mingit arvamust ka keelata. Arvamus , mis võib olla ekslik, võib sisaldada ka mingil määral tõde. Kui üldtunnustatud arvamus on täielikult tõene, siis tema kriitika keelamine muudaks selle tõe eelarvamuseks, sest ta kaotab oma ratsionaalse aluse. Muutes mingi arvamuse kriitikale suletuks, võib see arvamus kaotada oma mõtte ja mõju inimeste käitumisele. 34.Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip? Inimsool on lubatud sekkuda oma liikmete tegutsemisvabadusse ainult ühel tingimusel ja see on enesekaitse, tuleb takistada kahju tegemist teistele. Tsiviliseeritud ühiskonna ükskõik, millise liikme suhtes, vastu tema tahtmist jõu rakendamine on õigustatud ühelainsal põhjusel selleks, et takistada kahju tekitamist teistele. Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang ei ole piisav õigustus. 35.Kritiseerige vabadusprintsiipi vähemalt kahel viisil.
öelnud erinevate arvamuste esindajad. Mahasurutud (tsenseeritud) arvamus võib olla tõene. Tõestest uskumistest lähtumine toob kaasa rohkem õnne. Tõe keelamine on kahjulik. .. Tõeterad. Tsenseeritud arvamus, mis on üldjoontes ekslik, võib ometi sisaldada veidi tõde. .. Dogmastumine. Isegi kui arvamus on täiesti väär, võib selle tsenseerimine tuua kaasa tõeste arvamuste dogmastumise. 7. Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip? Tegutsemisvabaduse üle otsustamisel tuleb lähtuda nn kahju- ehk vabadusprintsiibist. Inimsool on lubatud oma liikmete tegutsemisvabadusse sekkuda ühelainsal eesmärgil enesekaitseks. Inimese suhtes vastu tema tahtmist jõu rakendamine on õigustatud ainult selleks, et takistada kahju tekitamist teistele. Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang pole piisav õigustus. Põhjendus ,,nii on talle parem" ka ei ole piisav sekkumiseks.
(st takistused, piirangud) A: Mida tegema? (st taotlused, sihid) 5. Iseloomustage erimeelsusi vabaduse takistamise/piiramise küsimuses? Liberaalid/libertaarid (Hayek) pigem eitavad: Vabaduse piiramine ainult siis kui keegi kavatsuslikult takistab. Sotsialistid/egalitaarid (Cohen, Sen) pigem jaatavad: Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mojutavad kaudselt, kuid siiski kausaalselt (nt vaesed kapitalistlikus ühiskonnas ei ole vabad). 6. Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip? Negatiivne vabadus: Vabadus on kitsenduste (piirangute, sekkumise jms) puudumine. Oled N-mõttes vaba, kui sind keegi ei sunni, ega takista su tegemisi. N-vabadus avaldub vastuses kusimusele: “Millises ulatuses tuleks subjektil – isikutele voi isikute rühmal – võimaldada teha seda või olla see, milleks ta on suuteline, ilma teiste inimeste sekkumiseta?” (Berlin 1998) 7. Kritiseerige vabadusprintsiipi vähemalt kahel viisil.
kas vabadus kaalub need üle? 8. Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik? : Mõttevabadus peab olema täielik, sest keelatav seisukoht võib-olla tõene; väära seisukoha keelamisega takistatakse mõistmist tõde (nt newtoni filosoofia kritiseerimine) 9. Milli vabaduse ehk kahjuprintsiip: Inimsool on lubatud oma liikmete tegutsemisvabadusse individuaalselt või kollektiivselt sekkuda ühelainsal eesmärgil- nimelt enesekaitseks. Et tsiviliseeritud ühiskonna ükskõik millise liikme suhtes vastu tema tahtmist jõu rakendamine on õigustatud ühelainsal põhjusel- selleks, et takistada kahju tekitamist teistele. Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang ei ole piisav õigustus. 10
Tõde muutub dogmaks. 10. Kuidas põhjendab Mill vabadust? Õigustab vabadust utilitaarselt. Vabadus pole iseenesest hea. Teatud vabaduse andmine toob kaasa õnne ja progressi. * inimene ise teab, mis on ta õnneks vaja; *iseloomu areng. Ori võib olla õnnelik, ent tal ei arene välja võime valida; *inimkond areneb, kui lastakse eksperimenteerida erinevate eluviisidega-vigadest õpitakse ja vähemoriginaalsed saavad neist rollieeskujusid. 11. Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip ja kuidas ta seda õigustas? Inimsool on lubatud oma liikmete tegutsemisvabadusse individuaalselt või kollektiivselt sekkuda ühelainsal eesmärgil- nimelt enesekaitseks. Et tsiviliseeritud ühiskonna ükskõik millise liikme suhtes vastu tema tahtmist jõu rakendamine on on õigustatud ühelainsal põhjusel- selleks, et takistada kahju tekitamist teistele. Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang ei ole piisav õigustus. Tegu ei tarvitese faktiliselt põhjustada kahju.
täielik? Sest keelatav seisukoht võib-olla tõene; väära seisukoha keelamisega takistatakse mõistmist tõde. Tõde muutub dogmaks. 9. Kuidas põhjendab Mill vabadust? Tsiviliseeritud ühiskonna ükskõik millise liikme suhtes vastu tema tahtmist jõu rakendamine on õigustatud ühelainsal põhjusel- selleks, et takistada kahju tekitamist teistele. Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang ei ole piisav õigustus. 10. Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip? Inimsool on lubatud oma liikmete tegutsemisvabadusse individuaalselt või kollektiivselt sekkuda ühelainsal eesmärgil- nimelt enesekaitseks. Et tsiviliseeritud ühiskonna ükskõik millise liikme suhtes vastu tema tahtmist jõu rakendamine on on õigustatud ühelainsal põhjusel- selleks, et takistada kahju tekitamist teistele. Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang ei ole piisav õigustus. 11. Mida saab väita Milli progressiusu vastu?
kavatsuslikult takistab. Sotsialistid/egalitaarid peavad vabaduse piiramiseks ka tahtmatuid tegude tagajärgi. 7. Milles seisneb küsimus vabaduse väärtusest/staatusest? See on väärtuste hierarhia küsimus: kas vabadus kaalub üles teised moraalsed väärtused: õigluse, tõe? 8. Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik? Arutlus viib kõige tõenäolisemalt tõeni ja tõe teadmine suurendab õnne. 9. Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip ja kuidas ta seda õigustas? Väljendusvabadust tuleb piirata, kui väljendid võivad viia teiste inimeste kahjustamiseni. Vabadust võib aga piirata ainult raskematel juhtudel, mitte alati. Kõige parem on inimestele vaba sfäär, millesse ei tohi enamikel juhtudel sekkuda. Ta tunnistas, et vabadus ei vii alati täiustumiseni, aga rõhutab, et ainult vabadus viib arenguni, sest ehkki inimesed teevad vigu, on ikkagi tõenäolisem, et inimene teab ise, mis teda õnnelikuks teeb. . 11
eeldada, et väärtused sobivad omavahel hästi kokku. 8. Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik? Sest keelatav seiskukoht ( arvamus)võib olla tõene.(vabaduse ja tõe seos). Väära seisukoha (arvamuse)keelamisega takistatakse mõistmast tõde.Tõde muutub dogmaks 9. Kuidas põhjendab Mill vabadust? Mõttevabadus peab olema täielik. Tegevusevabaduse üle otsustamisel tuleb lähtuda nn kahjuprintsiibist. 10. Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip? Tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleks lähtuda kahest printsiibist: 1, Tegudes, mis ei puuduta kellegi teise huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees (ühisk. võib vaid nõuanda, õpetada, veenda)2. Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda vajalikuks peab. 11. Mida saab väita Milli progressiusu vastu? J. F
Sotsialistid: Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mõjutavad kaudselt, kuid siiski kausaalselt. 2. Milles seisneb küsimus vabaduse väärtusest/staatusest? Milline on vabaduse staatus teiste väärtuste suhtes? Kas vabadus kaalub nad üles? 3. Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik? Sest keelatav seisukoht võib-olla tõene; väära seisukoha keelamisega takistatakse mõistmist tõde. Tõde muutub dogmaks. 4. Milles seisneb Milli vabaduse ehk kahjuprintsiip ja kuidas ta seda õigustas? Tsiviliseeritud ühiskonna ükskõik millise liikme suhtes vastu tema tahtmist jõu rakendamine on õigustatud ühelainsal põhjusel- selleks, et takistada kahju tekitamist teistele. Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang ei ole piisav õigustus. 5. Kellele rakendub vabadus e. kahjuprintsiip Milli järgi? Inimsool on lubatud oma liikmete tegutsemisvabadusse individuaalselt või kollektiivselt sekkuda ühelainsal eesmärgil- nimelt enesekaitseks
annaabi.ee 
