Crataegus rhipidophylla– harilik viirpuu Hariliku viirpuu lehed on munajad, lõhised kuni jagused, 5...7 (2...4 paari) teravatipulise horisontaalse kitsa hõlmaga, ebaühtlaselt teravsaagjad (peaaegu kogu hõlmade ulatuses). Õitsevatel okstel on lehed munajad kuni rombjad 3...5 madalama hõlmaga. Lehe pikkus on 3...6 cm. Crataegus submollis – karvane viirpuu Lehed on munajaskolmnurksed, sirge või nõrgalt südaja alusega, 5...7 paari, 11...15 nõrga hõlmaga või kahelisaagjad, noorelt mõlemalt poolt, hiljem ainult alt (rood) karvased, 6...10 cm pikad, 5...8 cm laiad. Leheroots on karvane. Potentilla fruticosa– põõsasmaran Lehed on sulgjad (sageli ebakorrapärased), 3...7 lehekesega. Viimased on süstjad, terveservased, alt hallikasrohelised, mõlemalt küljelt siidjate karvadega, 1...2 cm pikad ja kuni 0,5 cm laiad. Rosa rugosa– kurdlehine kibuvits Paaritusulgjas liitleht on 5...9 lehekesega, mis on ümarad kuni elliptilised, tugevasti
JUUR Kase juured pole eriti nähtaval, asuvad mulla sees. TÜVI Tal on üldiselt valge tüvi, mõndadest kohtadest tuleb nähatvale must kooretoon (kestendab), puu on üsna sirge, lisaks sellele on tal pikad rippuvad oksad, jämeduselt on puu (1,3 m kõrguselt) ligikaudu 30 cm, pikkuselt umbes 5 meetrine, koore pind on krobeline. VÕRA - Tüvest kasvavad välja tihedalt paiknevad peenikesed oksad, mis moodustavad hargneva võra. LEHT - Tema lehed on kujult kolmnurksed, terava tipuga ja kahelisaagjad, leheroots 2-3 cm pikk. ÕIS - Kask õitseb mais pärast lehtede puhkemist. Isasõied moodustuvad eelmisel suvel, paiknevad 5-8 cm pikkustes rippuvates silinderjates urbades mitme kaupa võrsete tipus. Emasurvad moodustuvad varakevadel ja asetsevad lehtede kaenlas, algul püstised, valminult 2-3 cm pikad, rippuvad. VILI - Vili on seemnest 2-3 korda laiem väike kahetiivaline pählike. Valmib juuli lõpus - augusti algul. SEEME Kaseseeme on tähtja küjuga ja värvuselt helekollane
Lehed piklikmunajad, paaritusulgjad liitlehed. Serv peentäkiline. Servas ripsmed. Roodude kohalt karvane. Värsked lehed hõõrudes lõhnavad tugevalt. 34) Acer pseudoplatanus mägivaher Lehed hõlmised (3-5), ebaühtlaselt kahelisaagja servaga. Alus südajas. 35) Acer platanoides harilik vaher Leht hõlmine, teravatipuline. Hõlmadel teravatipulised hambad. Roots pikk. 36) Acer tataricum tatari vaher Lehed munajad/piklikmunajad, hõlmised või kahelisaagjad. Roodude kohalt alt karvane. 37) Acer ginnala ginnala vaher Lehed hõlmised (3). Hõlma servad hõlmised/kahelisaagjad. Steriilsetel lehtedel hõlmade vahed sügavamad. 38) Acer negundo saarvaher Lehed paaritusulgjad (keskmiselt 5), munajad, ebasümmeetrilised. Esinevad üksikud suured hambad. Võib esineda lisalehekesi. Roots võib olla sinaka kirmetisega kaetud. 39) Aesculus hippocastanum harilik hobukastan Lehed sõrmjad liitlehed (5-7), äraspidised
läikivad, paljad. Noorelt kleepuvad. Võrsed tihedalt karvased · Vaevakask · Betula nana Lehed ovaalsed, elliptilised või munajad, Teritunud tipuga, Kahelsaagjad Pealt tumerohelised, Alt hallid väga lühikeste karvadega 4...10 cm pikad 4...7 cm laiad · Hall lepp · Alnus incana Lehed äraspidilaimunajad või laiovaalsed Tömbi või pügaldunud tipuga Kahelisaagjad, Pealt tume-, alt helerohelised, näärmetega, 4...8 cm pikad. Leheroots 1...2 cm pikk. · Sanglepp e. Must lepp · Alnus glutinosa Lehed elliptilised või piklikmunajad Lühidalt terava tipuga, Vahel nõrgalt südaja alusega, Teravalt kahelisaagja servaga, Rood tugevalt sisse vajutatud Alt hõredalt pikakarvased Lehed nõrgalt kortsus Alt rohelised 5...8 cm pikad, 3...4 cm laiad. · Harilik valgepöök
punakaspruun, pehme, kerge, kergesti töödeldav. Liike 30 (hall, sanglepp). Levinud Euroopas, Aasias, Põhja-Ameerikas. Puitu kasutatakse mööblitööstuses, siseviimistlustöödel, kütteks, puusöe valmistamiseks ja liha ning kala suitsutamisel. Samuti sobib kasutata haljastuses. Perekond valgepöök: Perekonda kuuluvad heitlehised, vahelduvate lihtlehtedega ühekojalised, ühesuguliste õitega tuultolmlejad puud, harvem kõrgemad põõsad.Lehed elliptilised või ovaalsed, kahelisaagjad, teravatipulised lihtlehed. Õied urbadena. Isasõied rippuvais, emasõied lühemais urbades. Vili puitunud üheseemneline pähklike rippuvas kobaras. Puit hele, raske ja vastupidav. Perekonnas 35 liiki (harilik). Levinud Ees- ja Ida-Aasias, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja-Ameerikas. Puitu kasutatakse tarbeesemete, muusikainstrumentide valmistamiseks ning kütteks. On tähtsal kohal haljastuses, olles varjutaluvad,
.............................................................. 11 Retseptid................................................................................................................................... 12 3 Sarapuupähkel Sarapuu (Corylus) on heitlehiste lehtpõõsaste ja -puude perekond sarapuuliste sugukonnast. Tema lehed on harilikult kahelisaagjad, isasõied asetsevad rippuvais urbades ning emasõied pungakujulistes õisikutes. Sarapuu vili on kõva kestaga rasvarohke pähkel, mida ümbritseb rohtjas üdi. Sarapuid kasvab 15 erinevat liiki Euroopas, Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis kasvab pärismaisena üks liik -- harilik sarapuu. Sarapuu vili on sarapuupähkel ehk metspähkel.Umbes 75% maailma metspähklite toodangust pärineb väikestest Türgi farmidest Musta mere lõunarannikul, ülejäänud toodang
Eestis võrdlemisi sage kultuuris. Kõrgus alla 6 m. Talub vähest varju ja on külmakindel, eelistades siiski alati kasvada täisvalguses. Üsna niiskuslembene, talub hästi linnatingimusi, kuid ei talu mulla liigset soolsust. · Lehed kolmehõlmalised (viljuvatel okstel nõrgemalt, steriilsetel peaaegu jagused lehed), keksmine hõlm teistest pikem, keskmisel hõlmal võivad olla omakorda väikesed hõlmad, külgmised vahel peaaegu risti keskmisega. Saagjad või kahelisaagjad. · Kasutatakse väga sageli haljastuses, vähenõudlik, põuakindel, dekoratiivne ja noorelt kiirekasvuline liik. · Nii Venemaal kui ka Ameerikas on laialdaselt kasutatud lumetõrjehekkide rajamiseks. Rajatakse vabakujulisi ja pügatud hekke. Puidu erikaal 0,51...0,53 gr/cm³, kasutatakse muusikariistade ja väiksemate tarbeesemete valmistamiseks. Lehtedest valmistati Hiinas musta värvi.
abilehed) Crataegus rhipidophylla harilik viirpuu (võrsetel on astlad, viljad punased, puit on raske ja tihe, lehed on hõlmadega, õitsvatel okstel on lehed munajad või rombja kujuga, hõlmad on teravatipulised, lehed on rohelised , alt heledamad, sügisel lehed kolletuvad) Crataegus submollis karvane viirpuu ( nõrkade hõlmadega, lehed on karvased, lehe ääred on kahelisaagjad , nagu narmendaks, viljad on oranzpunased) Rubus idaeus harilik vaarikas (pealt on lehed rohelised ja alt hall,lehed piklikmunajad, tavaliselt 3- 5 lehekest, sulgjad lehed) Rubus nessensis kitsemurakas( vili on mustjas-pruun, kergelt mõrkjas, võrsetel on hõredalt paiknevad ogad, sõrmjad lehed, 5 lehekest kimbus, terva tipuga lehekesed, pealt rohelised , alt natuke karvased ja helerohelised)
harilikult mägedes. Tihedus 0,45-0,53 g/cm3. Silmapaistmatud õied on urbades ja Lehed on enamuses piklikmunajad, ilmuvad koos lehtedega. Isasurvad Aasias, Jaapan, teravatipulised, kahelisaagjad ja moodustuvad eelmise aasta sügisel Väike-Aasia Valkja, kõva, raske puit, paralleelroodudega, noorelt kortsulised, lehtede hõlmas ja meenutavad läänetipp, Euroopa, sügisel kollased või oranzid. kaskede omi
jõgede, järvede kallastel., iga hrl. 100 150, harva kuni 300 aastat. Sanglepikud moodustavad Eesti puistute pindalast riigimetsades 1,5% ja erametsades 2,2% (2005). Sanglepikuid esineb rohkem Ida- ja Edela-Eestis, ka Hiiumaal ja kohati Põhja-eesti rannikualadel. Sobilikes kasvukohtades kasutatakse ka haljastuses. Väga väärtusliku, vees mittemädaneva puiduga puuliik. Lehed äraspidilaimunajad või laiovaalsed, tömbi või pügaldunud tipuga, kahelisaagjad, pealt tume-, alt helerohelised, näärmetega, 4...8 cm pikad. Leheroots 1...2 cm pikk. Tänu puidu heale tekstuurile ja värvusele, kasutatakse seda mööbliks, leili- ja puhkeruumide siseviimistluseks jne. Vastupidav vesikeskkonnas ja näiteks Veneetsia linna majad on ehitatud merre rammitud sanglepa vaiadele. Hea liha- ja kalasuitsetamise puu, samuti toodetakse puidust grillsütt. Haljastuses kasutatakse sanglepa sorte tavaliselt
Liitlehed – koosnevad mitmest lehekesest, mis on lühikeste rootsukestega liigestunud ühise pearootsu külge. Variseb osadena – algul lehekesed, hiljem roots. Lihtlehed – terved lehed Lehelaba kuju järgi: munajad, ümmargused, süstjad, elliptilised, talbjad, piklikud, lineaalsed Lehetipu kuju järgi: tömbid, teravad, teritunud, ogatipuga, pügaldunud Lehelaba aluse kuju järgi: südajad, ümardunud, kiiljad, nooljad, odajad Leheserva kuju järgi: teravaservalised, saagjad, kahelisaagjad, hambulised, täkilised Lihtlehed – lõhestunud lehed Väljalõigete sügavuse järgi: ◦ Hõlmised – väljalõiked kuni veerandini poole lehelaba laiusest ◦ Lõhised – väljalõiked vähemalt kolmandikuni poole lehelaba laiusest ◦ Jagused – väljalõiked ulatuvad keskrooni Väljalõigete asetuse järgi: ◦ Kolmetised ◦ Sõrmjad ◦ Sulgjad Liitlehed Lehekeste asetuse järgi rootsul: ◦ Sõrmjad – lehekesed rootsu ülemises otsas, ühel tasandil, lahknevad
annaabi.ee 
