Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kaist" - 9 õppematerjali

Sildumine
12
doc

Sildumine

tekimeeskonna haalamisjaamadest ning annab korralduse autoteki rambi avamiseks. · Vanemtüürimees informeerib masinat haalamise lõppemisel, viimasena lahkuvad haalamisjaamadest tüürimehed, eelnevalt veendudes, et kõik on korras. Manöövrid sildumisel. Laeva sildumine vasaku pardaga. Kaile tuleb läheneda umbes 30º-40º nurga all. Laeva masin tuleb peatada õigeaegselt ja liikuda edasi inerts mõjul, säilitades laeva juhitavuse. Olles ohutus kauguses kaist, tuleb anda tagasikäik, laeva vöör keerab paremale ja inerts väheneb. Laev peab jääma seisma terava nurga all kai suhtes ja temast mitte kaugel. Esmajärjekorras antakse maale vööriotsad, pikiots ja spring ning seejärel ahtri kinnitusotsad. Laeva sildumine parema pardaga. Kaile tuleb läheneda peaaegu paralleelselt kaiga arvestusega, et tagasikäigu korral ei läheks laeva vöör vastu kaid. Esmalt antakse maale vööri pikiots ja spring. Vajadusel tuleb töötada

Ehitus → Laevade ehitus
58 allalaadimist
Kalandus Väikesadamas
16
docx

Kalandus Väikesadamas

välisveevarustuse ja –kanalisatsiooni rajamine. Laevatee Kõrgessaare sadamasse on olnud tähistatud Kõrgessaare liitsihi alumise ja ülemise tulepaagiga, mis praegu on ajutiselt kustutatud. See muudab sissesõidu keerulisemaks ja eeldab kohalike olude tundmist. Faarvaater on läbitav kuni 1,8 m süvisega alustel, kuid setteid täis sadamakanal (sügavus kohati alla 0,5 m) piirab sadama sisebasseinidesse pääsu. Kõrgessaare sadama 10st kaist (kogupikkus 346 m) on kaid 1-7 nn väliskaid, paiknedes ca 300 m pikkuse, piki kaldakindlustust kulgeva tee lõpus. Sügavused väliskaide ääres on vahemikus 0,5 – 3,3 m. Väliskaid on avatud lainetusele ja tuulele ja sobivad seega esmajoones lühiajalisteks peatusteks, remondiks, veeskamiseks. Sisebasseini kolme kai kogupikkus on 78 m ning basseini sügavus sobib alustele süvisega mitte üle 1 m. Samas – mõõdistamisandmed näitavad, et sissesõidukanal

Merendus → Kalapüük
4 allalaadimist
Eesti tähtsamad kaubasadamad
8
doc

Eesti tähtsamad kaubasadamad

3 ro-ro rampi sügavusega 2 x 12 m ja 9 m; 4 kaid konteineri- ja üldkaupadele sügavusega 12,5 m ja 15,5 m. Raudtee:  Raudtee pikkusega 4,6 km Sillamäe Sadama ning Vaivara jaama (Eesti Raudtee) vahel.  Sillamäe Sadama raduteejaamas on 14 teed pikkusega 1050 kuni 1500 meetrit. Sillamäe Sadama raudteede kogupikkus on 33,9 km. Kunda sadam Kunda sadam on Soome lahes asuv aktiivne kaubasadam, mille garanteeritud sügavus on sõltuvalt kaist kuni 9,3 m. Sadamal on neli kaikohta, kus aluste töötlemiseks kasutatakse mobiilkraanasid ja laadureid. Käideldakse nii puiste- kui ka üldkaupu ja vedellaste. Pärnu sadam Pärnu sadam asub Eesti edelaosas Pärnu jõe suudmes ning ta on viimastel aastatel kujunenud arvestatavaks regionaalseks sadamaks Edela-ja Lõuna Eestis. Pärnu sadama tagamaaks on Pärnu, Viljandi, Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakonnad ning Lääne-ja Järvamaa.

Logistika → Veokorraldus
6 allalaadimist
Vahitüürimehe kohustused
14
doc

Vahitüürimehe kohustused

Vaatluste tulemused kantakse logiraamatu vastavatesse lahtritesse. Sadamavaht. Ringkäik laevas, kinnitusotste ja landgangi kontroll. Vahiohvitser peab kindlustama endale informatsiooni vahi liikmete asukohtade üle laevas, et oleks võimalik operatiivselt reageerida avariiolukorras haalamisotste pingutamiseks, vajadusel haalamisotste äraandmiseks Vahiohvitser on kohustatud: Kindlustama, et haalamisotsad on pidevalt pingul nii, et oleks kindlustatud, et laev ei liiguks kaist eemale. Jälgima vendrite olukorda kai ning laeva vahel Kindlustama, et trepid ning kaldteed oleks korrektselt paigaldatud, ning laeva pääs oleks ohutu Kindlustama, et ramp oleks asetunud korrektselt Tuleohutuse/ohutusringkäik seisaku ajal sadamas: Vahitüürimees peab veenduma, et tuletõrje ja ohutusringkäik toimib vastavate graafikute järgi ning vastava väljaõppe saanud isikute poolt. Erilist tähelepanu tuleb pöörata, et

Ehitus → Laevade ehitus
40 allalaadimist
Merepraktika aruanne-Praktikakoht Victoria I
78
pdf

Merepraktika aruanne: Praktikakoht Victoria I

Klassifitseerimisühingu sertifikaat. Kasutada ei tohi vigastatud, roostes ja jäiki trosse. 20. On keelatud kasutada otsi, mille kuuekordne diameeter ületab trumli diameetri. 21. On keelatud kasutada pelitrumleid, millel on paralleelsed astakud. 22. On keelatud siduda trossidele sõlmi. 23. On keelatud lasta samas kiibist läbi ühes terasvaieriga või kinnitada kaks otsa ühele ja samale pollarile. 24. Haalamise ajaks tuleb kõik luugid ja illuminaatorid, millised on kaist madalamal, sulgeda. 25. Haalamise ajal ei tohi suitsetada ega lobiseda. 23 Haalamisotsad 24 25 26 Laeva tuleohutus ja päästevarustus kuuluvad: 1. hingamisaparaadid, tulekindlad ülikonnad, kiivrid, saapad, lambid, varusuruõhuballoonid, 2. portatiivsed tulekustutusvahendid, mis asuvad vastavalt FIRE AND SAFETY PLAN-ile

Merendus → Merepraktika
311 allalaadimist
Laeva elektriseadmed lisaküsimused
29
doc

Laeva elektriseadmed lisaküsimused

· Kalda suunas puhuv tuul: lõdvenda kõiki otsi, kuni lekk on umbes 10% nende vabast pikkusest. Järsud otsad peavad vähe lõdvemad olema.Edasine kontakt vendritega ei ole kreenikatsele enam takistuseks. · Kaiga paralleelselt puhuv tuul: jäta üks või kaks pikka otsa pingule ja lõdvenda ülejäänuid kümneprotsendise lekini. Edasine kontakt vendritega ei ole kreenikatsele enam takistuseks. · Lülita automaatkinnitusvintsid välja ja pane pidurid peale. Tõsta maabumistrepp kaist parajalt lahti, kui selle alumine ots just vabalt veereda ei saa. Segavate momentide kõrvaldamine 5. On tähtis, et esimese, teise ja kolmanda kreeninurga mõõtmise vahelisel lühikesel ajavahemikul ei oleks teisi kreenivate momentide muutusi peale katsemomendi ja poolikult täidetud tankide vabapindade momentide muutuste. Sel põhjusel peab täitma järgmise kontrollnimekirja nõudeid ja rakendama vastavaid meetmeid:

Merendus → Laeva elektriseadmed
85 allalaadimist
Meresõiduohutus ja laeva juhtimine
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Mööduva laeva hüdrodünaamiline väli mõjub kinnitusotstel seisvale laevale järgmiselt (vaata Joon. 12.21). Kui laev B läheneb sildunud laevale A, hakkab viimane lähenevale laevale vastu liikuma ja püüab oma kaugema otsaga pöörduda kaist eemale. Laeva B möödudes pöördub laeva A eemale tõmbunud ots kai poole ja laev ise saab liikumise mööduvale laevale järele. Kanalis sildumiseks tulev kasutada sünteetilisi vetruvaid otsi või viia terasotstesse sünteetilised pikendused ­ "vedrud". Mööduda kalda külge kinnitatud laevadest tuleb minimaalse käiguga hoidudes kanali telgjoonele. Kuid ka käiku vähendades tuleb olla ettevaatlik, sest järsu kiiruse vähenemise

Merendus → Ohutus ja ohuteave
57 allalaadimist
Konteinerveod
73
doc

Konteinerveod

lisaülesandeid, mille täitmise tõttu nad ei saa jälgida lastimise käiku. Tanke mõõdetakse vähemalt üks kord tunnis, kaasa arvatud tühjad ja juba lastitud tankid. Nende mõõtmine on vajalik võimalike lekete õigeaegseks avastamiseks. Praktikas pole harvad juhud, kus juba lastitud tanki satub täiendav kogus lasti ja tulemuseks on tanki ületäitumine ning lasti väljavoolamine. Kinnitusotsad peavad olema pideva kontrolli all. Lõdvenemisel neid pingutatakse. Laeva eemaldumine kaist või piki kaid liikumine võib põhjustada lastimisvoolikute purunemise. 8.17.3. Ruumide atmosfääri koostise kontroll Atmosfääri koostise kontrollimiseks ja gaasilekete avastamiseks varustatakse kontrollitavad ruumid gaasidetektoritega. Kasutusel on kaht tüüpi detektorid: - takistussildtüüpi ja - infrapunakiirgust neelavad detektorid. 51 Esimest tüüpi detektorite sild (nn

Merendus → Laevandus
55 allalaadimist
Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED
323
doc

Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

abikaasal on eelnevatest abieludest kahepeale kaks poega. Kai on alustamas lahutust oma abikaasast. 8. Viivile ei meeldi administraator, kuid kuna ta elab koos tema vennaga, siis seetõttu elab ta administraatoriga ühes majas. 9. Köögiplokis töötab kas Viivi või Nadja. 10. Koka abi on pikem kui koka õpilane. Leena on koka õpilasest lühem. 11. Arvutispetsialisti mees on II saali teenindaja vend. 12. Väljaspool kööki töötavast personalist on kolm Kaist vanemad ning nooremad on neist Triinu, Anu ja Viivi. 13. Malle vend on kihlatud II saaliteenindajaga. 14. III saali teenindaja, juhataja, Mai ja Stella võitsid igaüks loteriiga 300 krooni. 15. Neli inimest restorani personalist on abielus. Stella, Malle, Leena, koka õpilane ja koka abi ei ole abielus. Merlecons ja Ko OÜ 184 RESTORANI PERSONAL Tööleht 2 Vastuste tabel Juhataja

Psühholoogia → Isiksusepsühholoogia
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun