· Linnastumine, infrastruktuur ja tööstuse areng, põllumajanduse intensiivistumine ja saastatuse suurenemine ohustavad paljusid loome, taimi ja linde · Hävimisele on kaasa aidanud väetisterohke põllumajandus, soode kuivatamine, jõgede kaevamine kanaliteks jm sarnane inimtegevus. Ohustatus: · 150 imetajaliigist on ohustatud pooled · 520 linnuliigist kolmandik · 180 roomajate ja kahepaiksete liigist kolmandik · 150 kalaliigist kolmandik · 10 000 taimeliigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas Natura-võrgustik põhineb kahel direktiivil: · nn linnudirektiivil, mille eesmärk on kaitsta linde · nn loodusdirektiivil, mille ülesanne on kaitsta looma- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti Oluline on kaitsta elupaigatüüpe: · mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus; · mille leviala on piiratud;
KALAD MIKS ON KALALIHA VÄÄRTUSLIK ? Toore kala veesisaldus kõigub 5085%ni. (Mida lahjem on kala, seda rohkem on temas vett.) Näiteks tursk. Sõltuvalt liigist on kalades valke 1422%. (Kalavalgud seeduvad hästi.) Süsivesikuid on kalades väga vähe, kuskil pool protsenti. Neil pole erilist tähtsust. KALARASVAD OLLA POOLT VÕI VASTU ? Kalade rasvasus sõltub: Kalaliigist Kalade toitumisest Kala vanusest Suurusest Elutsükli perioodist ... KALARASVAD OLLA POOLT VÕI VASTU ? Rasvaprotsendi alusel saame jaotada kalad nelja rühma: Lahjemad kalad Nende lihas on rasva alla 2%. Siia kuuluvad tursk, luts, kohta, haug jne. Keskmise rasvasusega uimekandjad Nende rasvaprotsent ulatub kuni 5. Siia kuuluvad kogred, karpkalad, nurud, latikad, tindid jt. Rasvased kalad Neil on rasva üle 5%
Kalade looduskaitse Eestis Eestis on 40-st (neljakümnest) kalaliigist seitse liiki kaitse all. Neist mitte ühtegi liiki ei kuulu esimesse kaitsekategooriasse ja ka teises kategoorias on neid väga vähe- vaid kaks liiki: tõugjas ja säga. Säga elab Lääne- ja Lõuna-Euroopa ning Lõuna-Soome sügavates mudase põhjaga jõgedes ja järvedes seal saaki varitsedes. Säga laiad lõuad reedavad ta olemuse- ta on väga ablas röövel süües nii endast väiksemaid konni, madusid, tigusid kui ka omaenda liigikaaslasi. On olnud juhte kus säga on
Massi hulka segatakse pidevalt munavalged, rõõsk koor ja maitseained nin mass klopitakse vahtu. 13. Milliseid pooltooteid valmistatakse kalahakkmassist? * Kalakotlette, kalapikkpoisse, kalapalle, kalahakkpalle, kalafrikadelle, kalarulle, kalaterriinid, kalatimbaleid. 14. Kuidas kalu suitsutatakse? Kalu suitsetatakse kas külmas või kuumas suitsus. Külma suitsu temperatuur on 10-20°C, kuuma suitsu temp. 80-120°C. Suitsutamisaeg sõltub kalaliigist. Toitlustusasutustes suitsutatakse kala kuuma suitsuga. 15. Nimeta 5 eestimaist kala * ahven, forell, angerjas, siig, luts 16. Nimeta 3 suurt ja 3 väikest kala 3 suurt: angerjas, haug, forell 3 väikest: tint, räim, ahven 17. Nimeta 10 meresaadust ja iseloomusta neid mõne lausega, lisa 1-2 rooga igaühest 1. Krevetid- uhatakse üle külma veega ja keedetakse seejärel vees, millele lisatakse soola, tilliürti ja maitseköögivilju. 2
Natura 2000 ja Life Natura Natura 2000 eesmärk ja põhimõtted Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. 150 Euroopas elutsevast imetajaliigist on tänaseks ohustatud pooled; 520 linnuliigist, 180 roomajate ja kahepaiksete liigist ning 150 kalaliigist on ohustatud kolmandik. 10 000 taimeliigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas. Naturavõrgustik põhineb kahel direktiivil: nn linnudirektiivil mille eesmärk on kaitsta linde, nn loodusdirektiivil mille ülesanne on kaitsta looma ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti Liigid ja elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb luua Natura 2000 alad, on kirjas loodus ja linnudirektiivi lisades. Oluline on kaitsta elupaigatüüpe: mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus;
aastatel alustati väiksemate niisutustöödega, juhtides kõrvale järve toitvaid jõgesid ja kahandades sellega järve pindala kümnendiku võrra. 1970. aastatel sooviti kasutada vett juba 7 miljoni hektari niisutamiseks. 1980. aastate lõpuks oli kaks kolmandikku merest kuivanud ja paljastanud enam kui 30000 ruutkilomeetri ulatuses merepõhja. Eelnevalt jõudsalt kasvav kalatööstus kukkus kokku ja umbes 60000 inimest kaotasid töö, kui järve soolsus tõusis ning 38-st järves elavast kalaliigist 34 suri. (Ponting 1991) Kuivanud merepõhi tekitas tolmutorme, milles leidus rohkelt ohtlikke kemikaale intensiivsest maaharimisest ja pestitsiididest. See vähendas omakorda õhu- ja veekvaliteeti, mis kahjustas saake kuni 1000 km kaugemal. Piirkonnas hakkasid levima vähk, hingamisteede haigused, aneemia, nurisünnitused ja neeru- ning maksahaigused. Tuhanded inimesed olid sunnitud oma kodud hülgama. Tänapäeval on
Elukoha ja toitumise järgi: - Merekalad - Mageveekalad - Riimveekalad (ranniku lähedal meres) - Siirdekalad (nt elavad jões ja koevad meres või vastupidi) Rasvasuse järgi - Lahjad kalad (alla 2%) nt: tursk, luts, koha ja haug - Keskmise rasvasusega (2-5%) nt: karpakala ja latikas - Rasvased kalad (5-15%) nt: kilu ja siig - Eriti rasvased (üle 15%) nt: lõhe ja angerjas NB! Rasvasus oleneb ka aastajast ning kalaliigist Kala värskuse hindamine Silmad värskel kalal selged, heledad ja punnis. Vanal silm punane ja silm sees. Lõpused helepunased, hallikaltpunetavad, mere aroomiga, lõpuste juures pole lima. Seisnud kalal lõpused tuhmimad ja limased. Üldvälimus värvid erksad ja peal ühtlane läbipaistev limakiht. Seisnud kalal soomused tuhmid ja lima piimjas. Lõhn mere aroom, seisnud hapukas Katsudes kui katsudes jääb lohk sisse siis seisnud
ülejäänud Eesti jõed võiksid anda kokku. Viimaste tehniliselt kasutatav hüdroenergia potentsiaal moodustab vaid protsendi või paar meie praegusest energiatarbimisest. Kui järgida kõiki mõistlikke keskkonnanõudeid, mille hulka kuuluvad ka korralikult töötavad kalateed, siis ei ole elektri tootmine tegelikult tulus ühelgi Eesti jõel. Nõuetekohaste kalateede ehitus on sedavõrd kallis, et muudab ettevõtmise majanduslikult mõttetuks. Pooled meie jõgede umbes neljakümnest kalaliigist, enamasti just ohustatud ja rangemalt kaitstud liigid, sõltuvad kiirevoolulistest jõelõikudest: ainult seal saavad nad paljuneda, ning kas ainult või enamasti on seal ka nende elupaigad. Selliseid kiirevoolulisi lõike Eesti jõgedel napib. Ja just needsamad suurema languga kohad huvitavad ka elektritootjaid. Hüdroelektrijaama tarbeks ehitatud pais muudab täielikult elu jões: * ujutab üle kiirevoolulised lõigud, hävitades seega kaladele ja muule vee-elustikule väärtuslikud
tarbimisest. See näitab, et tegelikkuses on Eesti jõgedel väga väike hüdroenergeetiline potentsiaal. Selle potentsiaali kasutamine tuleks aga väga suurte keskkonnakahjude hinnaga. Hüdroenergia kasutamist toetavatel "keskkonnasõpradel" tasuks välja rehkendada ka kasvuhoonegaaside emissioon turbiinide ehitamisel, selleks kuluv tooraine tootmisel ja muud sellised tegurid. Paisud rikuvad jõe ökoloogilises mõttes. Pooled meie jõgede umbes neljakümnest kalaliigist, enamasti just ohustatud ja rangemalt kaitstud liigid, sõltuvad kiirevoolulistest jõelõikudest: ainult seal saavad nad paljuneda, ning kas ainult või enamasti on seal ka nende elupaigad. Selliseid kiirevoolulisi lõike Eesti jõgedel napib. Ja just needsamad suurema languga kohad huvitavad ka elektritootjaid. Hüdroelektrijaama tarbeks ehitatud pais muudab täielikult elu jões: · ujutab üle kiirevoolulised lõigud, hävitades seega kaladele ja muule veeelustikule
alumise selise ning küljeselise külge. Eri püügipiirkondades rakendatud võrgu pikkus võib olla 20-150 m . Madalates püügipiirkondades kasutatakse lühemaid ( 20-30m) võrke , sügavates piirkondades pikemaid.Võrgu kõrgust väljendatakse ka silmades. Silmade arv sõltub silma suurusest ja rakendatud võrgu kõrgusest.(,,Rannapüük",1996) Võrgulina valmistatakse kaasajal sünteetilistest kas punutud niidist või monokiust, viimane võib samuti olla punutud.See oleneb kalaliigist mida tahetakse püüda. Ülemine selis on rannikumere ja siseveekogudes peamiselt nööridest sissepunutud ujukitega ja alumine selis sissepunutud raskustega (tina). Nakkevõrgu püügi efektiivsus sõltub suuresti võrgulina nähtavusest ja rakenduskoefitsiendist. Reeglina kasutatakse nn. lõtva rakendust U - < 0.5. Seejuures ülemisele selisele on võrk rakendatud lõdvemalt ja ülemine selis on ca 10 % alumisest lühem (A.Järviku materjal).
põhjustanud sadade kalaliikide väljasuremise. · Valgla riigid - Kenya, Tanzania, Uganda · Valgla pindala - 84 000 km². · Järve pindala - 68 800 km² · Keskmine sügavus - 40 m · Suurim sügavus 84 m · Ruumala - 2750 km³ Suuruselt teine on Tanganjika järv. Järve pikkus põhjast lõunasse on 670 km. Tanganjika järv on maailmas sügavuselt teisel kohal Baikali järel. Kuna järv on väga vana elab seal palju endeemseid liike. Järves elavast 214 kalaliigist 176 on endeemsed. Välja voolab Lukuga jõgi, mis on Kongo jõe lisajõgi. Tanganjika järv kuulub Aafrika riftivööndi järvede hulka olles tekkinud murrangu alale. Sellest tuleneb ka järve suur sügavus. Tulevikus (geoloogilises ajaskaalas) saab Tanganjika järvest uue tekkiva ookeani osa. · Valgla riigid Kongo DV, Burundi, Tansaania, Zambia. · Valgla pindala - 263 000 km · Järve pindala - 32 000 km² · Keskmine sügavus - 556 meetrit
41 Võrgulina rõhtrakendusteguri võib leida järgmise valemi jargi, mis arvestab, et nakkevõrgul oleks optimaalne kala kinnihoidmisvõime (püügivõime): U = B/h²+ b² (9.4) Kus: h kala keha maksimaalne kõrgus, mm ja b kala keha maksimaalne paksus (laius), mm. Tavaliselt võetakse rõhtrakenduskoefitsiendi väärtuseks 0.4 0.6, sõltuvalt kalaliigist ja veekogu hüdrodünnamikast. 42 Kala kehakuju on võimalik modelleerida arvutis 43 Kalapüügieeskiri §14. Nõuded püügivahendite tähistamisele sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, sise- ja piiriveekogudes (1) Sisemeres ja kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, Narva jões ja
annaabi.ee 
