vähenenud) · Kalatööstused peavad muretsema konkurentsi pärast kalajahu üle( seda kasutatakse ka veiste ja sigade kasvatamisel [proteiin]). *Püsivad läänekaartetuuled toovad LõunaAmeerika läänerannikule sooja ning toitainetevaese vee, mille tõttu kaovad kalad ning muutub kliima mitmel pool maailmas. · Aasia panus maailma kalajahule on väike ,võrreldes sellega ,kui palju ta enda loomakasvatus seda kasutab. (Toodab 17% maailma kalajahust, kuid ise tarbib 47% maailma kogusest) · Veekultuuri tööstuses on suurimad kalajahu tarbijad : krevetid(22,8%), merekalad(20,1%), lõhilased (19,5 %), ja kapkalad (14,9%). · On ebatõonäoline et suudetakse toota piisavalt kalajahu, kuna püütava kala arvukus, mida kasutatakse kalajahu valmistamisel, on langemas. · Kui ei leita alternatiivi kalajahule, läheb konkurents sellepärast kalatööstuse ja loomatööstuse vahel veelgi tugevamaks.
Söödatüübid (3) Ekstrudeeritud kuivsöödad Kuivsööta turustatakse kindla suurusega graanulitena Kuivsöödaga saadakse tööjõukulu kokkuhoiu, kala juurdekasvu, kvaliteedi ja keskkonnakaitse suhtes paremad tulemused Meil kasutatakse praegu vaid imporditud forellisööta. Foto 1. Vikerforelli sööt Sööda koostis Forellisööt valmistatakse ekstrudeerimise meetodil valdavalt: kalajahust (60%), millele lisatakse kalaõli (20%), taimseid jahusid (soja-6%, nisu-12%) ja lisandeid (2%) mineraalaineid ja vitamiine Sööt on väga kontsentreeritud, tema veesisaldus on umbes 8%. Söödakoefitsient Olulisim söötmise tulemuslikkuse näitaja on söödakoefitsient Söödakoefitsient näitab, mitu kg sööta kulub 1 kg kala juurdekasvuks (toorkaalus). Väiksematel forellidel on söödakoefitsient 0,60,8, kaubakalal tõuseb see 1,1-ni.
Praegu kasvatatakse ekstensiivselt vaid molluskeid. Intensiivses vesiviljeluses on kasvatatavate veeorganismide tihedus (kg/m3) suur, kasvatuskeskkond on kindlalt inimese kontrolli all. Kalu sorteeritakse ning paigutatakse ühe tootmistsükli jooksul ümber, neid vaktsineeritakse, haigestunud isendeid ravitakse antibiootikumidega. Suure kalapüügimahuga riigid on Peruu, Tsiili ja Norra, nemad toodavad püütud saagist kalajahu ja -õli, mida kasutatakse loomakasvatuses. Kalajahust umbes pool kasutatakse ära vesiviljeluses söödana kalakasvatuses. Kalajahu on kasutatud ka põlluväetisena. Peamiselt toodetakse kalajahu või -õli inimtoiduks sobimatust kalast ja kalatööstuse jäätmetest. Eestis on suhteliselt põhjapoolse mereäärse asendi tõttu kalandus tähtis elatusallikas ja majandusharu olnud. Eesti vetes elab 78 liiki kalu. 43 liiki neist on mageveelised, ülejäänud aga siirdekalad või poolsiirdekalad. Kalanduse ja vesiviljeluse geograafia
saavutatud null marutaudi juhtumit kahe aasta jooksul. Kui jääb alles mõni nakatunud isend, on mõne aasta pärast näha plahvatuslikku marutaudijuhtude tõusu. Marutaudivabaduse on praeguseks saavutanud Soome, Holland, Prantsusmaa, Itaalia jt. Eestis alustati metsloomade vaktsineerimist aastal 2005. Alates vaktsineerimise algusest on näha häid tulemusi. (Kuulo Kutsar ja Marjana Laine) 3.1 Vaktsiini külvamine Vaktsiinipalad, mis koosnevad kalajahust ja kapseldatud marutaudi elusvaktsiinist. Vaktsiinipalad külvatakse lennukist/helikopterist. Ühe ruutkilomeetri kohta visatakse alla kakskümmend sööta. Külvamist ei toimu inimeste poolt tihedalt asustatud paikade juures(linnad, külad, asulad), samuti ka veekogude kohal. Külvamine toimub kaks korda aastas- kevadel ja sügisel, et tagada kõikide loomade vaktsineerimine. · Vaktsiini pala leidmisel tuleb jätta see puutumata
Maimude startersööt sisaldab 53% valku, 14% rasva ja 7 % sahhariide, energiasisaldus on 20 MJ Kaubakala sööt - 45% valku, 30% rasva, 12% sahhariide, energiasisaldus 24 MJ/kg, aga võib olla ka üle 33% rasva ja üle 25 MJ/kg Väiksemad kalad vajavad tihedamini ja vrd. Kehakaaluga rohkem sööta: vastsed 7%, maimud 3- 5%, kaubakala kasvuperioodil 0,6 - 1.4% kehakaalust päevas.. 8. Kalasööda koostis ja olulised söödalisandid forellikasvatuses. Forellisööt valmistatakse kalajahust (60%), kalaõlist (20%), nisujahust (12%), sojajahust (6%) ja lisanditest - vitamiinid, pigment jne. (2%). Forellisööda koostise põhikomponendid: Valk e proteiin 45% Rasv e lipiidid 25% Sahhariidid e süsivesikud e lämmastikuvabad ekstraktiivained 13% Mineraalained (tuhk) 8% 0,9% kiudaineid ja 8% vett. Lisandid - väikeses koguses vitamiine, antibiootikume, glukaani, värvaineid jne. Kuna tarbijad nõuavad, et lõhilaste liha peab olema punane, on nende söötmisel erilisel kohal
ja lähevad üle välistoidule, sest rebukoti tagavarad on ammendatud ja suu välja kujunenud. Kalakasvanduses tuleb neid õpetada inimese poolt antavat sööta sööma. Söömaõpetamine toimub startersöödaga, mida jagatakse käsitsi või söötmisautomaatide abil. Soomuskatte väljakujunemisest alates on tegemist kalamaimudega ja paljundamise etapi võib lugeda lõppenuks. 8. Kalasööda koostis ja olulised söödalisandid forellikasvatuses. Forellisööt valmistatakse kalajahust, kalaõlist, nisujahust, sojajahust, vitamiinidest, pigmentidest jne. Valku 45%, rasvu 25%, süsivesikuid 13%, mineraalaineid 8%, kiudaineid 0,9%, vett 8%, lisandid. Pigmendina kasutatakse punast pigmenti astaksantiini. 9. Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise planeerimisel. Söödakoefitsent näitab mitu kg sööta kulub 1 kh kala juurdekasvu saamiseks toorkaalus, peaks olema 1,1 või alla selle.
Viljakus Sugukalalt saadavate sugurakkude arv *Absoluutne viljakus emaskala munasarjas olevate küpsete marjaterade arv *Suhteline viljakus küpsete marjaterade arv emaskala massiühiku kohta *Tarbeviljakus emaskalalt marja lüpsmisel tegelikult kätte saadud marjaterade arv *Suhteline tarbeviljakus on 1200-2000 marjatera1 kg kohta *Absoluutne tarbeviljakus sõltub sugukalade suurusest ja võib olla 3000-20 000 (Eestis 5500 6000) Söötmine Forellisööt valmistatakse kalajahust (60%), kalaõlist (20%), nisujahust (12%), sojajahust (6%) ja lisanditest - vitamiinid, pigment jne. (2%). Forellisööda koostise põhikomponendid: Valk e proteiin 45% Rasv e lipiidid 25% Sahhariidid e süsivesikud e lämmastikuvabad ekstraktiivained 13% Mineraalained (tuhk) 8% 0,9% kiudaineid ja 8% vett. Lisandid - väikeses koguses vitamiine, antibiootikume, glukaani, värvaineid jne. Kuna tarbijad nõuavad, et lõhilaste liha peab olema punane, on nende söötmisel erilisel kohal punane
küpsemiseks Suur viljakus, peen mari - 150 000 Väike viljakus, suureteraline mari - marjatera/emaskala kaalu kg 1500 marjatera/emaskala kaalu kg Kleepuv mari – enne haudeaparaati Mari ei ole kleepuv paigutamist vajab töötlust kleepuvuse eemaldamiseks Söötmine Taimse valgu osa on söödas suur, Loomse valgu vajadus suur (sööt kalajahust söödetakse teraviljaga ja õlist), vajalik punase pigmendi lisamine, Kasutab ka tiigi looduslikku söödabaasi, söoda energiasisaldus kõrge söödakoefitsient 3-4 Söödetakse ainult kuivsöödaga, loodusest lisa ei saa, söödakoefitsient ligikaudu 1 Pidamine Võimalik on nii ekstensiivne (loodusliku Ainult intensiivne kasvatus - basseinid
1 KALAKASVATUSE ERIALA tonni, Euroopas 300 tuh tonni, sellest 220 tuh tonni on väike (250g) kaaluv nn portsjonforell. Juhtivad forellikasvatusmaad: suur forell Tsiili, Norra, Soome ja portsjonforell Prantsusmaa, Taani, Itaalia, USA, Saksamaa, Hispaania. 5. Kalasööda koostis ja olulised söödalisandid forellikasvatuses. a. Forellisööt valmistatakse ekstrudeerimise meetodil valdavalt kalajahust, millele lisatakse kalaõli, taimseid jahusid (soja, nisu) ja lisandeid mineraalaineid ja vitamiine sisalda-vaid premikseid, gluteeni, punaseid pigmente, immunostimulantide segusid (Biofocus, Ergosan) ja haiguste raviks mõeldud erisöötadesse ka ravimeid, näiteks antibiootikume. Sööt on väga kontsentreeritud, tema veesisaldus on umbes 8%. Põhja-Euroopas, sh Eestis, nõuavad
annaabi.ee 
