riigikordasid ning jaotab neid järgmiselt: ÕIGED VALED ÜKS Monarhia Türannia VÄHEMUS Aristokraatia Oligarhia ENAMUS Politeia Demokraatia 4 Aristoteles isiklikult eelistab politeia riigivormi. DESCARTES 1.Tema filosofeerimise põhiprobleem: 2.Metoodiline kahtlemine: Teaduste süsteemi kaheldamatu aluse leidmiseks tuleb rakendada metoodilist kahtlemist vähemalt kord elus tuleb kahelda kõiges, milles on loogiliselt võimalik kahelda. Ehk kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Kui mõni väide on kaheldav, kui väiksemgi eksimisevõimalus on olemas, oletagem väide valeks ja vaadakem, kas pärast äärmiselt ranget sõelumist üleüldse mõni tõde alles jääb. 3.Cogito ergo sum! Mõtlen, järelikult olen olemas!
moodustatav ega lõhutav, ei oma väliskuju. o Erikujude paljusus lihtsubstantsil/monaadil väliste ajadega seondumise mitmekesisus, sisemised omadused ja tegevused · Liitsubstants KEHA (o r g a a n i l i n e), monaadide kogum, paljune, looduslik masin, elussubstants, (liikmed ja organid) · Elussubstants - monaad (eriline monaad) koos oma erilise kehaga (monaadide kogum); (liikmete ja organitega seotud elu) · Mõistus kaheldamatu seos mõtete ja neist tulenevate paratamatute järelduste vahel · Tajumus - monaadiväliseid asju esindav seesmine seisund monaadis, toimingute ja tagajärgede mäletamine (mälu) · Õiglus tarkudega kooskõlas olev headus (ülim õiglus jumalas) · Hinge täiuslikkus selgepiirilised tajumused · Loom hing (monaad), tajumused (mälu, toimingute v tagajärgede mäletamine); lihtne monaad (tajumused ei ole selgelt eristatavad, puudub mälu)
Seega oli palee ka pühapaik. Minose kultuuripiirkonnas leiame aruharva sõja ja jahistseene. Need moodustavad Mükeene kaevushaudade peateema. Tõnäoliselt sai Kreeta kultuur hävitava löögi Thera saarel u. aastal 1500 toimunud vulkaanipurske tagajärjel. MÜKEENE Kreeka mandrile olid pärast 1900. a. e.Kr. asunud elama esimesed kreeka hõimud. Tolleaegne Mükeene Hellas ei olnud Kreeta koloonia. Kultuurivormide eripära on kaheldamatu. Hetiidid ja hiljem kreeklased nimetasid mükeenelasi ahhaialasteks. Kui Santorini vulkaani purse Theral (1450±60 a. eKr.) oli laastanud Kreeta saare ja Egeuse ranniku, marssisid Mükeene kuningad Knossosesse kui valitsejad. Tuntuimad tunnistajad Mükeene õitseajast, mida Homeros kirjeldab 700 aastat hiljem vanade pärimuste järgi, on linnusemüürid. Müürid koosnevad suurtest, ainult vähe tahutud kividest, mis on sobitatud ilma mördita üksteisega nii täpselt, et ainult
Psühhoanalüüs sai areneda vaid uusaja ühiskonnas. Teda on nimetatud nüüdisaja kaose nähtuseks ning katseks kõik pahupidi pöörata (Evola 1994: 41). Psühhoanalüüs ei paku võrdlusi, ei otsita mõistmist, arusaamist, vaid erinevatele nähtustele põhjusetagajärje suhtele toetudes seletusi. Iseasi on, kas juba loomuldasa eitusel põhinevat anekdooti saab seletada teise pahupidipööraja abil. Kas eituse eitus on jaatus või on peegelpildi peegelpilt ikkagi lihtsalt valet pidi? Kaheldamatu on aga see, et Freud teisendas inimesesse suhtumise põhialuseid. Freudismi kriitikud heidavad meetodile nii kirjandus kui ka folklooritekstide analüüsi puhul ette ühekülgsust ning soovitavad vaadelda teoseid neist enestest lähtudes, mitte kohaldades nende uurimiseks teiste teaduste kogemusi. Ka ei saa folklooritekste ammendavalt analüüsida positivistliku äraseletamise varal (Peep 1978:144).
(Cosgrave 2002) Aluspüksid muutusid väiksemaks. Lihtsate valgete asemel ilmusid nüüd värvikirevast ja mustriga nailonkangast püksikud. Bikiinide püksidmuutusid koguaeg väiksemaks. Sükkpükse valmistati alates 1960.aastast. Uued sukkpüksid ei saavutanud üleöö populaarsust ja paljud vaesed moeohvrid püüdsid kanda ka miniseelikuga sukki. (Mulvey &Richards 1998) 1960ndad mõjusid pöördeliselt modellide kehakujule. Üleöö muutus nende silmatorkavalt elegantne ja kaheldamatu naiselik, varasemast küll pisut kõhnem figuur suurte pärani silmade ja vormitute jäsemetega kiitsaka ja pikakoivalise tüdruku omaks. Modellide lapselikku süütust rõhutati saamatute, pea kummargil poosidega. (Mulvey &Richards 1998) 1.2. Soengud kuuekümnendatel Valejuuste vaimustus saavutas 1960ndatel haripunkti tüdrukud kandsid parukaid, et muuta oma isiksust. Juuksevärvid olid ikka veel väga silmatorkavad ja neil olid nimed nagu Lausa
ei saa ma enam kahelda. Ma kahtlen, et ma kahtlen - see kahtlus tühistaks iseennast. Kahtlus on mõtlemine; mis maksab kahtluse kohta, see maksab üldse mõtlemise kohta. Kui ma mõtlen, siis olen ma oma mõtlemisest vahetult teadlik. Nii jõuab Descartes oma kuulsale lausele: ,,Mõtlen - järelikult olen" (cogito ergo surn). See lause pole mitte järeldus, mis oleks tuletatud süllogistlikul teel, vaid see on meie teadvuse enda intuitiivne tunnetus. Kuidas võime nii kaheldamatu täiskindlusega veendunud olla enda teadvuse eksistentsist? Seepärast, et me seda eksistentsi eeskujulikul viisil selgesti ja distinktselt tunnetame. Selgesti ja distinktselt on, nii võiksime öelda, üks ese siis tunnetatud, kui ta meile end ise vahetult nii esitab nagu ta on. Nii ma tunnetan, et ma olen miski, substants, mille kogu loomus ja olemus seisneb ainuüksi mõtlemises ja mis oma eksisteerimiseks ei vaja mingit ruumi ega midagi materiaalset. Nii on mina, s. t
suures ulatuses mõistuslikult kaalutletud. Nii on meie teadvus mõistuse küpsekssaamise hetkel juba täidetud paljude eelarvamustega. Seetõttu tuleks vähemalt kordki elus püüda kahelda kõigis oma arvamustes, s.t. püüda teadlikult kahtluse alla seada kõik, mida me seni oleme tõeliseks pidanud. Niisuguse mõtteeksperimendi eesmärgiks ei ole aga mitte kahtlemine iseendast, vaid sellise kahtluse kaudu just nimelt kahtluse ületamine, niisiis kahtlemise kaudu absoluutselt kaheldamatu teadmise saavutamine. Kui niisugune teadmine leiduks, siis tuleks just see seada teadmiste süsteemi alustunnetuseks ning püüda temast dedutseerida kogu ülejäänud inimlik teadmine nii, et ka too omandaks tõsikindla aluseelduse ning korrektse järelduse kaudu oma kaheldamatuse kinnituse. Kuna eesmärgiks on saavutada absoluutselt kindel teadmisvundament, teeb Descartes selle mõtteeksperimendi
Descartesi filosoofilist positsiooni nimetab ta seal “problemaatiliseks idealismiks”, mis väidab, et inimene on vahetu kogemusega võimetu tõestama ükskõik mille eksistentsi peale iseenda eksistentsi (B 274). Descartesi väite kummutamiseks tuleks Kanti sõnul tõestada, et meil on välistest asjadest kogemus, mitte pelgalt kujutlus. Kanti järgi peab niisugune tõestus kätkema endas selle asjaolu demonstreerimist, et sisemine, ka Descartesi jaoks kaheldamatu, kogemus on võimalik üksnes siis, kui eeldatakse välise kogemuse olemasolu. Kanti järgi eeldabki minu enda eksistents, mida kinnitab mulle minu sisemine meel, millegi püsiva olemasolu väljaspool mind, niisiis väliste asjade eksistentsi (B 275 jj.); järelikult on meil ka välistest asjadest olemas kogemus ja mitte pelgalt kujutlus. Argumendi struktuur näeb välja selline. Näidata tuleb järgmist:
Ka Theocharis Deotorakis puudutab oma 500- leheküljelises "Kreeta ajaloos" selles koopas 1823.aastal ülestõusude käigus aset leidnud tragöödiat, kus türklasi abistama tulnud egiptuse vägi hävitas koopasse varjunud üle 200 tsiviilelaniku. 9 2. Mükeene Kreeka mandrile olid pärast 1900. a. eKr. asunud elama esimesed kreeka hõimud. Tolleaegne Mükeene Hellas ei olnud Kreeta koloonia. Kultuurivormide eripära on kaheldamatu. Hetiidid ja hiljem kreeklased nimetasid mükeenelasi ahhaialasteks. Kui Santorini vulkaani purse Theral (1450 - 60 a. eKr.) oli laastanud Kreeta saare ja Egeuse ranniku, marssisid Mükeene kuningad Knossosesse kui valitsejad. Tuntuimad tunnistajad Mükeene õitseajast, mida Homeros kirjeldab 700 aastat hiljem vanade pärimuste järgi, on linnusemüürid. Müürid koosnevad suurtest, ainult vähe tahutud kividest, mis on
otsese tähenduse lubamatult laiendavat tõlgendamist. Artikli 5 lõike 3 puhul nõrgendaks selline tõlgendamine tõsiselt üksikisiku huvide menetluslikke kaitseabinõusid ja põhjustaks tagajärgi, mis kahjustavad selle sättega kaitstud vabaduse olemust. Seega on Kohus sunnitud järeldama, et mitte ühtegi kaebajaist ei toodud "viivitamata" pädeva õigusvõimuga ametiisiku ette ega vabastatud "viivitamata" pärast vahistamist. Kaheldamatu asjaolu, et kaebajate vahistamise ja kinnipidamise põhjuseks oli õiguspärane eesmärk kaitsta ühiskonda tervikuna terrorismi eest, ei ole iseenesest piisav tagamaks vastavust artikli 5 lõike 3 nõuetele. Seega on kõigi nelja kaebaja puhul rikutud artikli 5 lõiget 3. ... KOHUS leiab kaheteistkümne poolthäälega seitsme vastu, et kõigi nelja kaebaja puhul on rikutud artikli 5 lõiget 3 ... 8 Art 5(3) - Kalashnikov v Russia (2002)
Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega. Uurib üldisi seoseid tõendite ja üldväidete vhael. Teadus võimaldab meil põhjendada uskumusi ja seletada ümbritsevat maailma. Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on päriselt olemas ja mis on näiv või päriselt olev kaasnähtus.
Nüüd aga lahkusid, muuseas, ainult ükskõiksed ja nad lahkusid eelkõige poliitilise iseloomuga "kaalutlustel". Poliitilisest vaatepunktist oli tulemus samuti täiesti naeruväärne ja kurb. Mis selgus? Tore saksa rahva poliitiline rahvuslik liikumine, mis tõotas suurt edu, hukkus, kuna juhid ei omanud küllalt kainet mõistust ja suunasid selle teele, mis pidi vältimatult viima liikmeskonna kaotusele. Üks on kaheldamatu. Saksa rahvuslik liikumine ei oleks iialgi teinud seda viga, kui ta poleks kannatanud laiade rahvamasside psüühikast arusaamise puudumise all. Selle partei juhtkond ei mõistnud, et juba psühholoogilistest kaalutlustest lähtudes ei tohi massidele kätte näidata kaht või enamat vastast korraga, kuna see viib omade leeris vaid võitlusmeeleolu langusele. Kui nimetatud partei juhid oleksid seda mõistnud, siis oleks nad juba vaid sel ainsal põhjusel suunanud Saksa rahvusliku
annaabi.ee 
