Kahe nurga summa ja vahe trigonomeetrilised funktsioonid (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

TAANDAMISVALEMID

TAANDAMISVALEMID X-TELJEST I veerand II veerandist I veerandisse Sin(90®-α)=cosα Sin(180®-α)=sin α Cos(90®-α)=sinα Cos(180®- α)= -cosα Tan(90®-α)=cotα Tan(180®-α)= -tanα Sin(π/2-α)=cosα Cot(180®-α)= - cotα Cos(π/2-α)=sinα Sin(π- α)=sin α Tan(π/2-α)=cotα Cos(π- α)= - cos α Tan(π- α)= -tan α II veerandist I veerandisse Cot(π- α)= -cot α Sin(90®+α)=cosα Cos(90®+α)= -sinα III veerandist I veerandisse Tan(90®+α)= -cotα Sin(180®+ α)= -sin α Sin(π/2+α)=cosα Cos(180®+α)= -cosα Cos(π/2+α)= -sinα Tan(180®+α)= tanα Tan(π/2+α)= -cotα Cot(180®+α)=cotα Sin(π+α)= -sinα III veerandist I veerandisse Cos(π+α)= - cosα Sin(270®-α)= -cosα Tan(π+α)=tanα Cos(270®-α)= -sinα Cot(π+α)=cotα Tan(270®-�

Matemaatika

22

docx

Matemaatika analüüs I konspekt

Reaalarvud Positiivsed ja negatiivsed täisarvud ning murdarvud koos arvuga 0 moodustavad ratsionaalarvude hulga. Ratsionaalarve saab väljendada kahe täisarvu suhtena ja lõpmatu perioodilise kümnendmurruna. 1 −5 1 1 Nt 4 ; 1 ; 3 =0,(3); 7 . Lõpmatud mitteperioodilised kümnendmurrud moodustavad irratsionaalarvude hulga. Nt. π; e; √2 ; √3 . Ratsionaalarvude ja irratsionaal arvude hulgad moodustavad kokku reaalarvude hulga. Arvtelg ___ lõpmatu sirge, millel on määratud suund, 0-punkt ja pikkusühik. Igale reaalarvule vastab arvteljel üks punkt ja vastupidi

Matemaatika analüüs i

4

docx

Trigonomeetria valemid, abistav materjal

2 2 sin α +cos α=1 sinα tanα= cosα sinα =cosα∗tanα sinα α =¿ tanα cos¿ cosα sinα = cotα 1 1+tan2 α = cos2 a cosα=sin ( 90 °−α ) sinα =cos ( 90 °−α ) 1 1+cot2 α = 2 sin α 1 tanα= = tan ⁡( 90−α ) = cot(90 ° - α ) 1 cot= tanα cos 2 α =12−sin 2 α sin 2 α =12−cos 2 α sin2 α sinα∗tanα= cosα 1 cosα = tanα sinα sin α cos α t a n α c o t α sin (−α )=−sin α  cos(−α)=cos α tan (−α )=−tan α cot (−α )=−cot α 180 ° = π rad 2 π rad =360 ° π rad = 90 ° 2 180 ° Rad - Kraad = 1 ° ∙

Trigonomeetria

4

pdf

MATEMAATIKA GÜMNAASIUMI (GEOMEETRIA, PLANIMEETRIA, STEREOMEETRAIA) JA PÕHIKOOLI EKSAMIKS KÕIK VAJALIKUD VALEMID

a b V = πR 3 R - välisringjoone raadius 3 s – sisenurkade summa n - nurkade, külgede arv Võrdhaarne kolmnurk a Korrapärane Korrapärane Silinder Koonus h2 + x2 =b2 x = püstprisma S = Pr püramiid VV=

Matemaatika

2

docx

Trigonomeetria valemid

tan ( 360 °−α )=−tan α 1−tan 2 α 2 2 sin ( α±β ) tan α±tan β= cos α cos β Trigonomeetrilised põhivõrrandid: π π n − ≤arcsin m≤ sin x=m , x=(−1 ) arcsin m+nπ , n∈Z ja 2 2 cos x=m , x =±arccos m+2nπ , n∈Z ja 0≤arccos α≤π  π π − ≤arctan m≤

Trigonomeetria

2

docx

TRIGO VALEMID

tan ( 360 °−α )=−tan α 1−tan 2 α 2 2 sin ( α±β ) tan α±tan β= cos α cos β Trigonomeetrilised põhivõrrandid: π π n − ≤arcsin m≤ sin x=m , x=(−1 ) arcsin m+nπ , n∈Z ja 2 2 cos x=m , x =±arccos m+2nπ , n∈Z ja 0≤arccos α≤π  π π − ≤arctan m≤

Kategoriseerimata

2

docx

Trigonomeetria põhivalemid

sin2α = 2sinαcosα cos2α = cos α −sin α 2 2 2 tan α tan2α = 1−tan α 2 sin(α ± β ) = sinαcos β ± cosαsin β cos (α ± β ) = cosαcos β ± sinαsin β tan α ± tanβ tan(α ± β ) = 1 ± tan α tanβ x = (−1) arcsinM + n n π x = ± arccosM + ¿ 2n π x = arctanM + n π 

Trigonomeetria

50

docx

Füüsika eksamiks kordamine

Absoluutset plastilist põrget iseloomustab see, et deformatsiooni potentsiaalset energiat ei teki; kehade kineetiline energia muundub kas osaliselt või täielikult siseenergiaks; pärast põrged kehad kas liiguvad ühesuguse kiirusega või jäävad paigale. Absoluutselt plastilise põrke korral kehtib vaid impulsi jäävuse seadus, mehaanilise energia jäävuse seadus aga ei kehti – selle asemel peab paika summaarse energia, ehk mehaanilise ja siseenergia summa jäävuse seadus. 24. Mida näitab keha inertsmoment. Tuletada valem rõnga inertsmomendi arvutamiseks? Inertsmoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutumise suhtes. (Massiga analoogne suurus pöördliikumises. 2 2 I =∫ ⏟r ⏟ =r ∙ ⏟m dm kuna rõngas on ühe rõnga sümmeetriline, osakese mass siis r on konstant mass 25. Millest sõltub keha inertsmoment? Steineri lause.

Füüsika

Kommentaarid (0)