Hapnik- roheliste taimede fotosünt. käigus CO2- a) looduslikult (hingamine, vulkpursked, põlengud) b)inimtekkeline (fos.kütuste põletam.) Veeaur- aurustumisel Atmosfääri ehitus: Troposfäär: paikneb üle 80% õhkkonnas olevast õhumassist * kujunevad ilm ja kliima * isel temp vertikaalnatsionaalsus Stratosfäär: *osoonikiht neelab päikese UV-kiirgust, temp tõuseb Mesosfäär: *puudub veeaur, tolm ja temp langeb Termosfäär: *maale kaitsekihiks, kus temp tõuseb üle +1500 C ILM on ühe päeva ilmaelementide kogum KLIIMA on aastakümnete erinevate ilmade kogum ILMAELEM. mõõdetakse metereoloogia jaamades iga 3 h tagant, sarnase aparatuuri ja metooditaga. ILMAELEMENDID: 1- õhutemperatuur: kasut 2 skaalat, norm maailm celsius ja angloameerik. farhenheit (C= F-30 / 2) 2- õhurõhk: norm ÕR on 760 mm/Hg 3- õhuniiskus: näitab veeauru sisaldust õhus( abs 9 cm3...relakt %)
1. Kiirguse ekraneerimine: inimene eraldatakse kiirgusallikast kiirgust tugevasti neelava kaitsekihiga. Laias laastus võib öelda, et kiirgust nõrgendav toime on võrdeline kaitsekihi kogutihedusega: kergemat ainet tuleb võtta paksem kiht, kui raskema aine korral. Heaks kaitsekihiks on rasketest metallidest (tavaliselt pliist) ekraanid; läbipaistvad aknad tehakse kuni 50% pliioksiide sisaldavast flintklaasist. 2. Kaitse radioaktiivsete ainete organismi tungimise eest. Sel otstarbel kasutatakse kaitseülikondi, gaasimaske, vee- ja õhufiltreid. Kiirguskahtluse korral tuleb läbi viia vee ja toiduainete radioaktiivsuse kontroll. 3. Ravimid
elektrijuhtivus dielektrik 2. KLAASFIIBER ARMATUUR Klaasfiiber armatuur sai alguse Vene Föderatsioonist, kus oli toode mõeldud sõjanduse tarindi arendamiseks. Nüüdseks kasutatakse seda ülemaailmselt suuremates betoonehitistes[4]. Klaasfiiber armatuuri valmistatakse pikkadest klaaskiud niitidest, mis keeratakse omavahel kokku ja lisatakse samal ajal plastikut, et anda materjalile sidusus ja profiil. Piisavaks kaitsekihiks antakse armatuuri diameeter pluss 10mm. Üldiselt antakse armatuuri paksusi 4- 20mm, aga suurematelt tootjatelt on võimalik leida ka kuni 41mm[5]. 2.1 Omadused ja tehnilised näitajad Klaaskiu ja plastiku omavahelisel sidumisel saame tugeva materjali, mis on vastupidav tugevusele, korrosioonile ning on kerge(Tabel 2). Tabel 2 Klaasfiiberarmatuuri omadused[6,7] Tõmbetugevus N/mm2 1000 Soojusjuhtivus W/(mK) <0,5
arvudega o Tuumaenergeetika: selle olemus, ahelreaktsioon, termotuumareaktsioon. Kiirguskaitse. Radioaktiivse kiirguse eest kaitsmiseks on kolm võimalust: 1. Kiirguse ekraneerimine: inimene eraldatakse kiirgusallikast kiirgust tugevasti neelava kaitsekihiga. Jämedas joones võib öelda, et kiirgust nõrgendav toime on võrdeline kaitsekihi kogutihedusega: kergemat ainet tuleb võtta paksem kiht, kui raskema aine korral. Heaks kaitsekihiks on rasketest metallidest (tavaliselt pliist) ekraanid; läbipaistvad aknad tehakse kuni 50% pliioksiide sisaldavast flintklaasist. 2. Kaitse radioaktiivsete ainete organismi tungimise eest. Sel otstarbel kasutatakse kaitseülikondi, gaasimaske, vee- ja õhufiltreid. Kiirguskahtluse korral tuleb läbi viia vee ja toiduainete radioaktiivsuse kontroll. 3. Ravimid. Kui kiirgusoht on reaalne või on tekkinud kahtlus ohtliku doosi saamise
aine tuumade arv väheneb pooleni esialgsest: Kiirguskaitse. Radioaktiivse kiirguse eest kaitsmiseks on kolm võimalust: 1. Kiirguse ekraneerimine: inimene eraldatakse kiirgusallikast kiirgust tugevasti neelava kaitsekihiga. Jämedas joones võib öelda, et kiirgust nõrgendav toime on võrdeline kaitsekihi kogutihedusega: kergemat ainet tuleb võtta paksem kiht, kui raskema aine korral. Heaks kaitsekihiks on rasketest metallidest (tavaliselt pliist) ekraanid; läbipaistvad aknad tehakse kuni 50% pliioksiide sisaldavast flintklaasist. 2. Kaitse radioaktiivsete ainete organismi tungimise eest. Sel otstarbel kasutatakse kaitseülikondi, gaasimaske, vee- ja õhufiltreid. Kiirguskahtluse korral tuleb läbi viia vee ja toiduainete radioaktiivsuse kontroll. 3. Ravimid. Kui kiirgusoht on reaalne või on tekkinud kahtlus ohtliku doosi saamise
Tehakse kindlaks maitseretseptor. Haistmisretseptorid. Mida paremini me toitu närime seda paremini on toitu seedida. Suhu tuleb sülg, süljenäärmed toodavad sülge. Limasem sülg. Vedel sülg. Esimene seedenõre seedetraktis, sisaldab amülaasi ja maltaasi, mis lõhustavad süsivesikud. Lagunevad-magusad süsiveskud. Mida kauem närida seda magusamaks läheb. Seedimine maos. Magu on kaetud seespoolt limaskestaga, on kolm kihti. Toodavad teatud sekreeti pindmine kiht toodab lima-kaitsekihiks seespoolt. Maos on toit kuni 10tundi. Pearakud toodavad maomahla. Maopõhimiku katterakud-soolhape. Vajalik rasvade seedmise jaoks, temp on maos 40kraadi. Hävitab ära bakterid mis toiduga riknemised põhjustab. Suus on ph leeliseline, sülje reaktsioon on leeliseline. Maos on keskkond happeline. Süsivesikuid ei seedi. Maomahla koostis. Süsivesikud ei seedi. Sisaldab pepsiini-lõhustab valke, sisaldab lipaasi. Lõhustab rasva, kümosiin-piima valkude seedemine.
Ka katusekate kinnitatakse vahtklaasile liimimise teel. 47 48 24 Katusekatte kaitsekiht Kaitsekihti kasutatakse katusekatte päikesekiirguse vastu ja vajaliku tulepüsivuse saavutamiseks. Kui ei kasutata tehases peale kantud UV-kaitse- kihiga rullmaterjali, tuleb kaitsekiht paigaldada objektil. Kaitsekihiks võib olla selleks ettenähtud värvkate või mineraalne puiste. Kui katusekatte alus ei ole vähemalt klassist A2-s1,d0 tuleb tulekatkestusega jagada alla 2400m2 suurusteks aladeks. Tulekatkestuse võib teha >5m laia ja >20mm paksu kivipuistega või >20mm paksu betoonplaadistusega. 49 Katusekatte kaitsekiht Sobiv terasuurus on 8…20 mm, tuulistes piirkondades 16…32 mm.
efektiivdoosi dosimeetriga. Mõlemad riistad põhinevad õhu elektrijuhtivusel Kiirguskaitse. Radioaktiivse kiirguse eest kaitsmiseks on kolm võimalust: 1. Kiirguse ekraneerimine: inimene eraldatakse kiirgusallikast kiirgust tugevasti neelava kaitsekihiga. Jämedas joones võib öelda, et kiirgust nõrgendav toime on võrdeline kaitsekihi kogutihedusega: kergemat ainet tuleb võtta paksem kiht, kui raskema aine korral. Heaks kaitsekihiks on rasketest metallidest (tavaliselt pliist) ekraanid; läbipaistvad aknad tehakse kuni 50% pliioksiide sisaldavast flintklaasist. 2. Kaitse radioaktiivsete ainete organismi tungimise eest. Sel otstarbel kasutatakse kaitseülikondi, gaasimaske, vee- ja õhufiltreid. Kiirguskahtluse korral tuleb läbi viia vee ja toiduainete radioaktiivsuse kontroll. 3. Ravimid. Kui kiirgusoht on reaalne või on tekkinud kahtlus ohtliku doosi
efektiivdoosi dosimeetriga. Mõlemad riistad põhinevad õhu elektrijuhtivusel Kiirguskaitse. Radioaktiivse kiirguse eest kaitsmiseks on kolm võimalust: 1. Kiirguse ekraneerimine: inimene eraldatakse kiirgusallikast kiirgust tugevasti neelava kaitsekihiga. Jämedas joones võib öelda, et kiirgust nõrgendav toime on võrdeline kaitsekihi kogutihedusega: kergemat ainet tuleb võtta paksem kiht, kui raskema aine korral. Heaks kaitsekihiks on rasketest metallidest (tavaliselt pliist) ekraanid; läbipaistvad aknad tehakse kuni 50% pliioksiide sisaldavast flintklaasist. 2. Kaitse radioaktiivsete ainete organismi tungimise eest. Sel otstarbel kasutatakse kaitseülikondi, gaasimaske, vee- ja õhufiltreid. Kiirguskahtluse korral tuleb läbi viia vee ja toiduainete radioaktiivsuse kontroll. 3. Ravimid. Kui kiirgusoht on reaalne või on tekkinud kahtlus ohtliku doosi
juhul ei oleks võrrandi parema ja vasaku poole massid tasakaalus. 19.1Kiirguskaitse. Kiirguskaitse. Radioaktiivse kiirguse eest kaitsmiseks on kolm võimalust: 1. Kiirguse ekraneerimine: inimene eraldatakse kiirgusallikast kiirgust tugevasti neelava kaitsekihiga. Jämedas joones võib öelda, et kiirgust nõrgendav toime on võrdeline kaitsekihi kogutihedusega: kergemat ainet tuleb võtta paksem kiht, kui raskema aine korral. Heaks kaitsekihiks on rasketest metallidest (tavaliselt pliist) ekraanid; läbipaistvad aknad tehakse kuni 50% pliioksiide sisaldavast flintklaasist. 2. Kaitse radioaktiivsete ainete organismi tungimise eest. Sel otstarbel kasutatakse kaitseülikondi, gaasimaske, vee- ja õhufiltreid. Kiirguskahtluse korral tuleb läbi viia vee ja toiduainete radioaktiivsuse kontroll. 3. Ravimid. Kui kiirgusoht on reaalne või on tekkinud kahtlus ohtliku doosi saamise
plastmass kiudu mille läbimõõt on tavaliselt suurem. Magistraalvõrkudes kasutatakse klaaskiudu kuna tema sisemised kaod on väiksemad, lokaalsetes arvuti võrkudes aga kasutatakse plastkiudu, kuna plast kaabel on odavam ja talub paremini painutusi. Nii kaabli soon kui kate ei tohi monteerimisel ega eksplotatsioonis vigastada, sest vigastuse kohtades ei teki enam korraliku sidestust. Selle tagamiseks on ka kõige lihtsama ehitusega kaablid kaitstud lisaks kattekihile veel kaitsekattega. Kaitsekihiks on mingi mehaaniliselt tugav plastmass, nagu polütoriaan või PVC, mitmesooneliste magistraalkaablite korral milliseid võib riputada ka õhku on mehaanilise tugevuse saavutamiseks lisatud kaabli keskele terastross ning väljast veel omakorda. Optilise signaali allikaga kus saadakse valgussignaal kasutatakse kas valgusdioode millised või töötavad kas punases või infrapunases piirkonnas, kuna kiire kiire nähtavus ei ole siis kasutatakse punast või infrapunast on valgusdioodi kasutegur
Vahtklaas kinnitatakse katuse kandetarindile kuumbituumeni abil. Ka katusekate kinnitatakse vahtklaasile liimimise teel. 35 Loeng 9 Katusekatte kaitsekiht Kaitsekihti kasutatakse katusekatte päikesekiirguse vastu ja vajaliku tulepüsivuse saavutamiseks. Kui ei kasutata tehases peale kantud UV-kaitse kihiga rullmaterjali, tuleb katsekiht paigaldada objektil. Kaitsekihiks võib olla selleks ette nähtud värvkate või mineraalne puiste Kui katusekatte alus ei ole vähemalt klassist A2-S1-d0 tuleb tulekatkestusega jagada alla 2400m2 suurusteks aladeks. Tulekatkestuse võib teha >5m laia ja 20mm paksu kivipuistega või >20mm paksu betoonplaadistusega. Sobiv terasuurus on 8-20mm tuulistes piirkondades 16-32 mm. Teravaservalise killustiku kasutamine ei ole soovituslik. Kaitsekihi paksus peab olema: Fraktsioonil 8-20 >20mm