· suletud (peidetud agressiivsus, hirm, häbelikkus) Zestid · primaarsed, mis on seotud füsioloogilise seisundiga · sekundaarsed, mis on otsesed signaalid - ekspressiivsed - imiteerivad - regressiivsed - sümbolilised - skemaatilised - regionaalsed (kultuurilised) - tööalased - kodeeritud Autonoomsed signaalid: punastamine, kahvatamine, tõmblused e tikid, higistamine, värinad. Prokseemika: ruumitsoonid, asustustihedus, barjäärid, esemed, värvid, pisiasjad.
Maailmas pole kunagi midagi suurt korda saadetud ilma suure kireta. (3, 75-76) 9 3. EMOTSIOONIDE VÄLJENDAMINE 3.1 Sisemine ja väline emotsioonis Emotsioonis eristatakse kaht koostisosa: esimene (ja peamine) subjektiivne emotsionaalne elamus (meeldiva või ebameeldiva iseloomuga); teine emotsiooni väljendamine, s.t. selle elamusega kaasnevad miimika, zestide ja poosi muutused ning vegetatiivsed reaktsioonid (punastamine või kahvatamine, südamepekslemine jne). Emotsioonid põhjustavad muutusi kõikide siseorganite tegevuses. Kõige sagedamini ja kõige märgatavamalt ilmnevad muutused südame ja veresoonte tegevuses. Südamelöökide kiirenemine ja aeglustumine, samuti korratused rütmis, nn. ekstrasüstolid, juussoonte laienemine (punastamine, kuumustunne) või ahenemine (kahvatamine) on nähud, mida iga inimene on enda või teiste juures märganud seoses emotsionaalsete reaktsioonidega
Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol) * Keelemärgi diskreetsus e eristatavus
Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahendeid. Inimkeele olemuslikud omadused:
Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahendeid. Inimkeele olemuslikud omadused:
kõneleda. Wernicke piirkond- vasaku poolkera koores, mis on tsentraalvao suhtes tagapool, lähemal kuklasagarale. Tegemist on assotsiatsioonikorteksi piirkonnaga, mis saab impulsse esmastelt nägemis- ja kuulmispiirkondadelt nind mis osaleb nii kuuldava kui ka kirjaliku kõne mõistmises ja mõistetava kõne loomises. Kõne mitteverbaalsed komponendid Näoväljendused, zestid, kehaasend, inimese seisundi anatoomsed signaalid(punastamine, higistamine, kahvatamine), pilkkontakt, ruumilised vahekaugused ja suhtlejate suhteline asetus ruumis jpm Kõne paraverbaalsed tunnused: I. Kõne helilised (foneetilised) individuaalsed tunnused. 1. Tämber on heli võnkumiste suhtelise kõrguse ja intensiivsuse ning kõneorgani ehituse eripära poolt loodav karakteristik. 2. Intonatsioon on situatsiooniline, sõltuv psüühilisest sisundist kõne ajal. 3. Kõne tempo. Lihtsaim mõõt- ühe ajaühiku kohta tulev sõnade arv.
grammatikavead kõne produktsioonis. Inimesel on olemas idee sellest, mida ta tahab öelda, kuid väljendus on raskendatud. Wernicke piirkond ajukoore piirkond, mille kahjustus põhjustab kõne mõistmise häireid, asub aju vasaku poolkera koores, kuid võrreldes Broca alaga tsentraalvao suhtes tagapool, lähemal kuklasagarale. Kõne mitteverbaalsed komponendid näoväljendused, zestid, kehaasendid, inimese seisundi autonoomsed signaalid (punastamine, kahvatamine, higistamine), pilkkontakt, ruumilised vahekaugused ja suhtlejate asetus ruumis, jpm. Kõne paraverbaalsed tunnused · Kõne helilised individuaalsed tunnused 1. Tämber 2. Intonatsioon on situatsiooniline, sõltuv psüühilisest seisundist kõne ajal. Selles võivad tahtmatult peegelduda meeleolu, suhtumine ja ärevus. 3. Kõne tempo 4. Pauside iseloom, pikkus ja jaotus. 5. Loogiline korrastus 6
kõne produktsioonis. Inimesel on olemas idee sellest, mida ta tahab öelda, kuid väljendus on raskendatud. Wernicke piirkond ajukoore piirkond, mille kahjustus põhjustab kõne mõistmise häireid, asub aju vasaku poolkera koores, kuid võrreldes Broca alaga tsentraalvao suhtes tagapool, lähemal kuklasagarale. Kõne mitteverbaalsed komponendid näoväljendused, zestid, kehaasendid, inimese seisundi autonoomsed signaalid (punastamine, kahvatamine, higistamine), pilkkontakt, ruumilised vahekaugused ja suhtlejate asetus ruumis, jpm. Kõne paraverbaalsed tunnused Kõne helilised individuaalsed tunnused 1. Tämber 2. Intonatsioon on situatsiooniline, sõltuv psüühilisest seisundist kõne ajal. Selles võivad tahtmatult peegelduda meeleolu, suhtumine ja ärevus. 3. Kõne tempo 4. Pauside iseloom, pikkus ja jaotus. 5. Loogiline korrastus 6
testi", "oot-oot", "ai-ai" jmt) Afaasia on osaline või täielik kõnelemisvõimetus, mis ei tulene kõneelundi puudest. Peamiselt on tegemist kõnekeskus(t)e anatoomilis-füsioloogilis(t)e kahjustus(t)ega. Eristatakse kõneproduktsiooni ja kõne mõistmise häireid. Kõne mitteverbaalsed ja helilised individuaalsed tunnused Kõn mitteverbaalsed komponendid Näoväljendused, zestid, kehaasend, inimese seisundi anatoomsed signaalid(punastamine, higistamine, kahvatamine), pilkkontakt, ruumilised vahekaugused ja suhtlejate suhteline asetus ruumis jpm. Kõne paraverbaalsed tunnused I. Kõne helilised (foneetilised) individuaalsed tunnused. 1. Tämber on heli võnkumiste suhtelise kõrguse ja intensiivsuse ning kõneorgani ehituse eripära poolt loodav karakteristik. 2. Intonatsioon on situatsiooniline, sõltuv psüühilisest sisundist kõne ajal. 3. Kõne tempo. Lihtsaim mõõt- ühe ajaühiku kohta tulev sõnade arv.
testi”, “oot-oot”, “ai-ai” jmt) Afaasia on osaline või täielik kõnelemisvõimetus, mis ei tulene kõneelundi puudest. Peamiselt on tegemist kõnekeskus(t)e anatoomilis-füsioloogilis(t)e kahjustus(t)ega. Eristatakse kõneproduktsiooni ja kõne mõistmise häireid. Kõne mitteverbaalsed ja helilised individuaalsed tunnused Kõn mitteverbaalsed komponendid Näoväljendused, žestid, kehaasend, inimese seisundi anatoomsed signaalid(punastamine, higistamine, kahvatamine), pilkkontakt, ruumilised vahekaugused ja suhtlejate suhteline asetus ruumis jpm. Kõne paraverbaalsed tunnused I. Kõne helilised (foneetilised) individuaalsed tunnused. 1. Tämber on heli võnkumiste suhtelise kõrguse ja intensiivsuse ning kõneorgani ehituse eripära poolt loodav karakteristik. 2. Intonatsioon on situatsiooniline, sõltuv psüühilisest sisundist kõne ajal. 3. Kõne tempo. Lihtsaim mõõt- ühe ajaühiku kohta tulev sõnade arv. 4