Vanajõed on tähtsad kudemispaigad kaladele(haug,latikas) Sealsetes jõgedes on kindlaks tehtud 19 kalaliiki neist 2 on haruldased Elutsevad seal ka saarmad ja koprad Luhaniidud koos lammipajustikega hõlmavad peaaegu kümnendiku kaitseala pindalast Kõige ulatuslikumad luhaniidud asuvad Suure Emajõe lammil Euroopas on sellised lammimaastikud väga haruldased AlamPedja luhtadel Baltimaade parimad rohunepi paigad Elab palju rukkirääkusid Kaitsealalt on teada 230 samblikuliiki Valdavad puudel kasvavad samblikud nt. harilik hallsamblik , vagulapiksamblik , kollane lõhnasamblik , naaskel porosamblik Kaitsealalt on teada 180 samblaliiki kasvavad enam metsades ja soodes kaitsealalt leitud 26 turbasambla liiki seni registreeritud 466 liiki soontaimi, neist 422 liiki rohttaimi ja puhmaid ning 44 liiki puid ja põõsaid Arvukamalt leidub lõikheinalisili kõrrelisi,korvõielisi ja roosõielisi
jämedamatel harudel rinnakõrgusel 4,1 ja 3,8 m. Oletatavalt 600-aastane. Eesti jämedaim. c. on loodud puis-ja luhaniitude kaitseks ning kuulub Natura 2000 võrgustikku. Kümnendikul kaitsealast kasvavad võimsad vanad tammed.Piirneb luhaniitude vahel voolava Kasari jõega. d. Maastikukaitseala on moodustatud 1981. aastal kaitse alla võetud maastiku üksikelemendi. Kaitsealalt saab alguse Vasalemma jõgi. 4. Tõmba õigele variandile joon alla: a. (Venetpõlve järv; Kaiujärv; Kallejärv; Venepele järv; Järlepa järv) asub Kaiust 5,5 km kaugusel. b. Vanatoa tamm asub (Tõrma külas: Kodila-Metsküla:Juuru alevis) c. Raplamaal on (5; 12; 14; 20) maastikukaitseala. d. Siirdesood moodustavad soodest ( 40%; 9%; 50%; 100%). Vastused: 1. Väited a
Albu, Tapa, Paide ja Roosna-Alliku valdade maadel, aitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus (Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Tartussaare ja Kilingi soo), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luidestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ning paljusid väikevoore. muuhulgas on kaitsealalt viimaste aastate andmetel leitud 23 liiki käpalisi (Eestis kasvab üldse 36 liiki käpalisi) Põhja-Eesti maastikuvaldkond: 1. Soome lahe rannikumadaliku maastikurajoon 2. Harju lavamaa maastikurajoon 3. Viru lavamaa maastikurajoon
külades asuvad suhteliselt ulatuslikud põllualad. Looduskaitsealad Kõrvemaa maastikukaitseala Kõrvemaa maastikukaitseala asub Anija, Kõue, Albu, Paide ja Tapa vallas Harju-, Järva- ja Lääne-Virumaal. Kaitseala põhieesmärk on sealsete vahelduvate pinnavormide, soo-, lammi- ja metsakoosluste ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Kaitseala ulatuslikud soo- ja metsaalad pakuvad turvalist elupaika inimpelglikele loomadele sealhulgas kaljukotkastele, muuhulgas on kaitsealalt leitud 23 liiki käpalisi. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus(Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Tartussaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Kilingi soo), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luitestikke, Jäneda - Aegviidu ning Matsimäe -Voose oose ning paljusid väikevoore.
Vahenurme puisniiduala keskel asuvad kunagised Põltsamaa talu põllud, kus on hakanud kujunema aruniidud. Metsaalade puistus on enamik puudest alla 50 aasta vanad. Vanemad puud on enamasti tugevalt harunenud "puisniidupuud", neid on aga puistu üldise hulgaga võrreldes vähe. Vahenurme puisniidu säilimine on erilise tähtsusega, kuna just siit on leitud PõhjaEuroopa suurim soontaimede liigitihedus 74 liiki soontaimi ühelt ruutmeetrilt. Kaitsealalt on kokku leitud 239 liiki soontaimi. Kaitsealuseid taimi on kokku 12: II kategooria täpiline sõrmkäpp; eesti soojumikas; III kategooria vööthuulsõrmkäpp; kahkjaspunane sõrmkäpp; harilik näsiniin; sooneiuvaip; harilik käoraamat; siberi võhumõõk; suur käopõll; harilik porss; kahelehine käokeel; lodukannike. 5.3 Inimmõju
maastikukaitsealad. 31. detsembri 2010 aasta seisuga on on Eestis 5 rahvusparki, 131 looduskaitseala, 150 maastikukaitseala, 116 kaitstud piirkonda, mille kaitsereeglid on muutmata ning 537 kaitstud pargi- ja metsaala (Keskkonnateabe Keskus 2011). On mõistetav, miks suur osa loodushariduse ja turismi infrastruktuurist paikneb just kaitsealadel ning Eesti loodusega tutvuma tulnud turistid liiguvad peamiselt kaitsealalt kaitsealale (Eesti Maaturism 2010). Tänu paljudele kaitsealadele ning rohketele metsadele ning soodele on loodusturismi pakkujatel mõttekas läbi viia erinevaid loodusõppe programme, matku, seiklusmänge jne. Suur potentsiaal loodusturismi arendamisel seisneb veeturismis, nimelt on Eestis 1150 järve, 7300 jõge, 3800 kilomeetrit rannajoont ning 1500 saart. Samuti esineb Eestis nö, viies aastaaeg iga-astane üleujutus soomaal. Eesti veerohkus loob ideaalsed võimalused pakkuda
raba ning Kilingi soo ), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luidestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ning paljusid väikevoore. Kaitsealal pesitseb rida kaitsealuseid linnuliike, sealhulgas kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg, siin asub ka mitmeid metsise mängukohti. Kaitseala on rikas kaitsealuste taimede leiukohtade poolest, muuhulgas on kaitsealalt viimaste aastate andmetel leitud 23 liiki käpalisi ( Eestis kasvab üldse 36 liiki käpalisi ). Huvilistele Kõrvemaa loodusega tutvumise hõlbustamiseks on rajatud rida matkaradasid: Simisalu-Matsimäe, Vargamäe-Järva-Madise, Noko-Kakerdaja järv jt. http://www.korvemaamaastikukaitseala.ee Loodi looduspark http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=55
rukkirääk (4). 2.6.6 Imetajad Imetajaid on Karula rahvuspargis leitud 42 liiki, kellest tüüpilisemad suurimetajad rahvuspargis on põder, metskits, metssiga ja ilves. Karu on rahvuspargis eksikülaline. Väikeimetajatest leidub rebaseid, kährikuid, tuhkruid, halljäneseid ning oravaid. Üks arvukamaid imetajaid Karulas on kobras, kelle jaoks sealne elupaik on äärmiselt sobilik. Samuti on kaitsealalt leitud kuute liiki II kaitsekategooria nahkhiiri ning kasetriibik ja saarmas, kes kuuluvad III kaitsegategooria liikide alla (4). 9 3.Turism ja loodusharidus 3.1 Turismi arendamise põhimõtted Karula piirkonnas arendatakse loodussäästliku, pärandit arvestavat ning tutvustavat turismi. Turismi arendamisel lähtutakse kohaliku looduse ja elanikkonna taluvusest ning järgitakse
turumajandusega riikidele, sest leping kui ühiskondlike suhete reguleerimise eraõiguslik vahend muudab võimalikuks vaba ettevõtluse ja majandussuhete vastutustundliku loomise."4 Lepinguvabadus tähendab, et igaühel on õigus otsustada kas ja kellega ta sõlmib leping, milline on lepingu sisu ning vorm. Eesti Vabariigis tuleneb lepinguvabaduse põhimõte Põhiseaduse § 19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. 5 Nimetatud säte on isikuliselt kaitsealalt kõigi ja igaühe õigus,6 mille esemelisse kaitsealasse kuulub õiguslik vabadus teha ja tegemata jätta seda mida isik soovib.7 Kuna Põhiseaduse § 19 annab meile loa teha seda mida soovime või jätta tegemata see mida me ei soovi teha kuulub selle vabaduse alla ka vabadus sõlmida leping või jätta see sõlmimata. Seda põhimõtet toetab ka Riigikohus oma põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendis 3-4-1-3-04.8 4 Kull, I
vabaduspõhiõigusega (§19 ei peaks kaitsma kõiki eneseteostuse võimalusi, sest siis peaks ka kuritegelikke eneseteostuse viise kaitsma). III Piiriklausel Probleemkohaks, kas §-il19 on piirklausel ja kui on, siis milline. §19 lg2 on kõigi õiguste kohta käiv lihtne piiriklausel. §19 Erilised vabaduspõhiõigused Elu ja kehaline puutumatus PS §16 elu on bioloogilis-füüsiline eksistents, mis algab sünni ja lõpeb surma hetkega. Elu õigus personaalselt kaitsealalt ei laiene juriidilistele isikutele. Esiteks, kui õigust kaitseb seadus, siis võib ka piirata seda, seega oleks teine lause kui lihtne piiriklausel. Teiseks, kaitse ja piirang on erinevad, seega ei tohiks piirata õigusi, järelikult piiriklausel puudub. §18 määratleb kehalise puutumatuse. Piinamine on füüsiline vahend haiget tegemiseks ja eesmärgi saavutamiseks. Probleemkohaks, kas piinamine on ka vaimne valu. Piiriklausel puudub
Alam-Pedja looduskaitseala ongi üks vähestest paikadest, kus neid leidub. 5. Milliseid haruldasi taime-ja loomaliike seal elab? Siinsed loodusmaastikud pakuvad toitumis-, sigimis- ja varjumispaiku ka ulatuslikku eluruumi vajavatele inimpelglikele loomadele: kotkastele, huntidele, karudele, ilvestele, mingile , kärbile, nirgile, põtradele, saarmatele, kärbile, suur-nahkhiirele , tiigilendlasele, võsa-uruhiirele jne. Jões elab 2 kaitsealust kalaliiki: säga ja tõugjas. Seni on kaitsealalt leitud 640 liiki seeni, millest 34 liiki on Euroopas väga haruldased ning 1 teadusele uus liik; 184 liiki samblikke, 461 liiki soontaimi (s.h.49 puud ja põõsast). Luhtadel kasvab nii Eestis kui ka kogu Euroopas haruldasi taimeliike - künnapuu, madal kask, niidukuremõõk, hulgaliselt erinevaid käpalisi. Haruldasemad ja seetõttu kogu Euroopa ulatuses kaitstavad liigid on rukkirääk, rohunepp, täpikhuik, suurkonnakotkas, kaljukotkas, väikepistrik, metsis,
annaabi.ee 
