• 1990: laienemine endise Saksa DV alale • 1999: Poola, Tšehhi ja Ungari • 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia • 2009: Albaania ja Horvaatia • Põhja-Atlandi pakti viienda artikli kohaselt võetakse ühe liikmesriigi vastast rünnakut kui kallaletungi kogu ühenduse vastu. • 2001. aastast tegutsevad NATO juhtimisel Afganistanis rahvusvahelised julgeoleku-abijõud (ISAF). • 2009. aastal sai heakskiidu Brüsselis toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel NATO reageerimisjõudude NRF-i mudel: • ühine planeerimine ja väljaõpe, • solidaarne rahastamismudel, • suur nähtavus avalikkusele • usutav heidutusvõime. NATO poliitika ja areng • Külma sõja järel otsis NATO uut enesemääratlust. Pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid, kuulutas NATO välja artikkel 5 operatsiooni USA toetuseks. • Sellega muudeti NATO kohalikest, liikmesriikide maa-ala
See ühendus annab mõninga ruvatunde riigi tuleviku osas. 8.NATO 1966. aastal väljus Prantsusmaa NATO sõjalisest tiivast ja organisatsiooni peakorter viidi Pariisist Brüsselisse. Põhja-Atlandi pakti viienda artikli kohaselt võetakse ühe liikmesriigi vastast rünnakut kui kallaletungi kogu ühenduse vastu. 2001. aastast tegutsevad NATO juhtimisel Afganistanis rahvusvahelised julgeoleku- abijõud (ISAF). 2009. aastal sai heakskiidu Brüsselis toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel NATO reageerimisjõudude (NATO Responce Force, NRF) NRF-i mudel, mis põhineb suurel määral Suurbritannia initsiatiivil varem välja pakutud NRF-i sisese kriisireguleerimisüksuse ASF (Allied Solidarity Force) olulistel elementidel – ühine planeerimine ja väljaõpe, solidaarne rahastamismudel, suur nähtavus avalikkusele ning usutav heidutusvõime. NRF-i tuumikuks saab ligi 13 000-meheline üksus, mis on viie kuni kümne päevaga valmis siirduma kriisipiirkonda
· 2009: Albaania ja Horvaatia 1966. aastal väljus Prantsusmaa NATO sõjalisest tiivast ja organisatsiooni peakorter viidi Pariisist Brüsselisse. Põhja-Atlandi pakti viienda artikli kohaselt võetakse ühe liikmesriigi vastast rünnakut kui kallaletungi kogu ühenduse vastu. 2001. aastast tegutsevad NATO juhtimisel Afganistanis rahvusvahelised julgeoleku-abijõud (ISAF). 2009. aastal sai heakskiidu Brüsselis toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel NATO reageerimisjõudude (NATO Responce Force, NRF) NRF-i mudel, mis põhineb suurel määral Suurbritannia initsiatiivil varasemalt välja pakutud NRF-i sisese kriisireguleerimisüksuse ASF (Allied Solidarity Force) olulistel elementidel ühine planeerimine ja väljaõpe, solidaarne rahastamismudel, suur nähtavus avalikkusele ning usutav heidutusvõime. NRF-i tuumikuks saab olema ligi 13 000-meheline üksus, mis on viie kuni kümne päevaga valmis siirduma kriisipiirkonda
toetus, millega nad võtavad kohustuse seda ka täita. Kõige tähtsam otsuseõiguslik organ NATOs on Põhja-Atlandi Nõukogu (NAC North Atlantic Council), kus iga liikmesriik on esindatud alalise esindajaga (suursaadik), keda toetab diplomaatidest ja kaitsenõunikest koosnev rahvuslik delegatsioon. Nõukogu koguneb suursaadikute tasemel vähemalt kord nädalas, tavaliselt sagedaminigi. Regulaarselt toimuvad nõukogu kohtumised välisministrite, kaitseministrite ning aeg-ajalt ka riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil. Plaanide koostamise eest sellistes valdkondades nagu poliitilised konsultatsioonid, kaitsemeetmete planeerimine ja kaitseoperatsioonid, relvastuskokkulepped jne. vastutavad NATO juures tegutsevad vastavad komiteed. Komiteed soovitavad tegevuskavasid Põhja- Atlandi Nõukogule - NATO kõrgeimale otsustusorganile. NATOt juhib peasekretär, kes nimetatakse ametisse neljaks aastaks. Ta on ühe liikmesriigi
vastu võetud, toatavad seda kõik liikmesriigid täielikult ja on kohustatud seda täitma. NATO kõige tähtsamaks otsuseõiguslikuks organiks on Põhja-Atlandi Nõukogu, kus iga liikmesriiki esindab suursaadiku tiitliga alaline esindaja. Teda toetab diplomaatilisest personalist ja nõuandjatest koosnev rahvuslik delegatsioon. Nõukogu tuleb suursaadikute tasemel kokku vähemalt üks kord nädalas. Välisministrite, kaitseministrite ning aeg-ajalt ka riigipeade ja valitsusjuhtidega toimuvad Nõukogu kohtumised regulaarselt. Töö tõhustamiseks on Põhja-Atlandi Nõukogu loonud mitmeid komisjone ja planeerimisgruppe. Need organid kohtuvad samuti erinevatel tasanditel kas NATO poliitilises peakorteris Brüsselis või erinevates liikmesriikides. NATO-t juhib peasekretär, kelleks on Lord Robertson. Ametisse nimetatakse ta neljaks aastaks. Peasekretäri kohale saab ühe liikmesriigi
Tsiviilstruktuur. Põhja-Atlandi Nõukogu on NATO kõrgeim võimuorgan. See võib käia koos kolmel erineval tasandil: NATO juurde akrediteeritud suursaadikute ehk alaliste esindajate tasand, välisministrite tasand (kaks korda aastas), riigipeade tasand (mitteperioodiline). Kõik Nõukogu otsused võetakse vastu konsensuse põhimõttel. Kaitse Planeerimise Komitee tegeleb peamiselt kaitsealaste küsimustega ja omab kahte kohtumise tasandit: alalised esindajad (paar korda kuus), kaitseministrite tasand (vähemalt kaks korda aastas). Tuumaplaneerimisgrupp. Kohtub samuti alaliste esindajate ja kaitseministrite tasandil. Peasekretär on NATO kõrgeim ametiisik, kes juhatab eelnevaid ja veel mitmeid väiksemaid struktuure. Peasekretär määratakse NATO liikmesriikide poolt. Alates 2009.a. Anders Fogh Rasmussen, endine Taani peaminister. Sõjaväeline organisatsioon. NATO kõrgeim sõjaväeline organ on NATO Sõjakomitee, mis poliitiliselt allub NATO
Tsiviilstruktuur. Põhja-Atlandi Nõukogu on NATO kõrgeim võimuorgan. See võib käia koos kolmel erineval tasandil: NATO juurde akrediteeritud suursaadikute ehk alaliste esindajate tasand, välisministrite tasand (kaks korda aastas), riigipeade tasand (mitteperioodiline). Kõik Nõukogu otsused võetakse vastu konsensuse põhimõttel. Kaitse Planeerimise Komitee tegeleb peamiselt kaitsealaste küsimustega ja omab kahte kohtumise tasandit: alalised esindajad (paar korda kuus), kaitseministrite tasand (vähemalt kaks korda aastas). Tuumaplaneerimisgrupp. Kohtub samuti alaliste esindajate ja kaitseministrite tasandil. Peasekretär on NATO kõrgeim ametiisik, kes juhatab eelnevaid ja veel mitmeid väiksemaid struktuure. Peasekretär määratakse NATO liikmesriikide poolt. Alates 2009.a. Anders Fogh Rasmussen, endine Taani peaminister Sõjaväeline organisatsioon. NATO kõrgeim sõjaväeline organ on NATO Sõjakomitee, mis poliitiliselt allub NATO Nõukogule
Tsiviilstruktuur. Põhja-Atlandi Nõukogu on NATO kõrgeim võimuorgan. See võib käia koos kolmel erineval tasandil: NATO juurde akrediteeritud suursaadikute ehk alaliste esindajate tasand, välisministrite tasand (kaks korda aastas), riigipeade tasand (mitteperioodiline). Kõik Nõukogu otsused võetakse vastu konsensuse põhimõttel. Kaitse Planeerimise Komitee tegeleb peamiselt kaitsealaste küsimustega ja omab kahte kohtumise tasandit: alalised esindajad (paar korda kuus), kaitseministrite tasand (vähemalt kaks korda aastas). Tuumaplaneerimisgrupp. Kohtub samuti alaliste esindajate ja kaitseministrite tasandil. Peasekretär on NATO kõrgeim ametiisik, kes juhatab eelnevaid ja veel mitmeid väiksemaid struktuure. Peasekretär määratakse NATO liikmesriikide poolt. Sõjaväeline organisatsioon. NATO kõrgeim sõjaväeline organ on NATO Sõjakomitee, mis poliitiliselt allub NATO Nõukogule ja Kaitseplaneerimiskomiteele. Sõjakomitee koosneb
alaliste esindajate komitee ehk COREPER suursaadikute tasemel, kes resideeruvad Brüsselis. COREPER-i alaliste esindajate asetäitjad reeglina aitavad ette valmistada tehnilist laadi eelnõusid. COREPER-i alalised esindajad ise aitavad otse välisministreid ja ECOFIN-i nõukogu ning aitavad teha eelnõusid väga olulistes küsimustes. Samas on EL-i Min.Nõukogu töös leitavad tuntavad sarnasused SRÜ Välisministrite Nõukogu, SRÜ Rahandusministrite Nõukogu ja SRÜ Kaitseministrite Nõukogu tööga, ehkki viimaste istungeil pole korraga mitme valdkonna ministreid. VIII loengupaar aines "Euroopa Liidu alused ja institutsioonid" (J.Värk, PhD) ------------------- Euroopa Parlament, tema koosseis, põhifunktsioonid, töökorraldus ja suhted teiste EL-i institutsioonidega. Euroopa Parlament on tänaseni ainus otseselt valitav institutsioon Euroopa Liidus ja seda alates 1979. aastast. Enne seda valiti Europarlamendi liikmed Euroopa Ühenduse liikmesriikide parlamentide poolt
14.05.1955 - NLi eestvedamisel moodustatakse VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsioon, kuhu kuuluvad veel Albaania, Bulgaaria, Tsehhoslovakkia, SDV, Ungari, Poola ja Rumeenia. 04.11.1956 - NL surub maha rahvaülestuusu Ungaris ajal, mil NATO on huivatud Suessi kriisiga. 22.10.1962-20.11.1962 Kuuba Kriis - sellega kaasnes VLO ja NATO sõjajõudude mobilisatsioon euroopas. 10.03.1966 - Prantsusmaa teatab, et lahkub NATO sõjalisest struktuurist. 12.12.1979 - NATO välis- ja kaitseministrite kohtumisel Brüsselis otsustatakse, et Euroopasse paigutatakse 1983. aasta sügisest USA uued tuumaraketid, et vähendada NLi raketi potensiaalist lähtuvat ohtu. 02.04.1982-14.06.1982 - NATO üks asutaja liige Suurbritannia on sõjas Argentiinaga Fa(u)lklandi saarte pärast. 30.05.1982 - Hispaaniast saab NATO 16. liige. 17.01.1991-28.02.1991 - NATO osaleb Lahesõjas Kuveidi vabastamiseks Iraagi okupatsioonist. 01.07.1991 - VLO saadetakse laiali.
4. NATO liikmed 39 EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS peakorteris Brüsselis liikmesriikide Komitee (Military Committee - MC), suursaadikute tasemel (kõiki liikmes- mis tegutseb Põhja-Atlandi Nõukogu riike esindavad alaliselt suursaadikud). alluvuses. NATO ametlikud töökee- NACi välis- ja kaitseministrite tasandil led on inglise ja prantsuse keel. NATO kohtutakse üldjuhul kaks korda aas- relvajõud koosnevad liikmesriikide tas. Mõneaastaste vahedega peetavatel armeedest, mis vajaduse korral antak- tippkohtumistel esindavad NACis liik- se NATO ühise väejuhatuse alla. mesriike riigipead ja valitsusjuhid. NATO areng NATOs langetatakse otsuseid konsen-
annaabi.ee 
