tõlgendatava sündmuse tagajärjel. Sotsiaalsete oskuste arendamine. 1. Käitumine on suunatud eesmärgile ning eesmärgid võivad lähtuda suhetest või vajadustest ning sõltuda lapse keelelisest võimekusest ja üldisest arengutasemest. 2. Sotsiaalseid oskusi väljendav käitumine on õpitud, oluline õppimise mehhanism on teiste jälgimine ja jäljendamine 3. Sotsiaalsed oskused on olemuselt interaktiivsed ja toimivad kahesuunalises, vastasti- kuses inimsuhtes oluline on käitumise mõju teistele. 4. Käitumine on keskkonnaspetsiifiline, st tuleb arvestada ka ökoloogiliste tingimustega, milles käitumine toimub. Püüdes eristada termineid sotsiaalsed oskused ja sotsiaalne kompetentsus, võib väita, et sotsiaalsed oskused on üksikud, õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab min- gi ülesande täitmise eesmärgil. Laste sotsiaalsete oskuste ning nende alaoskuste (komponentide) kirjeldamine.
riski ruumiline, ajaline, sotsiaalne piiramatus Globaaldebattide koolkonnad: "Skeptikud": Majanduse regionaliseerumine Rahvusriikide valitsuste rolli tähtsus "Hüperglobalistid" Globaliseerumine viib "piirideta maailma" tekkimisele Lokaalne usaldamatus globaalne ajastu ,,Transformatsionalistid" Piiri mõiste ümberdefineerimine Kohanemine uute elamiskontekstidega Vastasmõju ja kahesuunalises muutuses Jätkusuutlikkus- Tarbimine ning keskkonnakahju. Keskkonnaprobleemide globaliseerumine alates II maailmasõja järgse massiivse majanduskasvu aastatest. Hüpertarbimine/ ületarbimine. Kasvu piirid. Ökotarbimine. Poliitike mõju tarbimisele. Keskkonnaprobleemid on pöördumatud. Jätkusuutlik ühiskond- Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade
rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse, ebakindluse ja riski poliitmajandus. Globaaldebattide koolkonnad – skeptikud – majanduse regionaliseerumine; rahvusriikide valitsuste rolli tähtsus. Hüperglobalistid – globaliseerumine viib „piirideta maailma“ tekkimisele, lokaalne usaldamatus – globaalne ajastu. „transformatsionalistid“ – piiri mõiste ümberdefineerimine, kohanemine uute elamiskontekstidega, vastasmõju ja kahesuunalises muutuses Jätkusuutlikkus (sh jätkusuutlik ühiskond) – Jätkusuutlik ühiskond – jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevasi. Elab harmoonias looduse ja iseendaga • Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste Beck’i järgi
Samastumine, eristumine, killustumine, hübriidkultuurid Ei kehti enam: Amet kogu eluks, töö täisajaga, töö väljaspool kodu, meeste-naiste ebavõrdus. 3. ’Globaaldebatid’ Skeptikud: majanduse regionaliseerumine, rahvuriikide valitsuste rolli tähtsus Hüperglobalistid: globaliseerumine viib “piirideta maailma” tekkimisele, lokaalne usaldamatus Transformatsionalistid: Piiri mõiste ümberdefineerimine, kohanemine uute elamiskontekstidega, vastasmõju kahesuunalises muutuses 4. Ühiskonna jätkusuutlikus; säästva arengu ideaal; ökoloogiline moderniseerumine Jätkusuutlikus Kaks suhtumist: koostöö loodusega ja looduslike tingimuste ärakasutamine või passiivne allutamine ja vastandumine loodusele, looduse valitsemine Keskkonnaprobleemide globaliseerimune al. II MS’ist, ületarbimine, kasvu piirid Järkusuutlik ühiskond - rahuldab praegused vajadused ja arvestab tulevastega ning elab harmoonias looduse ja iseendaga.
Tingimusteks on: 1. Käitumine on eesmärgile suunatud ja eesmärgid võivad lähtuda suhetest või vajadustest ning sõltuda lapse keelelisest võimekusest ja üldisest arengulisest tasemest. 2. Sotsiaalseid oskusi väljendav käitumine on õpitud, oluline õppimise mehhanism on teiste jälgimine ja jäljendamine. 3. Sotsiaalsed oskused on olemuselt interaktiivsed ja toimivad kahesuunalises, vastastikkuses inimsuhtes. 4. Käitumine on keskkonnaspetsiifiline, tuleb arvestada ökoloogiliste tingimustega, milles käitumine aset leiab. Mõnedel lastel on sotsiaalsete oskusi väljendava käitumise õppimine raskendatud. See on siis kui lapsel on probleeme tähelepanuga või teda iseloomustab impulsiivne käitumine. Eristades termineid sotsiaalsed oskused ja sotsiaalne kompetentsus, võib öelda, et
sotsiaalne piiramatus. Globaaldebattide koolkonnad: „Skeptikud“ – majanduse regionaliseerumine; rahvysriikide valitsuste rolli tähtsus „Hüperglobalistid“ – globaliseerumine viib „piirideta maailma“ tekkimisele; lokaalne usaldamatus – globaalne ajastu „Transformatsionalistid“ – piiri mõiste ümberdefineerimine; kohanemine uute elamiskontekstidega; vastasmõju ja kahesuunalises muutuses. Jätkusuutlikkus – Säästev areng kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, s. a -le orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus -ja tarbimiskultuuri kujundamist. Jätkusuutlik ühiskond: • Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
Massikultuuri levik samastumine, eristumine, killustumine, hübriidkultuurid David Held: globaaldebatid Skeptikud majanduse regionaliseerumine, rahvusriikide valitsuste rolli tähtsus Hüperglobalistid globaliseerumine viib piirideta maailma tekkimisele, lokaalne usaldamatus (globaalne ajastu) Transformatsionalistid piiri mõiste ümberdefineerimine, kohanemine uute elamiskontekstidega, vastasmõju ja kahesuunalises muutuses Jätkusuutlik ühiskond Jätkusuutlik areng ehk säästev areng arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadusi, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade omi. Teostumine eeldab üldsuse osalemist ning vajalike hoiakute (keskonnahoidliku nõudlus-ja tarbimiskultuuri) kujunemist Jätkusuutlik ühiskond elab harmoonias looduse ja iseendaga (toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut)
o Muutused igapäevaelus: uus-individualism; töökäitumise teisenemine; massikultuuri levik 3) „Globaaldebatid’“ o Skeptikud: majanduse regionaliseerumine; rahvusriikide valitsuse rolli tähtsus. o Hüperglobalistid: globaliseerumine viib „piirideta maailma“ tekkimisele; lokaalne usaldamatus – globaalne ajastu. o Transformatsionalistid: piiri mõiste ümberdefineerimine; kohanemine uute elamiskontekstidega; vastasmõju ja kahesuunalises muutuses. 4) Ühiskonna jätkusuutlikus; säästva arengu ideaal; ökoloogiline moderniseerumine o Jätkusuutlikus: - koostöö loodusega ja looduslike tingimuste ärakasutamine, passiivne alistumine; - vastandumine loodusele, looduse valitsemine. o Säästva arengu ideaal: rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Harmoonia looduse ja iseenda vahel. o Ökoloogiline moderniseerumine:
polümeraas läheb mööda vigastatud kohast. Kasutatakse rec-ensüüme. Chi-struktuur - x-kujuline DNA struktuur, mis moodustub esimese ahela osade vahetuses krossingoveris. 146. Holliday mudel krossingoveri molekulaarse mehhanismi kohta. (vaata slaide!!!) Holliday mudel - geneetilise rekombinatsiooni molekulaarne mudel, kus osalevad dupleksid omavad ühe pikkusega heteroduplekseid alasid. Holliday struktuur - vaheolek kahesuunalises DNA replikatsioonis, mis elektromikroskoobist vaadatuna paistab x-kujulise struktuurina, kujutades nelja üheahelalist piirkonda. X-kujuline struktuur moodustub peale DNA molekulide üheahelalist vahetus rekombinatsiooni ajal. 147. Geeni konversioon. Mõnikord ei jagune alleelid võrdse arvu haploidsete rakkude vahel (st üks alleel satub rohkematesse haploidsetesse rakkudesse kui teine alleel). Sellist protsessi, mille tulemusena üks alleel satub
annaabi.ee 
