Triin Abiline KAHJULIKUD AINED KOSMEETIKAS Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Kahjulikud ained kosmeetikas 4 Kahjulike ainete nimekiri 5 Ohutumad alternatiivid 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud materjal 12 2 Sissejuhatus Valisin selle teema, kuna antud probleem on minu enda elus aktuaalne. See oli mõned kuud tagasi, kui jumestuskooli astudes anti mulle kätte informatiivne materjal, mis sisaldas andmeid kahjulike ainete kohta kosmeetikas. Esimest korda elus hakkasin ma mõtlema, mida need endas võivad sisaldada ja millist ohtu need võivad endas kujutada. Selle referaadi eesmärgiks on selgitada, miks on oluline jälgida kosmeetikatoodete koostisainete nimekirja. Selleks toon m...
Keskkonnasõbralik kosmeetika SISSEJUHATUS Kosmeetikatoodetes kasutatakse umbes 10000 erinevat ainet. Informatsioon on väikeses kirjas ning raskesti loetav. Keskkonda mõjutab kosmeetika nii tootmisprotsesside käigus, hiljem pakendina kui ka läbi kasutamise. OHTLIKUD AINED KOSMEETIKAS Atseetaldehüüd- Potensiaalne vähitekitaja AHAS- Suurendab tundlikkust päikese suhtes Alkohol- Naha kaitsevõime väheneb Benzalkonium Chloride- Ärritab nahka, silmi, nina, kõri Dietanolamiin- Põhjustab vähki Keemilised lõhna- ning värvained- Tekitavad vähki, allergiaid, nahaärritust, peavalu, väsimust. Mineraalõlid- Soodustavad vistrike teket, ummistavad poore ning ei lase kasulikel ainetel imenduda SLS (Sulfaat)- Kahjustab maksa, kopse, immuun- ja närvisüsteemi. Võib tekitada silmaärritusi, hingamisteede kahjustusi MÕJU KESKKONNALE “Orgaanilise” keemiline definitsioon- ü...
Pea meeles, et vananenud kosmeetika kaotab oma kasulikud omadused ning võib põhjustada palju ebameeldivusi! 8 ALLIKALOEND 2014. Terviseamet. http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/toodete- ohutus/kosmeetikatoodete-kasutajatele.html 2009. Veebilehekülg kirss. http://kirss.net/index.php/lugemist/ilu-ja-tervis/parfuemeeria-ja- kosmeetika/item/2025-kosmeetika-s%C3%A4ilivusaeg-seda-peab-teadma Abiline, Triin, 2010. http://annaabi.ee/Kahjulikud-ained-kosmeetikas-m106083.html Bioshop. http://www.bioshop.ee/mis-on-looduskosmeetika Mõtle mida tarbid.Milles seisneb probleem?. http://www.thinkbefore.eu/kosmeetika/ 9
Pea meeles, et vananenud kosmeetika kaotab oma kasulikud omadused ning võib põhjustada palju ebameeldivusi! 8 ALLIKALOEND Terviseamet. 2014. http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/toodete-ohutus/kosmeetikatoodete- kasutajatele.html Veebilehekülg kirss. 2009. http://kirss.net/index.php/lugemist/ilu-ja-tervis/parfuemeeria-ja- kosmeetika/item/2025-kosmeetika-s%C3%A4ilivusaeg-seda-peab-teadma Abiline, Triin, 2010. http://annaabi.ee/Kahjulikud-ained-kosmeetikas-m106083.html Bioshop. http://www.bioshop.ee/mis-on-looduskosmeetika Mõtle mida tarbid.Milles seisneb probleem? http://www.thinkbefore.eu/kosmeetika/ 9
xxx Kahjulikud kosmeetikatooted Referaat 2013 Sisukord 1 Sisukord.................................................................................................................2 2 Sissejuhatus............................................................................................................3 3 Kahjulik kosmeetika..............................................................................................4 3.1 Kahjulikud kosmeetikatooted..............................................................4 3.2 Ohtlikud ained kosmeetikas.................................................................5 4 Kokkuvõte..............................................................................................................8 5 Kasutatud allikad...................................................................................................9 ...
Tarbekeemia: kosmeetika Mis on kosmeetika? Kosmeetika ehk iluravi Inimese välimuse eest hoolitsemine Keha ilu säilitamine ja värskendamine Mida kosmeetika sisaldab? Mineraalkosmeetika meigi tooted sisaldavad 100% puhtaid mineraale Mineraalkosmeetika tooted ei sisalda vismutit, vaskoksükloriidi ja talki ning meie kosmeetika ei sisalda nanoosakesi, mida kasutatakse tavapärases dekoratiivkosmeetikas Kosmeetika sisaldab palju koostisaineid, mis on kahjulikud mitte ainult meie nahale, vaid kogu organismile Kosmeetikas kasutatakse umbes 40 liiki vetikaid, tänapäeva kosmeetikas kasutatakse vetikaid laialdaselt nii näo kui kehahooldustoodetes Kosmeetika liigid Arstlik kosmeetika - tegeleb naha hooldamise ja raviga ning iluvigade kirurgilise kõrvaldamisega Dekoratiivkosmeetika valdkonda kuuluvad: kehailu esiletoovad võtted, (sealhulgas hügieen) ja jumestamine, mille eesmärk on moenõudeid arvestades välimust ilmestada, rõhutada isikupära ja va...
Gustav Adolfi Gümnaasium Uurimistöö Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnaasiumi õpilaste teadlikkus meigitoodete koostisest ja mõjust nahale Koostaja... Klass... Juhendaja... Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1TEOREETILINE TAUST.........................................................................................................5 1.1Kosmeetika ajalugu............................................................................................................5 1.1.1Egiptus.........................................................................................................................5 ...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Karoliina Tammik(9A klass) E-AINED JA PAKENDID Referaat TALLINN 2011 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 E-ainete jagunemine päritolu järgi.................................................................................4 Looduslikud................................................................................................................4 Loodusidentsed..........................................................................................................4 Sünteetilised.............................................................................................................. 5 Lisaai...
Keemia KT'ks kordamine Asendusderivaadid molekuli süsinikahelas on üks või mitu H asendatud teise aatomi või aatomite rühmaga Funktsionaalderivaadid asendus toimub funktsionaalrühmas (estrid ja amiidid) 1. Estrid (R-C-OR) on hapete ja alkoholide reageerimissaadused. Leidub rikkalikult looduses: taimemahlades ja eeterlikes õlides; neist on sageli tigitud lillede ja puuviljade lõhn. Estreid saadakse karboksüülhapete ja alkoholide reageerimisel väävelhappe kui katalüsaatori manulusel. Estri tekkimise reaktsioon = esterdamine. Omadused: enamasti meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained. Kt on madalam kui vastavatel alkoholidel ja karboksüülhapetel. Veest kergemad. Hea lahustuvus. Kasutusalad: puuviljaessentsid ning lõhnaaeinetena seebi- ja parfümeeriatööstuses. Kasutatakse lakilahustitena. HCOOCH2 (etüülmetanaat) rummi lõhn; CH3COOCH2CH2CH2CH3(butüületanaat e. butüülatsetaat) banaan; CH3COOCH2CH2CH2CH2CH3(pentüületanaat) pirn...
Toiduainete keemia Toidu komponendid Inimesele kasutatavad toitained: Valgud Süsivesikud Lipiidid Vitamiinid Vesi Mineraalained Mikroelemendid Valgud Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained. Valkude mitmekesisus on molekulaarne/materiaalne alus, mis lubab lahendada enamiku elutegevuseks vajalikke füsioloogilisi probleeme. Toiduvalgud peavad oma aminohapetega tagama keha kudede kasvu ja säilimise. Süsivesikud Süsivesikud on keemilised ained, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest, üldvalemiga Cn(H2O)m. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on lihtne säilitada. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Lipiidid Lipiidid on vees lahustumatud, vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhap...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool KAHJULIKUD AINED KOSMEETIKAS Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Kahjulike ainete loetelu:......................................................................................... 3 Kokkuvõte............................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 9 Sissejuhatus Täna on üle 200 eri...
http://www.iluguru.ee/kuidas-suhtuda-parabeenidesse/ (10.05.15) 10.ELi teaduskomitee: kosmeetikatoodetes kasutatavad parabeenid ei ole kahjulikud https://www.kliinik.ee/uudised/aid-29965/eli-teaduskomitee- kosmeetikatoodetes-kasutatavad-parabeenid-ei-ole-kahjulikud (10.05.15) 11.Säilitusaine http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%A4ilitusaine#Parabeenid (10.05.15) 12.Kahjulikud ained kosmeetikas 6.06.10 http://puhaselu.blogspot.com/2010/06/kahjulikud-ained-kosmeetikas.html (10.05.15) 25 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo Rahvusvaheline CIDESCO-kool 52. grupp 13.Keha salakaval „sõber“: mineraalõli meie kosmeetikas ja toidus 4.10.2013 http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/keha-salakaval-sober-mineraaloli- meie-kosmeetikas-ja-toidus#.VVSL6fntmko (11.05.15) 14
SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 1 1. DETERGENDID.................................................................................................................... 3 2. PINDAKTIIVSED AINED.................................................................................................... 4 3. PESUPULBRID......................................................................................................................6 4. SEEBID...................................................................................................................................7 5. KLAASIPUHASTID.................................................................................................................
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM VITAMIINID Juhendaja: Pärnu 2008 Sisukord Teema lk number 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Vitamiinide avastamisest 4 4. Mis on vitamiin 5 5. Vitamiinide klassifikatsioon 6 6. Vitamiinide defitsiit 7 7. Vitamiinide praktilisusest 8 8. Vitamiini ABC 10 9. Lisad Lisa 1: Vitamiine ja nende allikaid 14 Lisa 2: 12 põhitõde vitamiinidest 15 Lisa 3: Mõisted 16 2 10. Kasutatud kirjandus 17 11. Soovituslik kirjandus 17 ...
Aastaarvud: · 4.6 miljardit a. Maa vanus · 4.4 miljardit a. kõige vanemate siiani leitud mineraalid (tsirkoonkristallid) · 4.1-3,5 miljardit a tagasi tekkisid esimesed organismid · 4 miljardit a. kõige vanemad settekivimid (leitud Gröönimaalt) · 3,5 miljardit a Lääne-Austraaliast ja Lõuna-Aafrikast leitud fossiilide vanus · 1,7 miljardit a esimesed üherakulised eukarüoodid · 1683 a A von Leeuvenhoek avaldas esimese joonistuse bakteritest · 1836 a - C. Ehrenberg vaatles esimesena vibureid · 1872 a - F. Cohn avastas viburid teistkordselt · 1893a. - Pfeiffer toksiinid endo - ja eksotoksiinideks · 1920a Oparin ja Haldan näitasid üksteisest sõltumatult, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone · 1970 Richard Blakemore isoleeris järvemudast bakterid, kes reag magnetväljale, avastati magnetosoomid · 1977 a hakati võrdlema erinevate organismide RNAde järjestusi, sai sel...
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
annaabi.ee 
