81. Kuulunud aastast 1996 Eesti koondisesse. Richard-Aleksander Tiswelt Sündinud 20.novembril 1882 aastal Tallinnas. Õppis ujuma Kalarannas. Siirdus 1899 tööotsinguil Peterburi, alustas sportimist Peterburi Eesti Jõumeeste Ühisuses, hiljem jätkas Peterburi "Kalevis". Võitis a-st 1908 auhindu paljudel ujumisvõistlustel nii lühi- kui ka pikamaadistantsidel: 1908 võitis Soomes 15 km pikamaaujumise 2 tunni 32 minutiga ja 1909 pälvis Euroopa esiujuja tiitli, läbides 50 m 31,2-ga, 1910 kordas Soomes eelmise aasta saavutust, 1911 läbis Vladivostokis 50 m 28,8-ga. Ujus Peterburist Kroonlinna (14 versta ehk 15 km) 3 tunni 40 minutiga. 190814 kirjutati temast palju kordi ajalehtedes, teda kõrvutati maadlejate Lurichi ja Abergi ning sõudja Kuusikuga.
oli eestvedaja), siis 1920-ndate aastate lõpust alates tekkisid tugevamatele seltsidele juba kindlad treenerid-juhendajad, seda eriti pärast hr-de Richard Masti, Herbert Niileri ja Aleksei Selenoi naasmist välismaalt õpingutelt. Nii sai Richard Mastist selgelt väljendunud Tallinna NMKÜ treener (oli üldse kogu NMKÜ kehalise kasvatuse osakonna juht). Aleksei Selenoi oli Tallinna Vitjasi ja hiljem Tallinna Russi treener, Herbert Niiler Tartu NMKÜ treener ja Tallinna Kalevis oli mängivaks treeneriks Erich Altosaar. Kui siia lisada, et 1930. aastal ilmus esimene eestikeelne õpik Herbert Niileri sulest ,,Korv- ja võrkpalli õpetus" ja peeti ka korvpallikursusi, siis olidki loodud elementaarsed eeldused taseme tõusuks, seda märkis ära ka ,,Eesti Spordileht", kus öeldi, et praeguses korvpallis ei tunne enam ära 3 4 aastat tagasi mängitud mängu. Mäng oli arenenud eeskätt kiiruslikult ja kombinatsioonide poolest. Areng oli ka geograafilises plaanis
tagusele platsile uus spordiväljak. Väljak valmis kiiresti, juba 1920. aastal. Vaatamata sellele, et normaalse staadioni mõõtu see välja ei andnud (jooksuringi pikkus pisut üle 200 meetri ja jooksuradu kaks, 100 m radu neli), kujunes Rahvaaia väljakust siiski tervenisti kümneks aastaks ülipopulaarne võistluspaik kogu Virumaal, kus suurematel võistlustel loeti publiku hulka mitmetes tuhandetes/.../. Juba 1924 hakati Rakvere Kalevis pidama plaane uue spordiväljaku rajamiseks, sest oli selge, et Rahvaaia plats jääb tahes-tahtmata liiga tillukeseks. Esialgu leiti sobiv koht tollal veel asustamata maa-alal vene kiriku taga, praeguse Tööstuse tänava kandis.Linnavalitsuse ehituskavadega see aga kokku ei sobinud ja staadioni rajamiseks soovitati hoopis künklikku maatükki linna südames. Umbes samal ajal lõi Kalevist lahku grupp sportlasi, kes moodustasid Rakvere
Tartust, Pärnust, Kohtla-Järvelt ja Türilt, innukalt harrastati krossisõitu ka Võrus, Valgas, Kundas, Põlvas, Lihulas ja mitme pool mujal. Kasvulava oli seega piisavalt avar järelkasvu järjepidevuse tagamiseks, kuid soovida jättis treeninguline kvaliteet ja ala perspektiivne juhtimine. Mitmes klubis ei olnud krossisõit aastaringne harrastus, mõnel pool sõideti krosse mitme teise motoalaga kahasse. Mis Tallinnasse puutub, siis kahes meie põhilises motoklubis: Tööjõureservisdes ja Kalevis oli eelisalaks muidugi ringrajasõit. See ei tähendanud, et seal krossiga ei tegeldud. Asfaldipiloote, kes krossi ei sõitnud oli tegelikult vähe. Motokross oli asendamatu vahend filigraanse sõidumeisterlikkuse omandamisel, ilma milleta ühelgi motoalal hakkama ei saadud. Kross oli kõige alus ja sellest kõik ka alustasid. Paljud pealinna motosportlased saavutasid ka krossisõidus kõrgeid kohti, kuid põhialaks jäi neil siiski kas
annaabi.ee 
