majanduslik olukord jne. Näiteks kui mõnel noorel on probleemid koduses elus, võib ta pääseteed näha uimastites kuna need aitavad nö põgeneda reaalsest elust ning ka sulanduda teistesse seltskondadesse, kus on sarnased probleemid, vaated elule ning suhtumine uimastitesse. Samas tekitab uimastitarbimine uusi, sageli veelgi raskemaid probleeme nagu sõltuvus, uimastite hankimine aga viib rahapuuduse ning vargusteni. Riskifaktoritele vastanduvad kaitsefaktorid, mis mitte ei hõlbusta inimese uimastitarbimise tekkimist vaid pigem takistavad seda. Selliste faktorite hulka kuulub hooliv perekond, mõistmine, head sõbrad jne Üldlevinud on, et Eesti noorte seas ei ole kanepisse ja kanepitoodetesse nagu marihuaana ja hasis suhtumine eriti tõsine. Neid aineid peetakse pigem leebeteks ning ohututeks ajaveetmisviisideks, mis on suhteliselt ohutud. Seda näitab ka see, et kanepitoodete tarvitamist ei pea tõsiseks asjaks 75 protsenti noortest1
Need lapsed võivad olla liidrid. · Reaktiivne agressiivsus. Teiste poolt ärritatav Reageerivad konfliktsituatsioonides vihaselt. Need lapsed tõrjutud, halvasti koolis kohanenud. Agressiivsed strateegiad · Füüsiline · Verbaalne · Kaudne, suhetega manipuleeriv · Vanuselised ja soolised iseärasused · Björkqvist, Archer, Cole, Huesmann jt jt Agressiivsuse arengut mõjutavad tegurid. Riski- ja kaitsefaktorid · Laps · Perekond · Kaaslased · Õpetajad · Koolikeskkond · Ühiskond Lapsega seotud faktorid · Riskifaktorid · Kaitsefaktorid · Raske temperament · Kerge temperament · Neuroloogilised · Seltsivus kahjustused, · Kõrged võimed, traumad. kooliedukus · Kooliedutus, · Kõrge madalad võimed. enesehinnang
.........................................................................................................3 2) LÜHIKE ÜLEVAADE UIMASTITEKASUTAMISE OLUKORRAST EESTIS...............4 3) UIMASTITE KASUTAMIST ALUSTAMISE PÕHJUSED..............................................5 4) NARKOOTIKUMIDE KASUTAMISE PÕHJUSED................................................6 5) TARBIMIST MÕKUTAVAD RISKIFAKTORID.................................................... ..........7 6) TARBIMIST MÕKUTAVAD KAITSEFAKTORID.................................................8 7) NARKOOTILISI JA PSÜHHOTROOPSE AINETE KLASSIFITSEERUMINE...............10 8) UIMASTITE TÜÜPID.................................................................................................11 · KANEPIST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED................................11 · UNIMAGUNAST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED - OPIAADID.....15 · AMFETAMIIN........................................................................
Roll: polüsahhariidide lõhustumine disahhariidideks (tärklise (1-4) sidemete hüdrolüüs), antibakteriaalne toime, Cl aktiveerimine ja Ca stabiliseerimine Neisseeria gonorrhoeae ja Legionella pneumophilia inhibeerimine 11) PMN leukotsüüdid Päritolu: luuüdi Roll: antimikrobiaalsete valkude vabastamine (lüsosüüm, MPO, laktoferiin), fagotsütaaarne aktiivsus 12) Sülje teised kaitsefaktorid Roll: pH tõus ja glükolüüsi soodustaja SÜLG KUI DIAGNOSTILINE VEDELIK 1) Autoimmuunhaigused Sjögreni sündroomi diagnoosmarker: sülje ja limanäärmete düsfunktsioon, seroloogilised ebanormaalsused, mitmete organ-süsteemide muutused, sülje IL-2 ja IL-6 kontsentratsioonide oluline tõus. 2) Ravimite monitooring Kokaiinide, amfetamiinide, opiodide, etanoolide tarbimise kindlaksmääramine
dieetravi korral on kognitiivsed kahjustused välditavad, ADHD enam kontrollitud Lapse arengut mõjutavad faktorid Riskifaktorid o Pereprotsessid: kaotused, lahutused, väärkohtlemine vanemlik hool o Vanemad: vaimne tervis, ainete tarvitamine, haridus o Pere struktuur: üksikvanem, stress, ülerahvastatus, vaesus o Eakaaslased: tõrjutus, hoolimatus o Kool: õpetajad, kooli ressursid o Ühiskond o Sotsiaalsed Keskkond Kaitsefaktorid o Isiklikud: sugu, IQ, temperament, sotsiaalsus, tajutud kontroll, EH, toimetuleku- ja kiindumise stiilid o Pere: vanem-laps suhted, vanemlik stiil, pere ühtsus, rutiinid, toetus, ressursid o Välised: sõprus, õpetaja toetus, kooli ressursid, organiseeritud tegevused, kogukonna ühtsus Laste väärkohtlemine Raputatud lapse sündroom (RLS/SBS) o Eestis 40,5:100 000 <1a, mujal 27:100 000 <1a
1. Blokeerida virgatsainele tundlikud retseptorid 2. Suurendada retseptori tundlikkust virgatsaine suhtes 3. Virgatsaineid asendada, nende retseptoreid ise stimuleerides 4. Stimuleerida virgatsaine vabanemist ja sellega vastavat närviülekandeahelat tugevndada Uurijaid huvitab, miks ja kuidas uimastitarbimine alguse saab ning kuidas see edasi areneb. Riskifaktorid- faktorid, mis suurendavad uimastitarbimise tõenäolisust. Kaitsefaktorid- faktoreid, mis uimastitarbimise tõenäolisust vähendavad. Teoreetiliselt jagunevad nii riski-kui ka kaitsefaktorid dünaamilisteks (n. kodune olukord) staatilisteks (n. pärilikud faktorid). Igapäevaelus toimivad erinevate riskifaktorite kombinatsioonid. Mida rohkem riskifaktoreid omavahel haakub, seda haavatavam on indiviid uimastitarbimise suhtes. NB
puuviljadega erosiooniohu tõttu ei liialdata. Piimatooted sisaldavad valke, rasvu, fosfaate ja kaltsiumi, moodustades nii hambasõbralikema toitude rühma. Kaariest peatava toimega on tahke küpsenud juust, mille tekstuur süljeeritust soodustab ning mille koostis suu happelist keskkonda väga tõhusalt neutraliseerib. Kuigi lehmapiim sisaldab palju piimasuhkrut ehk laktoosi, ei põhjusta see kaariest, sest piimas sisalduvad ka olulised kaitsefaktorid: piimavalk ehk kaseiin, kaltsium, fosfaadid ja rasvad. Ka maapähklid on tuntud hammaste sõbrad. Kui süüa pähkleid enne ja pärast toidukorda, siis vähendab see tänu suurele kaltsiumi ja rasvade sisaldusele tuntavalt happerünnaku tugevust. Tänu suurele rasvasisaldusele on suhteliselt hambasõbralikuks maiuseks šokolaad, eriti kui see sisaldab ka pähkleid. Rasvad aitavad suud toidujääkidest puhastada ning mõned rasvhapped takistavad streptokokkide kasvu
,,Kas ma võin oletada, miks Sa.." kriitiline, laps võib kergelt ei öelda. ,,Kas võib olla, et..." Käitumine peab olema teadvustatud õpilase ja õpetaja enda jaoks. 11.11 loeng Sotsiaalpedagoogiliste probleemide analüüs süsteemiteooria terminites: õpilast mõjutavad süsteemid. Mikro-, meso-, ekso- ning makrosüsteemidega seonduvad riski- ja kaitsefaktorid. Koolist väljalangevus. Statistika ja tagamaad. Võimalikud sekkumised. KIUSAMINE On agressiivne käitumine (tahtlik kahju või valu tekitamine teisele inimesele). Kiusamise tunnusjooned: Tahtlik ka asjade lõhkumine Korduv iseloom regulaarne intsitent (ühekordsed juhtumid on konfliktid) Tasakaalu puudumine võimusuhetes olukorrad, kus kas ohver tajub ennast
eitamine, väga tõsised kahjulikud tagajärjed ( koolist loobumine, kodust ära jooksmine, mälulüngad, sõprade kaotamine.). 4. Sõltuvus- uimastitel on elus keskne koht, on tekkinud võõrutusnähud, sõltuvuse eitamine, üksinda tarvitamine, kõrge taluvus uimastite suhtes, agressiivne käitumine, harrastuste kadumine, kontrolli kadumine isikliku elu üle, mälulüngad.) 31. Uimastitarbimise võimalikkust vähendavad kaitsefaktorid. Faktorid , mis uimastitarbimist vähendavad nim kaitsefaktoriteks-hästi toimiv perekond (traditsioonid, toetamine), selge rolli jaotus perekonnas, vanemate huvi lapse vastu, hea edasijõudmine koolis, kooli pidev huvi õpilaste käitumise vastu, hästitoimiv kohalik võim, religioosne mõjustatus, sotsiaalsete oskuste õpetamine koolis, väärtushinnangute ja adekvaatse enesehinnangu kujundamine, tõese informatsiooni andmine uimastite kohta, tervisealaste
- Toimuva töötlemine mõttes keskkond mõjutab inimeste sel määral, millisena ta seda tõlgendab. Keskkonnatingimustele antud hinnangust sõltub toimetuleku iseloom ja selle tulemused (Lazarus,1984) Eluga toimetulek jaguneb sisemiseks ja väliseks. - Sisemine: inimese valmisolek tulla toime elukaare eri perioodide arenguülesannetega ja võime oma elukäiku suunata. - Väline: osasaamine piisavast sissetulekust, inimsuhteist, tööst, haridusest jms (Hämäläinen, 2001) Kaitsefaktorid on seotud kolme perspektiiviga: 3) indiviidi perspektiiv: temperament või eeldused (nt sugu ja vanus T eelistingimustega) 4) suhete ja perekonna perspektiiv: perekonna kokkuhoidmine ja turvalised suhed oluliste täiskasvanutega (ka 1 turvaline täiskasvanu, nt õpetaja) 5) võrgustiku perspektiiv: toetavad isikud lähikonnas, kes tagavad sotsiaalse toe ja on eeskujuks Seminar
Täiskasvanu see-eest otsib ise abi oma probleemidele. Lapseea häirete etioloogia puhul on soodustavad tegurid ehk predisponeerivad faktorid: isiklikud (bioloogilised, psühholoogilised); kontekstuaalsed (vanem-laps suhted, pereprobleemid, stress). säilitavad faktorid: isiklikud (bioloogilised, psühholoogilised), Kontekstuaalsed (ravisüsteem, peresüsteem, vanemad, sotsiaalne võrgustik) kaitsefaktorid: isiklikud (bioloogilised, psühholoogilised), kontekstuaalsed (ravisüsteem, peresüsteem, vanemad, sotsiaalne võrgustik). Lapse arengut mõjutavad riskifaktorid: Häired võivad olla nii enne sündi kui pärast. Nt enneaegsetel lastel on suurem soodumus häireteks. Ka teatud haigused võivad kaasa aidata arenguhäire tekkimisele. Nt ka raskema temperamendiga lapsed on vastuvõtlikuma häiretele.
Enam tuuakse välja, et perega seonduvaid faktoreid, mis erinevate trajektooride puhul, elu pöördepunktid(sündmused, mis mõjutavad soodsalt seda, et kuritegelik elustiil asendub prosotsiaalse elustiiliga, nt meestel ajateenimine, püsivad lähedased lähisuhted nooruki ja täiskasvanueas). Selleks, et neid trajektoore välja selgitada tänapäeval uurimise põhituum, et määrata kindlaks, millised need on, et milliseid sekkumisi saaks rakendada. Kaitsefaktorid Individuaalsed enesetõhsusus, kõrge IQ, kerge temperament, religioossed vaated, kõrged akadeemilised saavutused, osalud ja integratsioon sotsiaalse eluga, püsiv kognitiivne oskus lahendada igapäevaprobleeme, empaatia, sotsiaalne kompetentsus Sotsiaalne keskkond - emotsionaalne seotus olulise inimesega, piisav toetus normikuulekalt persoonilt, positiivne seotus õpetaja poolt, vanemate järelevalve, autoratiivne kasvatus, piisav materiaalsete vajaduste rahuldamine Elu pöördepunktid
noorukite puhul pole olnud efektiivsed. Viimasel kahekümnel 2001a) rakendamise tõhusust puudutavatest uuringutest, aastal on toimunud muutused sekkumistes, mis on kirjeldatavad keskendudes hakkamasaamisele kolme erineva probleemideringiga: nelja tendentsina. Esiteks, identifitseeritud on mitmed riski- ja (1) alaealiste õigusrikkujate kohtlemine institutsioonis - kasvatuse kaitsefaktorid, mis mõjutavad ja muudavad antisotsiaalse käitumise eritingimusi vajavate õpilaste koolis, (2) ühe tasandusklassi kulgu ning see annab võimaluse täpsemaks sekkumise viisi õpilaste kohtlemine ja (3) kiusajate ja ohvrite kohtlemine kähe valikuks. Teiseks, efektiivseks on osutunud lapse varajases eas kooli näitel.
annaabi.ee 
