" Meie maad on rüüstanud paljud nii venelased, poolakad, rootslased, sakslased jne. Kuid tänu rahvustundele ja sellele, et me tunneme eestlaseks olemisest rõõmu, oleme saanud jagu kõigest halvast ja kurjast. Ajalugu jätab haavu meie südamesse, meid on küüditatud Siberisse ning igal aastal mälestame neid kalleid inimesi, kes hukkusid selleks, et tõestada võõramaalastele, et me oleme küll väike rahvas, kuid suur rahvus. Kindlasti paljud kahetsesid seda, et nad olid eestluse ja Eestimaa poolt, kui nad olid jõudnud Siberisse, oma peredest , sõpradest ja suguvõsast kaugel eemal. Neile ei antud süüa, nad nälgisid mitmeid päevi, külmetades loomavagunites ning mõeldes, mida nad on teinud. Seda taheti teha nende süüks, et nad olid sinna jõudnud, kuid tegelikult minu arvates taheti lihtsalt eestlust maha suruda, et ei tekiks ühte riiki ja ühte rahvast ning rahvust maailma juurde. Mina olen õnnelik, et seda ei juhtunud.
Selline ahvidepoolne käitumine pani teadlased imestama kuna tavaliselt põgenevad simpansid paanikas minema. Kus on simpanside pesad? Juba hilisõhtul esitas Morgan endale küsimuse :" Kus on siis ahvide pesad?" ning sai sellele üsna kiire vastuse nähes, et simpansid ehitasid pesa otse tema telgi kohale. (Selline käitumine näitab meile, et simpansid ei ela püsivalt ühes kohas.) Alguses oli Morgan ja tema meeskond väga õnnelikud,et ei pea kaugelt ahve otsima, kuid öö saabudes kahetsesid nad seda väga. Nimelt algas ahvidepoolne kargamine, kisa ja lärmi tekitamine, telkidele urineerimine, mis kestis varahommikuni. Inimahvide säärase käitumise seletus Ahvide julge käitumine tuleneb ka sellest, et Goualougo Kolmnurga looduspark on niivõrd kättesaamatus kohas, et ta on jäänud inimeste poolt peaaegu puutumatuks. Lähim külas asub umbes 400 miili kaugusel ning selles piirkonnas puuduvad ka salakütid. Seega olid Morgan ja Sanz võib-olla esimesed
inspiratsiooni, et miks ei võiks laevaga saada sõita nii maal ,vees kui ka meres. Ning selle aparaadi valmistamise võttis ta endale kinnisideeks. Oma hiilgavast plaanist rääkis ta oma sõpradele, seda muidugi viinaklaasi taga. Vesipruul mängis päeviti härrasmeest. Olles rahul oma luuletuseteega otsustas ta oma luuletust sisse pühitseda. Seda tegi Salomon baaris. Koju tagasi minnes oli ta väga purjus. Koduvärava eest leidis Salomon Jaani, kes oli siruli maas. Mõlemad mehed kahetsesid, et olid palju joonud, kuid see neid ei peatanud edasi joomast. Maas lamades tekkis Salomonil hea idee hakata kirjutama joodiku elust. Siis aitas Salomon sõbra püsti ja kandis tuppa. Sõpra voodisse asetsedes ei saanud Vesipruul isegi aru, et sõber oli aknast välja kukkunud. Seda mõistis ta alles siis kui kuulis kaaslase oigeid õues suitsu tehes. Sellest kuidas Tatikas oli sinna sattunud Salomon muidugi aru ei saanud kuid Jaan oli juhtunu Salomoni peale väga kuri
selle ea kohta pigem pisut vanameheliku sammuga. Tal olid ka veidrad nõksud. Aeg-ajalt lõi ta kellegi ees seisatades kannad uskumatuplaksatusega kokku. Ise samal ajal naeratades, pisikesed valged hambad välkumas. Ta oli selline õpetaja, kes istus kateedri, võttis ajalehe ja lasi õpilastel tööd kirjutada. Tal olid augud ajalehtedesse lõigatud ja nii jälgis ta klassis spikerdajaid. Positele meeldis Tooder rohkem, nende arvates sattusid nad paraja portsu otsa. Loomulikult nad kahetsesid magneesiumi plahvatust. Hr. Trump Hr. Trump andis Wikmani gümnaasiumi abiturientidele kosmograafiat. Poistega oli tal üksainuke tund nädalas, esmaspäevahommikul esimene tund. Trump'ile oli siiamaani hüüdnimi andmata jäänud, kuid poisid sellest teda ilma ei jätnud. Trump määras ise oma saatuse, kui ütles ,, briljant " , see saigi tema hüüdnimeks. Ta oli pikk kõhn neljakümnene mees, tema samm oli kerglane ja ta kandis prille. Tema käsi oli
veekannud hõbedast või kullast. · Tulevasele emale oli seltiks hulk teisi naisi. · Kahurid paugutasid poja puhul seitse, tüdruku puhul kolm korda. · Haareminaiste päritolu oli teadmata. · Roxalena oli osav strateeg ning tõeline poliitikakunstnik. Eunuhhid · Ajaloost on teada mitu eri tüüpi eunuhhe:sünnipärased,kastreeritud teiste meeste poolt ning need,kes vabatahtlikult kastreerisid ennast. · Paljud mehed kahetsesid oma otsust. · Eunuhhide lõikamine toimus suure salakatte all,et tänapäeval polegi täpselt teada,kus ja kuidas see toimus. · Kõrbeliiva peeti parimaks rohuks. · Kastreerimise tagajärjel kadus kehalt karvakasv . · Halb mälu oli ja nõrk põis. · Alkohol kahandas nende energiat ja põhjusta valu kusepõiele. · Eunuhhiil,kel olid kõrvaldatud ainult munandid, toimus erektsioon endist viisi ja nad võisid nautida seksi.
Hing ei pea kuuluma millegi juurde (inimene, taim), hinged võivad olla lihtsalt meie ümber ( nt ürgajal kaks meest jahil, ühel on õnne, teisel pole, miks? Ühel parem side vaimudega). Religioonitekke hüpoteesid 2: Freudi psühholoogilise projektsiooni hüpotees – Religiooni teke baseerub süütundel, isa-poja suhtel. Sugukonda juhtus pealik, surus poegade tahte alla, poegadel tekkis frustratsioon, tapsid isa, kahetsesid, süütundest lõid müüdi, et isa oli jumal. Igapäevaelus inimesed taastavad seda projektsiooni, jumala prototüübiks isa, laps näeb isa suure ja tugevana, kes teab kõike ja oskab kõike, suurena pettuvad et isa polegi eksimatu. Kannavad kogemuse ja uskumused üle jumalale. (teooriana usutav, aga vaadates põlisrahvaid pole võimalik). Maagiline hüpotees – Malinowski. Religiooni tekke põhjuseks hirm ja ebakindlus, mida religiooni kaudu proovitakse ületada
Tal olid ka veidrad nõksud. Aeg-ajalt lõi ta kellegi ees seisatades kannad uskumatuplaksatusega kokku. Ise samal ajal naeratades, pisikesed valged hambad välkumas. Ta oli selline õpetaja, kes istus kateedri, võttis ajalehe ja lasi õpilastel tööd kirjutada. Tal olid augud ajalehtedesse lõigatud ja nii jälgis ta klassis spikerdajaid. Positele meeldis Tooder rohkem, nende arvates sattusid nad paraja portsu otsa. Loomulikult nad kahetsesid magneesiumi plahvatust. Härra Tiimus Härra Tiimus ehk Paul Paljaspea oli ajaloo-ja filosoofia õpetaja. Härra Tiimus oli boheemlane. Ta higistas koguaeg tunnis, kuivatas oma higist paljaspead taskurätiga. Sellest ka tema hüüdnimi. 7 Prl Jakovleva Inglise keele õpetaja,keda kutsuti Viruskundraks.50-aastane,sale ja sportlikult sirge daam.Hapu ja kiprasuise naeratusega.
4. märtsil võttis ta osa komisjoni istungist, 6. märtsi õhtul viibis heatujulisena ühes suuremas seltskonnas, kuid 7. märtsil leiti ta kodust surnuna, surmapõhjuseks tuvastati teda varem tabanud mikroinfarkt ja liigse konjaki tarbimine. Et Tartu rahu sõlmimine kogu Eesti rahvale oli hindamatu tähtsusega, siis saadeti nii vahetult pärast selle sündmuse toimumist manalasse varisenud riigimees viimsele teekonnale erilise pidulikkusega. Tema matustel kahetsesid suurmehe kaotust sajad eestlased, kes olid oma vabast tahtest austuse üles näitamiseks kohale läinud. Peale Jaan Poska surma viidi tema hauale hulgaliselt lilli veel mitmeid kuid. Leinama jäi lesk viie tütre ja kahe pojaga, kellest noorem, Jüri, oli siis pisut üle ühe aasta vana. Jaan Poska on maetud Siselinna kalmistule Tallinnas, mis asub aadressil Toonela tee 3. Et demonstreerida Poska tähtsust ja teda meeles pidada, siis korraldab Laiuse põhikool
imestunud et ema ja isa ikka veel loevad ja laulavad. Teises toas olles kuulis naine aga korraga kolksu ja läks vaatama. Naabri koer, Valtu oli tuppa tulnud ja urises nurgas. Andres tahtis ta majast välja visata aga koer jooksis eest ära ja ajas kõik asjad maha ja laiali. Koer kukkus külma vette, kerisele, märgade käppadega pühale raamatule ja lõpuks minema. Koer sai korralikult ikka tappa, nii et ei tulnud enam kunagi Eesperre. Kui kirikulised teada said mis toimus, kahetsesid nad et läksid. Vana Andres ei lasknud aga tuju sellest veelgi rohkem rikkuda. Pühad olid väga tõsised, selleks oli ka lastel väga raske, kuna nad ei tohtinud paljutki teha mida oleks tahtnud. Väikese A eestvedamisel hakati mustlasi mängima peale seda kui Suur A oli söönud. XXXV Hakati koeraloo pärast kohtus käima. Koer oli nüüd poolpime ja- kurt, karv oli seljas lahti, nii et külmaga ei saanud väljagi minna. Kohus otsustas et kumbi ei pea juurde maksma ja võrdsustas kahjud
minema läheks. Teises toas olles kuulis naine aga korraga kolksu ja läks vaatama. Naabri koer, Valtu oli tuppa tulnud ja urises nurgas. Andres tahtis ta majast välja visata aga koer jooksis eest ära ja ajas kõik asjad maha ja laiali. Koer kukkus külma vette (mees virutas talle tümikaga selga), kerisele, märgade käppadega pühale raamatule ja lõpuks minema. Koer sai korralikult ikka tappa, nii et ei tulnud enam kunagi Eesperre. Kui kirikulised teada said mis toimus, kahetsesid nad et läksid. Vana Andres ei lasknud aga tuju sellest veelgi rohkem rikkuda. Pühad olid väga tõsised, selleks oli ka lastel väga raske, kuna nad ei tohtinud paljutki teha mida oleks tahtnud. Väike Andres tegi tüdrukutele ettepaneku mustlast mängima hakata, isa võttis aga ise ettepanekust kinni ja lubas varsti Andresega seda tegema hakata. Enne sõi ta aga kaua ja siis tahtis veel magama ka minna, Mari aga ütles et mees ei piinaks lapsi nii kaua ja läheks mängima
minema läheks. Teises toas olles kuulis naine aga korraga kolksu ja läks vaatama. Naabri koer, Valtu oli tuppa tulnud ja urises nurgas. Andres tahtis ta majast välja visata aga koer jooksis eest ära ja ajas kõik asjad maha ja laiali. Koer kukkus külma vette (mees virutas talle tümikaga selga), kerisele, märgade käppadega pühale raamatule ja lõpuks minema. Koer sai korralikult ikka tappa, nii et ei tulnud enam kunagi Eesperre. Kui kirikulised teada said mis toimus, kahetsesid nad et läksid. Vana Andres ei lasknud aga tuju sellest veelgi rohkem rikkuda. Pühad olid väga tõsised, selleks oli ka lastel väga raske, kuna nad ei tohtinud paljutki teha mida oleks tahtnud. Väike Andres tegi tüdrukutele ettepaneku mustlast mängima hakata, isa võttis aga ise ettepanekust kinni ja lubas varsti Andresega seda tegema hakata. Enne sõi ta aga kaua ja siis tahtis veel magama ka minna, Mari aga ütles et mees ei piinaks lapsi nii kaua ja läheks mängima
Läänemaalt tungis mässutuli üle väinade Saaremaale, mille käredad pojad ühe päevaga ligi tuhat sakslast surmasid, nende seas ka ordu maa- 98 valitseja ühes kõigi ametimeestega. Viimaks jõudis ühel päeval Tasuja salk talupoegade laagrisse Tallinna all, kus teda hõisates vastu võeti. Tasujat tundsid peaaegu kõik eestlased, aga tema minevik ja pärisnimi oli ainult mõnele ta oma meestest teada, j aineile oli ta selle avaldamise kõvasti ara keelanud. Paljud kahetsesid, et teda nooruse pärast ei võidud valida peavanemaks, kelleks ta oma tulise kõne, sõjakunsti ja muu tarkuse tõttu oli kui loodud. Kõik tema ettevõtted olid seni õnnestunud. Kui Tasuja laagrist läbi ruumika telgi poole ratsutas, mis vanemate nõukogu jaoks oli ehitatud, ei lõppenud rõõmukisa; noored ja vanad püüdsid tubli mehe kätt suruda, vähemalt teda lahke naeratusega tervitada. Muidugi ei puudunud ka mõnitajaid -- millal need Eestis on puudunud? «Vaadake, nooremad
Või minge doktor Hermanni juurde, tema teab ka. Kirjutage ladina või vene keeles, siis ma loen." Nõnda mõtles härra Koovi luulejüngreist viisakalt vabaneda. Kuid ta eksis, sest paari päeva pärast ilmusid tema juurde uued mehed, kaasas kaustikud venekeelsete luuletistega. Nüüd Koovi enam ei pääsenud, vaid pidi lugema. Ja mehed, kelle vaimuvalanguid ta lugenud, said üle-öö kuulsaks kogu asutises alumiselt korralt kuni katusealuse Siberini ja nad kahetsesid väga, et Mauruse asutis polnud suurem, palju suurem, sest siis oleks ka nende kuulsus olnud suurem, palju suurem. Kui härra Mauruse asutis oleks olnud küllalt suur, siis oleks võinud nende kuulsus kosta kas või kogu linnas, mõlemal pool jõge. Aga muidugi, polnud parata, pidi alistuma saatusele. Aga üheks jätkus nende kuulsusest ometi: kõik hakkasid murdma ja painutama vene keelt luuleks. Ja Pajupill, kes oli pääsenud alguses mõjule eesti salmikutega, langes unustusse sama
annaabi.ee 
