Kuni Põhjasõjani oli ta Rootsi kuningriigi koosseisus ja peale sõda kuulus Venemaa keisririigi koosseisu kuni aastani. Sellest ajast alates on Soome olnud iseseisev, kuid on siiski pidanud kaitsma oma vabadust II maailmasõja aastatel ja sellest hoolimata pidanud loovutama osa oma riigi territooriumist. Et tulevikus oma suveräänsust kaitsta, on Soome kaitsejõud võtnud aastaid suure osa riigi eelarvest. Strateegilisel tasemel on välja töötatud erinevaid kaitsestrateegiaid, loodud erinevad julgeolekupoliitika aluseid ja pikema ajakavaga sõjalisi ja poliitilisi suundi. Arvesse on võetud nii oma geograafilist asendit kaardil, kliimast tulevnevaid eripärasi kui ka kaitsestrateegiaid. 2011. aastal soomlaste poolt tehtud uuringust luges Soome oma suurimaks ohuallikaks Venemaa, kelle rünnakule ei oleks Euroopas kellegil peale Suurbritannia nii suurt sõjalist jõudu vastu panna. Uuring vaatles oma idanaabri kaitsekulutuste tõstmist ja sõjalise
Terve elustiil, sotsiaalselt kasulik (socially useful), eesmärk: probleemide lahendamine sotsiaalselt kasulikul viisil V Vale elustiili tekkimine (mistaken life-style) · füüsiline alaväärsus (physical inferiority), mis võib areneda alaväärsuskompleksiks · poputamine (pampering), vanemad rahuldavad lapse kõik soovid ja vajadused · ignoreerimine (neglecting) - vanemad ei tunnusta lapse vajadusi VI Vale elustiil ja ego kaitsestrateegiad. kaitsestrateegiaid (safeguarding strategies) a) väljavabandamine (excuses) b) agressiivsus (aggression): alavääristamine (depreciation) süüdistamine (accusation), enesesüüdistused (self-accusation) c) distanseerumine (distancing): tagasiminek (moving backward) ootamine (standing still) viivitamine (hesitating) raskuste loomine (constructing obstacles) hirmu kogemine (experiencing anxiety) kitsendamine (exclusion tendency) VII Uurimismeetodid
Terve elustiil, sotsiaalselt kasulik (socially useful), eesmärk: probleemide lahendamine sotsiaalselt kasulikul viisil V Vale elustiili tekkimine (mistaken life-style) · füüsiline alaväärsus (physical inferiority), mis võib areneda alaväärsuskompleksiks · poputamine (pampering), vanemad rahuldavad lapse kõik soovid ja vajadused · ignoreerimine (neglecting) - vanemad ei tunnusta lapse vajadusi VI Vale elustiil ja ego kaitsestrateegiad. kaitsestrateegiaid (safeguarding strategies) a) väljavabandamine (excuses) b) agressiivsus (aggression): alavääristamine (depreciation) süüdistamine (accusation), enesesüüdistused (self-accusation) c) distanseerumine (distancing): tagasiminek (moving backward) ootamine (standing still) viivitamine (hesitating) raskuste loomine (constructing obstacles) hirmu kogemine (experiencing anxiety) kitsendamine (exclusion tendency) VII Uurimismeetodid
Kuidas tekib allergia? Allergia võib tekkida praktiliselt kõige suhtes, kuid sagedamini on allergeenideks toiduained, ravimid, kemikaalid ning õhus leiduvad osakesed nagu hallitusseente spoorid, elamutolmu lestad, koduloomade kõõm ning puude, umbrohtude ja kõrreliste õietolm. Soovimatute ja potentsiaalselt ohtlike sissetungijatega, näiteks viiruste või bakteritega toimetulemiseks on organismil erinevaid kaitsestrateegiaid. Neist üheks on sissetungijate (allergeenide) kinnivõtmine antikehade abil ning nende kahjutuks tegemine. Antikehad kujutavad endast veres esinevat valkainet, mille organism on tootnud täpselt vastava antigeeni jaoks. Esimese kontakti käigus, kuni antikehade loomiseni, ei juhtu veel midagi. Kaitsja (immuunsüsteem) peab ründajat nii öelda alles tundma õppima. Joonis 1. Allergilise reaktsiooni tekkimine Järgmiste kontaktide korral tekib organismis äge kaitselaine
püüavad neid enda huvides ära kasutada. Kohanduv firma on veendunud, et tema läbimüük esindab küllalt väikest osa turust. Kui suuremad konkurendid püüavad hinda tõsta või nõudluse vähenedes hinda säilitada, ei tõsta kohanduv firma oma hinda kompenseerimaks turunõudluse vähenemist. Selle asemel püüab ta hinda säilitades müügikäivet suurendada, kuigi kokkuvõttes võib turg väheneda. Kohanduv hinnakujundus on üks efektiivsemaid kaitsestrateegiaid, mis sobib eriti väikestele ja keskmistele firmadele. Kooskõlastatud hinnakujundus on sageli suurfirmade hinnakujunduspoliitika põhivaldkond. Koostöös tegutsevad hinnakujundajad ei hoia oma hindu tingimata samadena. Pigem muudavad nad hindu paralleelselt hinnaliidriga, säilitades traditsioonilised hinnavahed, mille tulemusena osatähtsus turul püsib stabiilsena. Konkurentsist lähtuvas hinnakujunduses on oluliseks mõisteks toote majanduslik väärtus see kujuneb tarbijal
saavutustega. Mõõdukas ego- ja sooritusorientatsioon on normaalne ja arenguks isegi vajalik. Valdamisorientatsioon seostub tegevuse kvaliteediga; äärmuslik sooritusorientatsioon ebaedu vältimisega. 2. Ennast võimendav ja läbikukutav sooritusorientatsioon. Eneseväärikuse säilitamispüüdlus õppimise ja iseloomu ja õpimotivatsiooni kujundajana. Õpilased, kes kahtlevad oma võimetes, võivad kujundada endal terve rea kaitsestrateegiaid, et vältida ebaõnnestumisi v vähemasti sellega kaasnevaid asjaolusid, nagu teiste silmis rumalana paistmine. Tulemuseks tihti õpitud abitus, kus õpilane enam ei üritagi oma tegemistega paremini toime tulla. Eneseväärikuse säilitamist püüdes loobuvad õpilased tegevusest (hiilib vastamisest kõrvale), süüdistavad teisi ebaõnnestumises(kõrged eesmärgid, rasked ülesanded, liigne müra).Eneseväärikuse säilitamispüüdlus õppimise ja iseloomu ja õpimotivatsiooni kujundajana. 3
Vastavalt kasutatavatele strateegiatele jaotatakse turuosalised: 1. turuliider – kõige suurema turuosaga firma, (omab kaitsvat patenti) ja kasutab kaitsestrateegiat; 2. ründaja – liidrist järgmisel positsioonil olija, konkureerib liidriga ja tahab teda troonilt tõugata; 3. kannulsörkija – neid on arvult ja läbimüügilt turul palju, konkureerivad omavahel, aga suurelt riskida ei taha. Kasutavad rünnaku- või kaitsestrateegiaid; 4. turunišši taandujad – turul tegutsemiseks valitakse väiksem segment, turuosa. Hoiavad rahulikku positsiooni. B. Kasvustrateegiad. See strateegia on mõeldud firma tegevuse laiendamiseks. 10 Turu hõlvamine - käibe arendamine vana tootega, aga uue turundusstrateegiaga (suurendatakse reklaami, alandatakse hinda
eest vastutavad. Reeglina viidatakse tahtmatutele asjaoludele, et oma käitumist õigustada. Õigustuse strateegiat kasutavad inimesed võivad küll aktsepteerida vastutust antud situatsioonis, kuid samas võivad eitada, et nende käitumine põhjustas tõsiseid negatiivseid tagajärgi. Vabanduste puhul tunnistavad inimesed oma süüd, lootes sellega vähendada kaaslaste hukkamõistu. Kõige tihedamini kasutavad kaitsestrateegiaid madalamate võimetega töötajad, et vältida vastutuse võtmist. Ka kaitsestrateegiad võivad põhjustada negatiivseid tulemusi. Näiteks pidev vabanduste leidmine võib luua pildi ebakompetentsusest. 8. MINA-MONITOORING Inimesed erinevad selle poolest kui tihti ja kui hästi nad mina esitavad. Osa esitavad sagedamini ja ka osavamalt endast loodavat muljet. Mark Snyderi järgi kontrollivad osa inimesi oma käitumist pöörates
Ründestrateegiad Enne rünnakule asumist tuleb valida Konkreetsed eesmärgid Sobivad vahendid Hinnata vajalike kulutuste suurust Konkurentsieelis tuleb rajada kiiresti. 45 Konkurentsieelise loomise etapid: Eelise loomine ründemeetmete abil (sageli vajalikud ulatuslikud investeeringud) Tulude periood kaetakse varasemalt tehtud investeeringkulutusi. Kasutatakse kaitsestrateegiaid Eelise kaotamine konkurendid jõuavad järele Strateegiliste rünnakute 6 põhivõimalust Frontaalrünnak Vahetu võitlus konkurentidega jäljendades nende tugevamaid külgi. Konkurentidega lähedased tooted ja turud Madalam hind Vajalikud suured ressursid ja järjekindel tegutsemine 2. Tiibrünnak Kontsentreerumine piirkondadele, kus konkurendi turuosa, müügi- ja teenindusvõrk ei ole tugevad Tähelepanu turusegmentidele, mida konkurent eirab
võimendav kui ka iseennast läbikukutav ego- ja sooritusorientatsioon ei lange õpilastel üldjuhul kokku nende katsetega hoiduda tööst kõrvale. Küll aga mõjuvad need orientatsioonid üpris erinevalt õpilase sanssidele tulla tööga toime. Eneseväärikuse säilitamispüüdlus õppimise iseloomu ja õpimotivatsiooni kujundajana. M. Covingtoni (1997) eneseväärikuse alalhoidmise teooria kohaselt õpilased, kes kahtlevad oma võimetes, võivad kujundada endal terve rea kaitsestrateegiaid, et vältida 10 ebaõnnestumisi või vähemasti sellega kaasnevaid asjaolusid, nagu teiste silmis rumalane väljapaistmine. Niisuguste kaitsestrateegiate kasutamine võib muidugi lõppeda ennast hukutavate hoiakute ja arusaamadega, kus õpilased võtavad lõpuks omaks ebaõnnestumise kui neile iseloomulike olude seisu, tulemuseks on õpitud abitus, kus õpilane enam ei üritagi oma tegemistega paremini toime tulla
oma tulemuste võrdlusele kellegi teise saavutustega. Mõõdukas ego- ja sooritusorientatsioon on normaalne ja arenguks isegi vajalik. Valdamisorientatsioon seostub tegevuse kvaliteediga; äärmuslik sooritusorientatsioon ebaedu vältimisega. Eneseväärikuse säilitamispüüdlus õppimise iseloomu ja õpimotivatsiooni kujundajana. Õpilased, kes kahtlevad oma võimetes, võivad kujundada endal terve rea kaitsestrateegiaid, et vältida ebaõnnestumisi v vähemasti sellega kaasnevaid asjaolusid, nagu teiste silmis rumalana paistmine. Tulemuseks tihti õpitud abitus, kus õpilane enam ei üritagi oma tegemistega paremini toime tulla. Eneseväärikuse säilitamist püüdes loobuvad õpilased tegevusest (hiilib vastamisest kõrvale), süüdistavad teisi ebaõnnestumises(kõrged eesmärgid, rasked ülesanded, liigne müra) või püstitavad madalaid eesmärke/valivad ülemäära lihtsaid ülesandeid. Liigne mure