kanada, mehhiko, jaapan; L-ameerika lääne rannik Tsiili, peruu) 2) atlandi ookean (kirde osa norra, island; loode osa kanada, usa; aafrika läänerannik) 6) 1) hajali rannapüük ida-, kagu-aasias, norras(kala püütakse väikeste paatidega ranniku lähedal, merel ollakse lühikest aega, saak läheb kohe turule või kalatööstusesse. 2) konsentreeritud rannapüük põhjariigid, Tsiili, peruu ( kala püütakse suuremate kalalaevadega, kus on külmutusseadmed; merel ollakse mitu nädalat, rannabaasis on laevaremonditöökojad, kalatööstusettevõtted, kalurite elamud, toimud majandusvete piires) 3) ookeanipüük USA, jaapan, Venemaa ( kaugel rannikust, püük kallis, püüki teostatakse terve laevastikuga: püügilaevad, luurelaevad, kalatööstuslaevad, trantspordi laevad) 7) Kalakasvatus: peale kalade kasvatatakse ka limuseid, veetaimi ja vähilaadseid,kalu
Paljud vanad kalalaevad vahetatakse välja uute ja moodsamate vastu. Uute laevade eeliseks on kaasaegne tehnoloogia, mis tõttu on paranenud kalade säilitamise võimalus pardal, elektrooniliste navigatsioonisüsteemide ja kalade avastamise süsteemid. Portugali kalatööstus on suhteliselt suur ja mitmekesine. Kalalaevad klassifitseeritakse vastavalt selle piirkonnaga, kus nad tegutsevad, saab jagada kohalike kalalaevadega rannapüügiga laevade ja pikamaatranspordi kalalaevad. Kohalik laevastik koosneb väikestest laevadest, mis on varustatud erinevate vahenditega näiteks konksude, võrkude ja mõrdadega, püüdmaks erinevaid liike kalu. Tähtsamad püütavad kalaliigid: 1. Sardiin 37% 2. Makrell 9% 3. Saturiid 8% 4. Limused 12% 5. Koorikloomad 0,6% 10 Rõhk on ka hariduse andmisel kalanduses
kanada, mehhiko, jaapan; L-ameerika lääne rannik Tsiili, peruu) 2) atlandi ookean (kirde osa norra, island; loode osa kanada, usa; aafrika läänerannik) Hajali rannapüük Ida-, Kagu-Aasias, Norras(kala püütakse väikeste paatidega ranniku lähedal, merel ollakse lühikest aega, saak läheb kohe turule või kalatööstusesse. Konsentreeritud rannapüük põhjariigid, Tsiili, Peruu ( kala püütakse suuremate kalalaevadega, kus on külmutusseadmed; merel ollakse mitu nädalat, rannabaasis on laevaremonditöökojad, kalatööstusettevõtted, kalurite elamud, toimud majandusvete piires) Ookeanipüük USA, Jaapan, Venemaa ( kaugel rannikust, püük kallis, püüki teostatakse terve laevastikuga: püügilaevad, luurelaevad, kalatööstuslaevad, trantspordi laevad) Kalakasvatus: peale kalade kasvatatakse ka limuseid, veetaimi ja vähilaadseid,kalu kasvatatakse
USA Jaapan Venemaa Hiina India Bangladesh Indoneesia Norra Taani Ida ja Kagu Aasia riigid Algeline kalapüük: Väikesemahuline koriluse vorm oma tarbeks Hajali rannikupüük : Rannapüük kalurikülades siseturu tarbeks Esmane kala töötlemine väikestes kalatehastes (soolamine, kuivatamine) Levinud Ida ja Kagu - Aasias Kontsentreeritud rannapüük: Toimub majandusvete piires Püük suuremate kalalaevadega, millel on külmutusseadmed Rannabaas sadam, remonditöökojad, kalatöötlemisettevõte Väikelinnad soodsates sadamakohtades Ookeanipüük: Suurtootmine avaookeanil Kalalaevastik: püügilaevad, baaslaev, kalaluurelaevad, transpordilaevad Jaapan, Venemaa, Ameerika Ühendriigid Väljapüük sisevetest moodustab 7% kogupüügist ja sellest enamus langeb arengumaade arvele: Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia. Et aga väljapüüki nii maailmamerest ja
põllumaale ja ümbritsevale loodusele on võimalikult väike Omatarbeline põllumajandus- kasvtatakse põllusaadusi või peetakse loomi valdavalt oma pere toitmiseks Kaubaline põllumajandus- põllumajandus, kus saadusi toodetakse müügiks Põllumajanduse spetsialiseerumine- keskendumine mingi kindla põllukultuuri või karilooma kasvatamisele põllumajanduses Rannikupüük- kalapüük rannikuäärsetel aladel väikeste paatide või kalalaevadega Ookeanipüük- kalapüük terve laevastikuga ja kaasaegse tehnoloogiaga avamerel. Rannikulkalapüüki ja kalade töötlemist toetav infrastruktuur. Enamus toodangust läheb ekspordiks Kalakasvatus- kalade kasvatamine kalatiikides, siseveekogudes või rannikuvetes Ülepüük- intensiivne kalapüük, mille korral püütakse rohkem kui kalavarud jõuavad taastuda Metsamajandus Metsatüüp- mets, mis on ühtlane kasvukohatüübi ja valdava puuliigi poolest
Mida me teame meredest, mis katavad kolmveerandi planeedist? Võrreldes 1950.aastaga on kalasaagid viiekordistunud. Need on muutunud 18 miljonist tonnist 100 miljoni tonnini aastas. Tuhanded vabrikulaevad tühjendavad ookeane. Kolmveerand kalakohtadest on ülepüütud või tühjaks ammutatud või selle faktini kohe jõudmas. Me hävitame elutsüklit mis meile anti. Rannikujoonel annab kalavarude vähenemine tunda. Esmalt jäävad mereimetajate kolooniad väiksemaks. Ebavõrdse lahingu tõttu kalalaevadega ei leia nad enam piisvalt kala poega toitmiseks. Teiseks peavad merelinnud lendama kaugele, et end toita. Kala on viiendikule inimestest põhitoit. Kas me suudame ette kujutada mõeldamatut? Hüljatud paadid. Kalatühjad mered. 500 miljonit elevad maailma kõrbetes. Mis on rohkem kui Euroopa rahvaarv. Nemad teavad vee väärtust. Nad sõltuvad kaevudest, mida toidab fossiilvesi, mis kogunes maa alla kunagisel vihmaperioodil 25 000 aastat tagasi. Fossiilivesi lubab kas
Golden keermes, Must kaabits, sardiin, ansoovis; molluskid: Seepia, Kalmaarid, rannakarp, ABALONE ja Kammkarp; koorikloomad: krevetid, krabid; Okasnahksed: meripura; Vetikad: Kelp, Laver. Hiina merekalapüügi toodang koosneb väikesemahulistest kalapüügi ja riigi omandis olevatest ettevõtetest. Väikesemahulises kalapüügis on väga aktiivne kalandussektor, tootmine hinnanguliselt 90% kogu mereandide varustamisest. Statistika kohaselt 1996 aastal oli rohkem kui 280000 kalalaevadega seotud mere saaki, mille kogu toodang oli 11,22 miljonit tonni. Alates 1980. aastast Hiina toodangu mereorganismide saak on pidevalt kasvav. Kalasaagi mahud igas merepiirkonnas 1985-1996 Aasta Biohai meri Kollane E. Hiina S. Hiina Muud meri meri meri mered 1985 37,53 61,90 168,98 77,70 2,40
tunduvalt aeglasemalt. Kalapüügi maht avaveekogudest on alates 1990. aastatest stabiilne püsinud, sest maailmamere kalavarud on juba mõnda aega olnud täies ulatuses kasutuses ning uusi varusid ei leidu. Inimeste keskmine kala tarbimine on ka muutunud (60datel 9.9 kg ja nüüd 19.2 kg), kuigi see erineb regiooniti. Vormid: algeline kalapüük (enese tarbeks), hajali rannikupüük (kalurikülades siseturu tarbes), kontsentreeritud rannapüük (suurte kalalaevadega), ookeanipüük (suurtootmine avaookeanil). Vesiviljelus inimestele vajalike veeorganismide ja veetaimede kasvatamine looduslikes või tehislikes veekogudes. Kasvatatakse kalu, molluskeid (krabid, kaheksajalad), vähke (krevetid, krabid) ja nt vetikaid. Majandusvöönd kuni 200 meremiili (ligi 370 km) laiune osa rannikust, kus on rannikuriigil õigus uurida, kasutada, kaitsta ja majandada merel, meres, merepõhjas ja selle all asuvas maapõues leiduvaid elus- ja eluta loodusvarasid
stabiilse saagi ja sissetuleku oleks vaja senisest rohkem pöörata tähelepanu ja eraldada ressurssi kudepaikade taastamisele, rändetõkete likvideerimisele, kalapääsude rajamisele ja teadmistepõhisele varu kasutamisele sh püügikoormuse optimeerimisele rannapüügil ja erinevate tehniliste meetmete väljatöötamisele ja rakendamisele. 3. Läänemere traalpüük 3.1. Ülevaade sektorist ja selle hetkeolukorrast Läänemerest püütakse kala kalalaevadega, mille kogupikkus on üle 12 meetri (traalpüük) ja ranniku lähedasel alal kalalaevadega, mille kogupikkus on reeglina alla 12 meetri (rannapüük). Läänemere peamised traaliga püütavad kalaliigid on kilu, räim ja tursk. Nende liikide varusid reguleerib Euroopa Liit ning Euroopa Liidu Nõukogu määrusega kehtestatakse iga-aastaselt liikmesriikidele eraldatavad kalapüügivõimalused (kvoodid), mis lähtuvad ICES soovitustest.
Metsandus on siiski sageli osutunud looduskasutusel põhinevate elatusalade ja eriti põhjapõdrakasvatuse kahjustajaks (metsaraied ja maapinna kündmisega segipööramine). Meresaamide jaoks jäid talupidamise kõrval olulisteks tegevusaladeks kalastamine fjordides ning jõgedes-järvedes, jahipidamine jm., kuna nende majapidamised osutusid sageli liiga väikesteks, et moderniseerimisega kaasas käia. Merekalapüügi osas tuli neil võistelda suurte kaasaegse varustusega kalalaevadega. Intensiivne kalastamine on viinud kalavarude vähenemiseni. Saami aladel on juba 1950. aastatest alates eriti kiiresti arenevaks elatusalaks olnud turism. Kuid Saamimaa looduse ja saamide jaoks on turism tulutoova tegevuse kõrval ka kahjustaja. Turistid ja üha suurenev linnaelanikkond kasutavad ära puutumatut loodust ja loodusvarusid ning on jahti, kalapüüki ja marjakorjamist harrastades saamide jaoks võistlejad
annaabi.ee 
