Veekogude ääres,kala oli toiduks võtta,joogivesi oli olemas.Mööda veeteed oli kergem liikuda. Millise järelduse saab teha järgnevatest leidudest: kvaliteetsest tulekivist noad ja odaotsad- inimesed olid targemad, oskasid kasutada kvaliteetset materjali, elupaik oli selline, kust leiti. koeraluud-koer oli koduloom. tekstiilijälgedega keraamika-inimesed olid jõukamad ja nad jahtisid karusloomi. merevaigust karukujuke-inimesed elasid mere ääres, käisid merel kalastamas. pronksist habemenuga-inimesed hoolisid oma välimusest ja valmistasid habemenuga. 54 mahamaetud odaotsa-oli rahutud ajad, sõja aeg, valmistati ette tööriistu. Novgorodi hõbemünt-kuulus rikkamatele, liikusid vene kaupmehed, eestlased käisid ise kaupa toomas, toimub kaubavahetus välisriigis.
Tööriistad olid kivist, luust, sarvest ja puust. Kivist valmistati ilma auguta kivikirveid, kõõvitsaid, uuritsaid ja nooleotsasid. Inimesed meisterdasid veel kalatõkkeid, algeliseid võrke, luust õngekonkse, ahinguid, harpuune, püüniseid, lõkse, nooli. Olulisel kohal oli Kunda(Narva lähedal) kultuur ning tähtsaimateks asukohtadeks olid sel ajal Pulli(Pärnu lähedal) asula ja Kunda Lammasmägi. Inimesed küttisid peamiselt põtru ja kopraid, käisid siseveekogude ääres kalastamas ning rändleva eluviisi tõttu tegeleti ka palju korilusega. Selleks ajaks oli koer kodustatud loom. Matmiskommeteks oli hauapanustega laibamatus. Neoliitikum Kammkeraamika kultuuri ajal oli väike rahva arvu kasv, arvatakse, et sisse rännanute hulgas oli Soome-Ugrilasi. Moodustati külakogukondasid. Inimesed elatusid jahist(põdrad, koprad, metssead, hülged jt), kalapüügist(haug, ahvenas, latikas jt) ning tegelesid korilusega. Lisaks alustati viljakasvatusega ja tegeleti keraamikaga
võimalikult palju vältida. Mul on selline eriline nagu ,,kuues meel" välimuse järgi inimesi sorteerida, et kas tasub suhelda või ei tasu. Mul on mõned hobid millega tegelen vabalajal. Suurimaks hobiks pean endal kalastamist, selle pisiku sain endale isalt ja vanaisalt. Kui ka isa sõpradelt, kes pidevalt mulle kalastus pisikut sisse süstivad. Olen kalastanud juba umbes 5 aastat, mille jooksul olen käinud ka Soomes kalastamas ja sellega väga rahule jäänud. Talvit käin ma aga Peipsil ja ka väiksematel sisejärvedel , aga sealne saak üllatab iga kord. Muidugi on seal alati hea värske õhk ja hea seltskond, kellega saab lahedalt jutsustada. Aga mul on ka muid hobisi millega tegelen kodus koos isaga või vanaisaga temapool. Mulle meeldib ,,nokitseda" erineva tehnika kallal. Näiteks on meil praegu projekt ,,Põka" ehk taastasime isaga Vanavanemate poolt soetatud vana T25
Vesi on kollakasroheline ja vähe läbipaistev. Taimestikust on seal fütoplanktoneid ja zooplanktoneid. Vetikad on viimastel aastatel jõudsalt kasvama hakanud ning ujumine järves tundub juba ebamugav. Arvatavasti on see tingitud sellest, et järves ei käida enam nii palju ujumas ja ka hoolitsemine on väiksemaks jäänud. Järves elab aga palju kalaliike ahven, latikas, särg, haug, linask, roosärg, koger ja luts. Kuigi ujujate hulk on vähenenud, võib iga päev seal näha kedagi kalastamas nii paadiga, kui ka kaldalt. Kõige suurem kala, mis on Erastvere järvest välja tõmmatud on 11,28 kg haug. Ka mina olen seal mitmeid kordi kala püüdmas käinud, kuid siiamaani on kõige suuremaks jäänud 5kg haug. Erastvere külas tegeletakse ka põllumajandusega. Sealsetel põldudel kasvatatakse maisi, hernest ja mitmeid teravilju. Küla ümbert leiab ka palju metsa, millest enamus on, nagu Eestimaale omane, männi ja kuusemetsad
oksendamine, lööve, kõrge palavik (radiatsioonimürgitus). On esinenud ka silma sarvkesta kahjustusi tugeva valguse tõttu. Nagu eelpool mainitud, on ka andmeid tulnukatepoolsest inimeste röövimisest. Järgneb lühike ülevaade ühest sellisest juhtumist, mis on kuulsaks saanud Pascagoula röövimise nime all. 11. oktoobril, 1973. aastal olid kaks meest 42-aastane Charles Hickson ja 19-aastane Calvin Parker kalastamas Pascagoula jõe ääres, Mississippi osariigis, USAs. Õhtuhämaruses kuulsid järsku vihisevat-vuhisevat häält ning ümberpöörates avastasid nad enda tagant jalgpallikujulist õhusõidukit, mis hõljus umbes 35cm kõrgusel maapinnast. Sõiduki läbimõõduks hindasid mehed umbes 300 meetrit. Õhulaevast ilmusid välja kolm olendit inimest meenutava kehaehitusega, umbes 150cm pikad, halli ja kortsus nahaga. Tulnukatel puudusid eristatavad suu ja silmad.
Piibliõpingutel omandas ka heebrea ja kreeka keelt. David kujunes haruldaselt tahtejõuliseks ja sihikindlaks noormeheks, kes ei hoolinud neist, kes suhtusid asjadesse temast erinevalt. Teda veetles kohalik kaunis maastik, kus käis igal võimalusel uitamas. Teadlaslik uudishimu avaldus temas väga varakult tihti tassis lubjakaevandusest koju kivistunud teokarpe, huvitus botaanikast, kogus taimi, uuris põhjalikult astroloogiat, käis vendadega agaralt kalastamas. Kahekümne ühe aastasena soovis ta minna ülikooli, õppida arstiteadust ja saada misjonäriks. Ta alustaski õpinguid Glasgow´i Andersoni kolledzis, kuhu jäi kaheks aastaks. Kolledzis käis ta oma tehases teenitud raha eest, millest mitte alati ei jätkunud. David püüdis igati kokku hoida, et tasuda õppemaks 12 naelsterlingit aastas, samuti korteri- ja toiduraha. Nagu alati, ilmutas David uues olukorras sihikindlust ja lausa tõrksuseni ulatuvat visadust ning jätkas valitud teed.
XIV Järgmisel hommikul palus Minategelane habemeajajat. Mees, kes tuli, oli kohalik ja ei rääkinud selle aja sees sõnagi ja oli kogu see aeg vait. Pärast uksehoidja naerdes rääkis, et ta oli arvanud et minategelane on Austria ( vastase) ohvitser. Saabus ka Cathrine, kes hakkas Minategelasega koos olemiseks öövahetusi võtma. Alguses said nad vähe aega koos olla. Cathrine küsis, et kas too armastab teda ikka. XV Lõpuks tuli arst,kes oli Como järve ääres kalastamas olnud. Esiteks hakkas ta minategelase jalast teraskilde välja noppima. Minategelase jalast tehti röntgen pildid ja vaadati et ta jalad on üsna sodid. Ka Cathrine tuli korraks tema tuppa talle neid pilte näitama. Arstid võtsid minategelaselt sidemed jalgade ümbert ära ja vaatasid, et on vaja veel opereerida, kuid selleks on vaja oodata pool aastat. Minategelasele see ei meeldinud ja ta palus paremat, kõrgema auastmega, arsti, kelle ta ka sai
taolisi külasid küll veel leitud, mistõttu oletus põhineb ilmselt eeskätt paralleelidel muude maadega. Sellistes külades elas paikselt osa inimestest, Eesti saarte asustamine (Aivar Kriiska joonis) 6 väiksemad rühmad käisid sealt aga väljas küttima-kalastamas. Sellised retked võisid kesta üsna kaua ning nende ajal elati sessoonsetes asulates. Vanimad asustusjäljed Saaremaal kuuluvad pregustel andmetel aega 5800 ema, Hiiumaal 5700 ema, Ruhnus 5300 ema. Oma algjärgus olid need kõik ilmselt sessoonsed asulakohad. Sindi-Lodja asulad Tegemist on tegelikult kahe asulaga Reiu jõe suudme lähedal. Esimene neist leiti 2000. a. Lauri Mikkelsaare poolt. Samal aastal viidi seal läbi ka proovikaevamised
Kõrvuti tavaliste puistulindudega pesitseb siin regulaarselt haruldane ja ohustatud valgeselg-kirjurähn (Dendrocopus leucotos), Eestis hajusalt levinud suurnokk (Coccothraustes coccothraustes) ning väike-kärbsenäpp (Ficedula parva). Samuti on pesitsejana kohatud meile haruldasi pesitsejaid - põhjavinti (Fringilla montifringilla) ning rohe-lehelindu (Phylloscopus trochiloides). Hea õnne korral võib järve ümbruses luusimas näha kährikkoera (Nyctereutes procyonoides) ning kalastamas minki (Mustela vison). Imetajatest võib kohata veel lendoravat (Pteromys volans), metssigu (Sus scofa), põtru (Alces alces), hunte (Canis lupus), karu (Ursus arctos). Taimedest: suur paelsammal (Metzgeria conjugata), pehme koeratubakas (Crepis molli), virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum), veel võib leida erinevaid sõnajalgu (Aspidiaceae), harilikku kuutõverohtu (Polygonatum odoratum), lõhnavat varjulille
Harrastuskalapüügi võib tinglikult jagada kolme gruppi: 1. Tasuta õngepüük lihtkäsiõngega. 2. Püük harrastuspüügiõiguse eest tasumise või soodustust tõendava dokumendi alusel. 3. Püük kalastuskaardi alusel. Harrastuskalapüügiga tegelevad väga erineva tausta ning vanusega inimesed. Viimastel aastatel on harrastuskalastajate arv jõudsalt kasvanud ning on suure tõenäosusega ka praegu kerges tõusutrendis. Kõige rohkem käib isikuid kalastamas kevadisel kalade kudeajal ja sellele järgneval perioodil (aprill-juuni). Teine selgelt populaarne aeg on talvine jääpüük püsiva jääkattega aastatel. Õngepüük lihtkäsiõngega on tasuta kättesaadav kõigile. Püügil peab järgima kalapüüginõudeid. Püügiks kuni kolme sama või eriliigilise püügivahendiga (rohkem kui üks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, vedel, sikuti, lendõng, põhjaõng (tonka, krunda), und, räimeõng,
annaabi.ee 
