terve kotitäis teri, siis kuuleme müra. Mõistus ütleb, et ka üks tera tekitab müra või ei tekita seda isegi kotitäis teri. Vastasel korral võiks järeldada, et nullide summa võrdub teatava positiivse suurusega. Seega leiab Zenon, et oma otsustustes olemisest peaksime toetuma mõistusele, mitte meeltele. [1:84] 3.3.3 Paradoksid Kõige tuntumad on tema paradoksid liikumise võimaluse vastu, mis on tuntud nimede all Achilleus ja kilpkonn, Dihhotoomia (kaksikjaotus), Lendav nool ja Staadion, Kuhja paradoks. Zenoni paradoksid on äratanud huvi ja põhjustanud peamurdmist paljudel filosoofidel Aristotelesest kuni Bertrand Russelini · Achilleus ja kilpkonn. Kaks jooksjat Achilleus ja kilkonn võistlevad. Esimene on kõige väledam kreeklane, teine aga kõige aeglasem loomadest. Achilleus annab kilpkonnale kümnemeetrise edumaa. Vaatamata oma väledusele ei saa Achilleus enam kilpkonna kätte
miks küll mu astmeil siin te nõnda seisate ja palve märgiks hoidmas oksi on te käed? Ka linn on ümberringi ohvrisuitsu täis ning kuulen kaebelaule, rasket ohkamist. Sophokles ,,Kuningas Oidipus". Jambiline trimeeter. 14. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Mis on iseloomulik nende loomingule? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb? Kuulsaimad tragöödiakirjanikud: Aischylos, Sophokles, Euripides. Vana-Kreeka tragöödias kehtis kaksikjaotus, tähtis osa oli kooril: Aischylosel kõige suurem, Sophoklesel pigem kommentaatori rollis ning Euripidesel koor tegevusega platoonilistes suhetes (oli laval, kuid sisuline osa väike) Aischylose teostes domineeris religioosne temaatika, veresüü, õnnetused; looming arhailine. Jumalad olid head ja positiivsed tegelased Sophoklest huvitas polisega seonduv: türannia, võimu küsimused. Jumalad olid mõistatuslikud.
Lähtutakse sellest, et ei ole objekti ilma subjektita. Fenomenoloogilise meetodi põhimõteteks on: 1) fenomenoloogiline reduktsioon, s.t. hoidumine igasugustest otsustustest, mis käivad objektiivse reaalsuse kohta ning väljuvad "puhta" (s.o. subjektiivse) kogemuse piiridest. 2) transtsendentaalne reduktsioon, s.t. tunnetusobjekti enese käsitamine mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ja psühholoogilise olemusena, vaid "puhta" transtsendentaalse teadvusena. Husserl leiab, et Brentano kaksikjaotus - inimese psüühiline tegevus ja selle intentsionaalne objekt - tuleb asendada (G.Frege (1848-1925) kolmikjaotusega: · psüühiline akt, · psüühilise akti tähendus, mida Husserl nimetab noemaks, · ja selle objekt. Igal aktil on noema, kuid ei pruugi olla objekti. Veel enam, ühel ja samal objektil võib olla mitu noemat. Eriti ilmneb see tundmusaktides nagu armastus, vihkamine jne. Filosoofia kui teadus "puhastest olemustest" (eidetism) vastandatakse tegelike faktide tunnetamisele.
meie reis); Sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnu nimetatakse homograafideks looma (sõna loom II- välteline omastav) ja looma (sõna loom III-välteline osastav ja verbi luua ma-tegevusnimi). 18. Sünonüümid (leksikaalsed ja grammatilised) ja antonüümid - Sõnade jagamisel nendevaheliste leksikaalsete suhete järgi olgu aluseks järgmine kaksikjaotus: sama või lähedane tähendus erinev vorm a) sünonüümid nuga ja väits b)antonüümid hea ja halb. Sünonüümid on kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. Nt ämber ja pang; paralleelne ja rööpne; julge, kartmatu, südi, söakas, vapper ja vahva. See määratlus ja need näited käivad leksikaalsete sünonüümide kohta. Peale selle on veel grammatilised sünonüümid, s.o
Mõnes keeles on substantiividel mitu klassi (2-20), seega ei mingi substantiiv kuuluda mitmesse erinevasse klassi. Kui ta seda teeb, siis ei saa ta tähendada seda sama. Arb · Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel vebide eristatavat arvu. Tvalisne eistus on üks| rohkem kui üks. St. Substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kaks üks või rohkem kui üks. · Võimalik veel duaal(kaksikjaotus) ja triaal(kolmikjaotus), rohkem mitte. · Sg: mina; du: kaks mind; tr: kolm mind. pl: mitu mind. Arvuklassifikaatorid Kohustuslikud arvu näsitlevad sõna, mida tuleb kasutada koos subatantiivi klassiga. Grammatiliste kategooriate koosesinemisel on vähe oluline põhjus: ei saa loendada tühja, seega peavad olema referendid või entiteedid. Kääne Käändekategooria peamine funktsioon on eristatud lauses grammatilisi funktsioone, või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle.
“Seepärast on arukam leppida ihnuskoi mainega, mis kätkeb hukkamõistu (honestas=utilitas) peab paika. See võib olla tõene alamate, ent mitte valitsejate kohta ilma vihkamiseta, kui soovist helde inimese maine järele olla sunnitud langema apla inimese kuulsusesse, mis sünnitab häbi koos vihkamisega.” Eetika kaksikjaotus: Seega: heldus on pseudovoorus, sest põhineb maksustamisel. Parem mitte Individuaalne eetika: klassikalised moraalireeglid maksustada ja mitte raisata. Kogukonna huvidel põhinev ideoloogia Avalik e. kollektiivne eetika, kehastab valitseja. Mõõdupuuks üldine hüve e. riigi huvi. 16. saj. mõiste ragione di stato e. raison d’etat e
kodanikuõigusi. See annab tunnistust põhiõiguste kataloogi kaasaegsusest, sest kahekümnenda sajandi teisel poolel on maailma põhiseaduslikes reformides üha enam asetatud rõhku inimõigustele, sätestades teatavaid erisusi ainult poliitiliste õiguste puhul (Vaata kommentaari § 9 lg 1 juurde). 2.2. Vabadusõigused ja võrdsusõigused Sisu alusel ettevõetava liigituse aluseks on üks põhilisi õigusteaduse ja filosoofia vahetegusid kaksikjaotus vabaduse ja võrdsuse vahel. Selle põhjal võib eristada vabadus- ja võrdsusõigusi. Põhiseaduse vabadusõiguse mõiste kattub põhivabaduse mõistega. Vabadusõiguse sisuks on õiguslik luba, midagi teha või tegemata jätta, ning üksikisiku õigus riigi vastu, et riik isikut lubatu teostamisel ei takistaks. Vabadusõigused garanteerivad üksikisikule otsustamisvabaduse ning kaitsevad teda riigi sekkumise eest selle vabaduse teostamisel. Nad on omamoodi riigi vastu suunatud individuaalsed
subjektiks. Õigussuhete subjekt oli talupoeg olnud juba varem, õigusvõime muutus samaks nagu oli olnud varem teistel seisustel. Talurahva isiklikud õigused ja vabadused muutusid võrdseteks teiste seisustega. Oluline murrang maaomandi suhetes. Kogu maa kuulutati mõisnike omandiks, varem oli olnud talumaa ja mõisamaa, kuigi talumaa ei olnud talupoja oma, oli ta talurahva kasutuses. Pärast seaduste vastuvõtmist kaksikjaotus kadus, jäi alles vaid mõisamaa. Liivimaa talurahval oli 1804.aasta seadusega õigus maad päriseks osta, Eestimaal 1816 said talupojad selle õiguse, osta endale maad. Õigus talurahval oli, aga keegi ei tahtnud maad müüa. Mõisnikel ei olnud maa müümise soovi ega huvi, laiemaks talude ostmiseks ja müümiseks läks 19.saj teisel poolel kuigi üksikjuhtumeid oli. Toimusid suured muudatused talurahva ühiskondlikus elukorralduses, moodustati
ei ole, seda ei saa tunnetada ega sõnas väljendada. Et seda näha, ei tohi usaldada meeli, vaid tuleb kasutada mõistust. 6 ZENON Eleast (~490-430) eKr Apooriad (kr. ¢por^a) Parmenidese seisukohtade kaitseks. I grupp on suunatud asjade paljususe vastu. II grupp apooriaid on suunatud liikumise vastu. Parmenides väitis, et liikumist ei ole. Aga see läheb ju vastuollu kogemusega! Zenon näitab, et liikumise olemasolu eeldades lähme vastuollu mõistusega. Dihhotoomia (kaksikjaotus). Achilleus ja kilpkonn. Probleem ei seisne selles, kas Achilleus saab kilpkonna kätte, vaid selles, kuidas on see võimalik? Kuidas võib nii olla, et veatu loogiline arutlus annab valejärelduse? Siiani pole keegi suutnud näidata, kus peitub viga. Nool; staadion. Apooriate analüüsil lahknevad kaks tendentsi: ratsionalistid lähtuvad mõistusest, empiristid lähtuvad kogemusest. Demokritos Abderast (~460-370 eKr) Leukippose (~V eKr) õpilane. Atomismi suurkuju
kodumaale tagasijõudmist. Ta leidis, et töö pole täiuslik, ning nõudis surivoodil teose hävitamist. Augustuse tahtel seda ei sündinud. Nii jäi järelpõlvedele alles eepos "Aeneis" e "Lugu Aeneasest". Sellest ei kujunenud küll Augustuse enese kangelastööde otsest ülistust, kuid kaudselt lisas eepos Rooma tulevast vägevust ette ennustades kuulsust ka Augustusele. "Aeneis" koosneb 12 laulust ning lihtsaim viis võrrelda teda peamiseks eeskujuks olnud Homerose eepostega on kaksikjaotus: esimesed kuus laulu kirjeldavad hävivast Troojast põgeneva Aenease rännakut kuni Itaaliasse jõudmiseni ning seega on "Odüsseia" analoogiks, viimased kuus laulu on aga pühendatud võitlusele Itaalia hõimude allutamise ja enda võimu alla ühendamise eest, sarnanedes "Iliasega". Laiemas tähenduses on "Aeneise" kangelaseks Rooma, mille tulevasele kuulsusele ja vägevusele eepose tegevuse käigus alus rajatakse