1940. aastal oli päris rahulik. 1941. aastal hakkas jälle sakslane peale tulema, hakkas jälle sõda. Siis mobiliseeriti kõik mehed ära, viidi kõik Venemaale. Inimesi küüditati, viidi ära. Siis vanavanaema ema suri ära ning ta isa viidi Venemaale ja ta jäi siia tädi juurde. Siis oli hirmus sõda, sakslased tulid, siis ta ja teised varjasid endid metsades, heinakuuris ja kaarikutes. Kui lennukid tulid, lasti pomme, kahuritest kuule, tulistati ning terve linn oli neid täis. Üks tuli, teine läks. Siis hakkas saksa vägede poolt uuesti inimeste ära vedamine ja jälle küüditamine, paljud viidi arkulaagrisse ja kommnoored, kes olid veneajal need ja kõik, sakslased viisid jälle lossihoovi ja siis igalt poolt neid inimesi, kommnoori ja kommuniste veeti ja piinati ning tapeti seal Kuressaare lossihoovis. Ning osa, keda viidi arkulaagrisse , seal põletati neid ning just sakslased põletasid neid inimesi
Hõivanud Thiaumont'i patarei ja Fleury küla, jäi Verduni viimane kaitseliin – Souville – neile siiski kättesaamatuks. 1. juulil alanud liitlaste pealetung Somme'i jõe ümbruses sundis sakslasi ära tõmbama osa oma kahurväest. Asjadel hoiti siiski silma peal, kuni saksa väed olid lõplikult välja kurnatud ning uus ülemjuhatus Hindenburgi ja Ludendorffi näol pöörasid pilgu mujale. 21. oktoobril alustasid prantslased pealetungi ja pärast pikka pommitamist 400 mm kahuritest võtsid 24. oktoobril Douaumont'i fordi lõpuks tagasi. 2. novembril taandusid sakslased ka Vaux' fordist. 11. detsembril alanud prantslaste viimane löök lõi sakslased tagasi algpositsioonidele. (Verduni lahingu kaart) Tulemus Üle 714 000 surnud sõdurit mõlemalt poolelt. Lisagem haavatud ja teadmata kadunud – kokku rohkem kui 1,2 miljonit. Saksa pool ei saavutanud mitte midagi. Prantslased ei jooksnud verest tühjaks, Verdun jäi hõivamata. Kaudsete tagajärgedena võib "Verduni
sidepidamise võimalusi. Esimese päeva õhtul levib teade, et jääolud on kehvaks muutunud ning teelt eksinud suusamehed on sattunud surmaohtu. Mehi saadetakse otsima Eesti sõjaväelennuk. Õigel kursil olnud meestel pole sellest aimugi. Tegelikult kulgeb kõik plaanipäraselt ja 115 km pikkune teekond lõpeb Kotkas 9.märtsi pärastlõunal. Kummalist tähelepanu pöörab suusamatkale Nõukogude ajakirjandus, kus räägitakse isegi kaasaveetud kuulipildujatest ja kahuritest. Ajaleht "Krasnaja Karelija"lõpetab ülevaate sõnadega: "Nii näeme, et meie lähemas naabruses, peaaegu meie rannasideteenistuse silma all toimub kaitseväe palavikuline ettevalmistus aktiivseks sõjategevuseks talvetingimustes." - 1931.aasta.leidis aset esimene teatesuusamatk ümber Eesti, mis oli 1129 km pikk. 1931.aasta Eesti meistrivõistlused peeti Rakveres. Nende võistlustega on seotud meie suusaspordi ajaloo ainus traagiline juhtub. Selle aja üks paremaid suusatajaid Artur
Hõlvanud Thiaumont'i patarei ja Fleury küla jäi Verduni viimane kaitseliin Souville - neile siiski kättesaamatuks. 1. juulil alanud liitlaste pealetung Somme'i jõe ümbruses sundis sakslasi ära tõmbama osa oma kahurväest. Katel jäi siiski podisema. Sügiseks olid saksa väed välja kurnatud ja uus ülemjuhatusHindenburg-Ludendorff pöörasid pilgu mujale. 21. oktoobril alustasid prantslased pealetungi ja pärast pikka pommitamist 400 mm kahuritest võtsid 24. oktoobril Douaumont'i fordi lõpuks tagasi. 2. novembril taandusid sakslased ka Vaux' fordist. 11. detsembril alanud prantslaste viimane löök lõi sakslased tagasi algpositsioonidele. Tulemus Üle 714 000 surnud sõdurit mõlemalt poolelt. Lisagem haavatud ja teadmata kadunud kokku rohkem kui 1,2 miljonit. Saksa pool ei saavutanud mitte midagi. Prantslased ei jooksnud verest tühjaks, Verdun jäi hõivamata. Tõsi, kaudsete tagajärgedena võib
(Würzburg, Viin, Augsburg, Mainz, aga ka näiteks Tallinn ja Tartu). On ehk iroonilinegi, et kõige karmim oli saatus Narva ja tema kaitseehitiste vastu 20. sajandi sõjas. Nõukogude lennurünnak 1944. aasta märtsis hävitas täielikult Narva barokse vanalinna, pidev kahurituli purustas Narva linnuse konvendihoone, Hermanni torni ja ka Lääne eelhoovis asunud rondeelid. Paremas seisukorras polnud ka Ivangorodi kindlus, mida omakorda tulistasid oma kahuritest sakslased. Narva linnuse renoveerimist alustati 50., Ivangrodi oma 60. aastatel ja tegelikult kestavad tööd veel seniajani mõlemas linnuses. Renoveeritud on ka bastioneid Victoria ja Pax. Täna teenivad Narva kunagised sõjalised objektid linna elanikke ja külalisi: linnuses tegutseb Narva Muuseum, bastionidele rajatud park on aga armastatud jalutamise ja puhkuse koht. Kasutatud kirjandus http://www.narvamuuseum.ee/?
Jaama kõik tähtsamad hooned olid mineeritud, personal kamandati nn pikka koridori ja süütenöörid süüdati. Õhkijatel oli aga põgenemisega kiire ja nad lahkusid kohe. Vahetusmeister Johannes Roes, Saaremaal Pihtla vallas sündinud mees oli nii julge, et lõikas süütenöörid läbi ja jaam jäi alles. Mõned allikad väidavad, et pumpla koos laboriruumidega lendas siiski õhku, teiste allikate kohaselt sai pumpla tabamuse hoopis sakslaste kahuritest, mis linna tulistasid. 1944. aastal sügisel, kui Tallinn taas nõukogude võimu kätte langes, Johannes Roes arreteeriti ja tasuks jaama päästmise eest mõisteti 25+5 aastaks vangilaagrisse, kus ta kaks aastat hiljem suri. Praegu on talle asetatud veepuhastusjaama filtriteruumi seinale mälestustahvel. Septembris 1941 ehitati kannatada saanud pumpla asemele uus puidust hoone, saadi uued pumbad, puhastati juurdevoolukanal ja veepuhastusjaam hakkas uuesti tööle.
Vanema näitena tugevast inimmõjust võib tuua Jussi nõmme, mille ainulaadne looduskooslus on tekkinud Nõukogude Armee tegevusest(1953-1992) tingitud korduvate põlengute tagajärjel. 1953.aastal rajati Jussi nõmmedele suurim (33304ha) Nõukogude armee õppepolüoon Eestis. Ametlikult oli tegu NSVL Kaitseministeeriumi Pavlovi nimelise metsamajandi metskonnaga. Polügoonil harjutati lahinglaskmist käsirelvadest, kahuritest, raketiseadeldistest, tehti tankiõppusi ning pommitati lennikutelt. Kuigi Jussi mägedes oli lageraiet tehtud juba 1920.aastatel, laiendati sõjaväepolügooni rajades raiesmikku veelgi. Seda ala pommitati nii kahuri- kui ka reaktiivmürskude ning lennukipommidega. Praegu meenutavad liivapaljandikega Jussi mäed tundruid või Sotimaale iseloomulikke kanarbikunõmmesid, kuhu ajapikku ilmub haava-kasevõsa. Militaarkahjustustest hakkavad
1. juulil alanud liitlaste pealetung Somme'i jõe ümbruses sundis sakslasi ära tõmbama osa oma kahurväest. Katel jäi siiski podisema. Sügiseks olid saksa väed välja kurnatud ja uus ülemjuhatusHindenburgLudendorff pöörasid pilgu mujale. Marjanne Priidik 12.c klass 21. oktoobril alustasid prantslased pealetungi ja pärast pikka pommitamist 400 mm kahuritest võtsid 24. oktoobril Douaumont'i fordi lõpuks tagasi. 2. novembril taandusid sakslased ka Vaux' fordist. 11. detsembril alanud prantslaste viimane löök lõi sakslased tagasi algpositsioonidele. Pariisi rahukonverents : Marjanne Priidik 12.c klass Kaks kuud pärast seda kui 11. novembril 1918.a. sõlmiti I maailmasõja sõjategevust lõpetav Compiegne'i vaherahuleping,
pommide sisud tänu roostetamisele vette tungivad Hoovuste ja tormide tõttu jõudsid kollakad fosforitükid 70 meremiili eemal olevasse Palanga supelranda, kus suvitajad neid katsudes tõsiseid põletushaavu said. (http://kultuur.elu.ee/ke482_keemiapomm.htm, 17.5.2010) Leedu ranniku lähedal Kaliningradi-Palanga-Klaipeda joonel on suur piirkond, millist nõukogude väed kasutasid merepolügoonina. Sinna käisid pomme loopimas lennukid ja kopterid. Tulistati rakettidega, laevade kahuritest, loobiti süvaveepomme, veealuseid laskmisi tegid allveelaevad. Lisaks muule tegevusele on sinna uputatud ainuüksi ühe operatsiooni käigus 5000 tonni keemiarelva. Sügavuses leidub samuti tohutu kogus fosforpomme. Selliseid asju on uputatud metallkonteinerites, aga ka tavalistes laudkastides Kui pommide metallkorpused läbi roostetavad, pääseb mürkaine vette ja lahustamatud toksilised ained ladestuvad merepõhja. Meres toimub kogu aeg mõningane liikumine ja põhjasetted on aja
Paykul rootslaste kätte vangi, mis tähendas halba, sest Karl XII oli kõik liitlaste pool võitlevad liivimaalased surma lasknud mõista. Patkuli katsed teda päästa ei õnnestunud (osaliselt Patkuli haiguse pärast) ja Paykulil raiutakse Stockholmis pea maha. Pilved Patkuli pea kohal tihenevad, sest Pfingsten koostas järjekordse kirja tsaarile, et Patkul ei pea silmas tsaari huve. Asi läks veel hullemaks, sest ooberst von Görtz, kes Poznani all lahingu venelastele kaotas ja ilma jäi kahuritest, voorist ja sõdurite palgarahast, kaebas tsaarile Patkuli peale, et ta Patkuli käsul hukatusse sattus ja et Patkul tsaari kohta väga halbu sõnu oli kasutanud. Ise põgenes Görtz rootslaste poole ja saatis sealt Patkuli kohta solvavaid kirju, kuid arreteeriti pea raha oma taskusse panemise pärast ja ta suri vangis. Vene abiväed Luckau all Brandenburgis olid vahepeal sattunud äärmiselt raskesse olukorda, sest neil polnud raha ega katust pea kohal, oli talv ja nad olid külmas ning
annaabi.ee 
