6. VERERINGEELUNDKOND JA SÜDAME EHITUS 1)Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded: · kannab kehas laiali toitaineid · kannab laiali hapniku · viib ära jääkained rakkudest ( ainevahetus ) · kannab laiali hormoone · ühtlustab keha temperatuuri · trantspordib kaitserakke ja entikehi 2)Süda on lihaseline elund, mis paneb vere soontes liikuma. Südat ümbritseb südamepaun. Süda jaotub kaheks pooleks: paremaks ja vasakuks. Mõlemas on koda ja vatsake seega on süda neljaosaline. Vasakuspooles hapnikurikas ja paremas hapnikuvaene veri. · kopsuveenid - toovad hapnikurikka vere vasakusse kotta · vasak koda - veri liigub vasakusse vatsakusse · vasak vatsake - veri liigub aorti läbi kehasse
Vererakke on 3 tüüpi: 1) punased vererakud 2)valged vererakud 3)vereliistakud. Organismi kaitsevad haigustekitajate eest valged vererakud, vere hüübimises osalevad aga vereliistakud. Vere põhiülesanded on 1) seob organeid 2)transpordib toitaineid 3)ühtlustab temperatuuri 4)kaitseb organismi. 4.Organismi kaitsesüsteemi nimetame immuunseks. Selle elunditeks on lümfotsüüdid, lümfisõlm ja põrn, mis valmistavad leukotsüütide hulka kuuluvaid kaitserakke antikehasid.Organismi aktiivse kaitse tagavad nii valged vererakud, mis haaravad endasse haigustekitajaid, kui ka lümfotsüüde, mis sünteesivad antikehi. Omandatud immuunsus kujuneb kas haiguse läbi põdemisel või vaktsineerimise tagajärjel. Vaktsineerimisel viiakse organismi kas nõrgestatud haigustekitajaid, nende mürke või surnud haigustekitajaid.Kui vaktsineerimise tulemusel moodustuvad antikehad, on tegemist aktiivse immuunsusega, kui
1) Vereringeelundkond Osad: *) Veri *) Veresooned *) Süda (paneb vere liikuma; asub kopusde vahel ja kaitseb rinnakorv) Tähtsused/Ülesanded: *) Kindlustab pideva ainevahetuse. *) Kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku. *) Osaleb jääkainete eemaldamises. *) Ühtlustab keha temperatuuri. *) Transpordib kaitserakke Südame ehitus: *) 4 osaline (2 vatsakest ja 2 koda). *) Südant ümbritseb südamepaun. *) Vasak ja parem südamepool on eraldatud (vasakus hapnikurikas, paremas hapnikuvaene veri). *) Veri liigub südames kojast vatsakesse. *) Vastupidist liikumist takistavad klapid (koja ja vatsakese vahel on hõlmased klapid, toovad vere sisse; vatsakese ja arteri vahel poolkuuklapid, viivad vere välja). Südametsükkel: *) Kojad 1) kokkutõmbunud 2) lõtvunud 3) lõtvunud
VANUS HAIGUS MILLE VASTU VAKTSINEERITAKSE 3-5 päeva Tuberkuloos 3-6 kuud Läkaköha, difteeria ja teetanus (2 korda); lastehalvatus (3 korda) 1. aasta Mumps, punetised ja leetrid 2. aasta Lastehalvatus 7. aasta Difteeria ja teetanus; lastehalvatus 12. aasta Difteeria ja teetanus Kokkuvõte Immuunsüsteem kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest. Immuunsüsteemi elundid lümfisõlmed, põrn ja harkelund valmistavad vere leukotsüütide hulka kuuluvaid kaitserakke lümfotsüüte. Organismi aktiivse kaitse tagavad nii õgirakud, kui ka lümfotsüüdid, mis sünteesivad antikehi. Omandatud immuunsus kujuneb elu vältel kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajaid. Vaktsineerimine annab ennetava kaitse paljude nakkushaiguste vastu. Kui vaktsineerimise tulemusel moodustuvad organismis antikehad, siis on tegemist aktiivse immuunsusega.
Rasva jne. imendamine soolestikust. 3.Organismi kaitse mikroobide vastu. Lümf on kollakas läbipaistev vedelik, sarnaneb vereplasmale ja koevedelikule; seedimise ajal peensoolest tulev lümf on valkjas – piimand (chylus) (sisaldab emulgeeritud rasvatilgakesi). Ööpäeva jooksul tekib keskmiselt 3 – 4 l lümfi. Kudedest väljuv lümf sisaldab (lisaks sooltes imendunud toitainetele) palju rakkude ainevahetuse jääke, surnud rakkude tükke ja mikroobe. Lümfis ringleb hulgaliselt organismi kaitserakke – lümfotsüüte, aga ka makrofaage jm. Lümfotsüüdid on üks liik vere valgeliblesid (vt. veri), algselt pärinevad punasest luuüdist, kuid osa liike küpsevad ja paljunevad (kloneeruvad) lümfielundeis. Luuüdis (bone marrow!) küpsevad B- lümfotsüüdid, tüümuses (thymus) küpsevad T-lümfotsüüdid. Lümfisooned : - sarnanevad ehituselt ja omadustelt veenidele; - lihtsaim jaotus: lümfikapillaarid - algavad umbselt
Vereringeeelundkond ja südame ehitus Vereringe ülesanded- kannab kehas laiali hormoone, kannab kehas laiali kopsudest saadud hapniku, viib ära rakkudes tekkinud jääkained ,tagades sellega pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitained, vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri, transpordib veres sisalduvaid kaitserakke ja antikehi, mis aitavad kahjutuks teha haigustekitajaid. Südame ehtius-süda on neljaosaline. Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri. 1. Veri läheb vaskakusse kotta 2.sealt liigub vasakusse vatasakesse ja samal ajal koda lõtvub. 3.vatsake pumpab vere aorti ja seal liigub veri kehasse , teiselt pool tuleb 5. Kehast veri paremasse kotta.6. sealtliigub paremasse vatsakesse 7. Sealt kopsumööda arterit kopsuarterisse ja 8
o leidub: naha all, veresoonte närvide ümbruses, seedetraktis, hingamisteedes, kuseteedes epiteeli all o ühendab elundeid ja kudesid omavahel o troofiline funktsioon o kaitsefunktsioon o paikneb kohtades, kus on suur infektsioonioht ja seetõttu satuvad patogeenid kõigepealt just kohevasse sidekoesse. Seetõttu esineb seal palju kaitserakke (makrofaage, nuumrakke, leukotsüüte) · Rasvkude Tugifunktsiooniga · Tihe sidekude o koosneb samadest komponentidest, millest kohev sidekude, kuid komponentide proportsioonid on erinevad. Sisaldab rohkem kiudusid ja vähem põhiainet ja rakke o kude on mehhaaniliselt vastupidav o jagatakse tüüpideks kiudude suuna ja omaduste järgi, kuigi kindlad piirid tüüpide vahel puuduvad · Kõhrkude
· loodet kaitseb vesikest · platsenta vahendusel toimub ainevahetus · arengu algperioodil võivad kahjulikud mõjutused tekitada väärarengut · raseduse katkemist nimetatakse abordiks 13. IMMUUNSUS. ALLERGIA IMMUUNSÜSTEEM · kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest · elunditeks lümfisõlmed, põrn ja harkelund · valmistavad vere leukotsüütide hulka kuuluvaid kaitserakke lümfotsüüte · omandatud immuunsus kujuneb elu vältel · vaktsineerimisel viiakse kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajaid kehasse · annab ennetava kaitse paljude haiguste vastu ALLERGIA 15. ALKOHOLI KAHJULIKKUS PÕHJUSTAB: · naha veresoonte laienemist veri, mis satub naha pinnale lähemale jahtub · kehatemperatuuri alanemist
jaoks. Esimese kontakti käigus, kuni antikehade loomiseni, ei juhtu veel midagi. Kaitsja (immuunsüsteem) peab ründajat nii öelda alles tundma õppima. Joonis 1. Allergilise reaktsiooni tekkimine Järgmiste kontaktide korral tekib organismis äge kaitselaine. Antikehad ei ringle mitte ainult veres, vaid nad lähevad ka kudedesse. Lümfisüsteemis, nina- ja suulimaskestas, hingamisteedes ning soolestikus kohtavad nad veel ühte liiki kaitserakke, nuumrakke. Need sisaldavad hulgaliselt kogumeid, milles talletatakse vahendusaineid, näiteks histamiini. Nende välispinnal paiknevad antikehade seondumiskohad (retseptorid). Ühelainsal nuumrakul paikneb kuni 100 000 antikeha. Antikeha on välimuselt Y-kujuline. Tal on jalg ja kaks haru. Jalg seondub nuumrakuga, harude abil püütakse sissetungijaid (antigeene) ning hoitakse neid kinni. Kui kaks antikeha on kinni püüdnud ühe ja sama antigeeni, nii et see
Neelurõngas Sünonüümid: tonsillaarrõngas; Waldeyeri rõngas, Pirogovi rõngas jne. Siia loetakse 6 lümfifolliikulite kogumikku: a)Keelemandel (tonsilla lingualis) – keele tagapinnal b)Suulaemandlid (tonsilla palatina) – kurgukaarte vahel (2tk. – parem ja vasem!). c)Neelumandel (tonsilla pharyngis) – neeluõõne laes d)Tõrvemandlid (tonsilla tubaria) – neelu külgseinal, kuulmetõrve avade ümber. Lümfifolliikulid on lümfoidkoe kogumikud, mis toodavad organismi kaitserakke – lümfotsüüte. Söögitoru (oesophagus). Söögitoru on ca 25 cm pikkune, ümbritsevate elunditega adventiitsia abil seotud õõneselund, algab neelust VI kaelalüli kõrguselt ja lõpeb suubumisega makku ca XI rinnalüli kõrgusel. Söögitoru kitsused (3): a) kõrikitsus e. larüngeaalne kitsus – alguskohas; b) aortaalne – ristumisel aordiga; c) diafragmaalne – diafragmast läbiminekul. Söögitoru seina ehitus:
Hapniku trasportimine Võitlus võõrkehade ja Osalevad vere hüübimised võõrmikroobidega Arv U 4,5-5mln U 8000 U 250 000 Immuunsüsteem: · Immnuunsüsteem kaitseb aktiivselt organismi haiguatekitajate eest · Immunsüsteemi tähtsamad elundid on lümfisõlmed ja põrn,mis valmistavad valgete vererakkude hulka kuuluvaid kaitserakke-lümfotsüüte · Organismi aktiivse kaitse tagavad õgirakud .mis haarvad endasse ja hävitavad haigustekitajaid ja ka lümfotsüüdid.mis sünteesivad nende vastu aintikehi · Omandatud immuunsus kujuneb elu vältel kas mingi nakkushaiguste läbipõdemise või mürke või haigustekitajate vastaseid antikehi · Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surmatud või nõrgestatudhaigustekitajaid.nende mürke või ahigustekitajate vastaseid antikehi.
tonsillid e mandlid, põrn ja harknääre. Lümfisüsteemi ülesanded on vedelkubilansi tasakaalustamine kudedes, kudede puhastamine rakurusudest, rasva imendamine soolestikust, mikroobide ja teiste kahjulike substantside kahjustamine. Lümf on kollakas läbipaistev vedelik (koevedelik). Ööpäeva jooksul tekib keskmiselt 3-4 l lümfi, füüsilise töö korral ja organismi suurenenud veesisalduse korral rohkem. Lümfis ringleb hulgaliselt organismi kaitserakke. Lümfotsüüdid on üks liik vere valgeliblesid. B-lümfotsüüdid toodavad peamiselt antikehi, osa B- lümfotsüüte muutub mälurakkudeks; T-lümfotsüütide kõik liigid on seotud rakulise immuunsuse mehhanismidega. Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom e OIPS, enam tuntud kui AIDS põhjustajaks on inimese immuunpuudulikkuse viirus, HIV, mis ründab T-helper rakke; viirus paljuneb algul
Erutuvuse tõus Erutuvuse langus Erutusjuhtivuse tõus Erutusjuhtivuse langus 60 14.2 Vereringe Suur vereringe Väike vereringe ehk kopsuvereringe 14.2.1 Vereringe ülesanded Kanda laiali hormoone, kanda laiali toitaineid, Ühtlustada kehatemperatuuri, kanda laiali kopsudest saadud hapniku, Trantsportida veres sisalduvaid kaitserakke ja antikehi, Viia ära rakkudes tekkinud jääkaineid 14.3 Veresooned Veresooned Arterid Veenid Kapillaarid Mis veri? Arteriaalne e Venoosne e hapnikuvaene Arteriaalne ja venoosne hapnikurikas Vererõhk Kõrge Madalam Madal Eripära Tugev lihaskiht Olemas klapid Kõige peenemad
naha pinnal apokriinsed näärmed kaenlaalustes ja häbemepiirkonnas, juhad avenevad karvafoliikulitesse (palju valke ja feromoone) rinna- e piimanäärmed moondunud apokriinnäärmed Limaskestad ümbritsevad keha sees olevaid õõsi, mis on ühenduses väliskeskkonnaga, seega on ka nende õõnte sees organismi jaoks väliskeskkond. Nende pind on alati niiske. Neid leidub alati mingi hulk lümfoidset kude, mis toodab organismi kaitserakke (lümfotsüüte). Kõigis limaskestades on ka mingeid näärmeid. Serooskelmed vooderdavad keha õõsi, mis ei ole otseselt väliskeskkonnaga ühenduses. Serooskelmed moodustavad: üks epiteelirakkude kiht, basaalmembraan ja selle alune sidekude subserooskude e subseroosa. · Parietaalne leste seinu vooderdab seinapidine · Vistseraalne leste elundeid katab sisusmine Nimetused: · peritoneum e kõhukile kõhuõõnes
annaabi.ee 
