Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TRIGO VALEMID (0)

5 VÄGA HEA
Punktid




Trigonomeetria Täiendusnurga valemid: sin α=cos(90°−α )
cosα=sin (90°−α ) tan α= 1 tan (90 °−α ) . Põhivalemid: (sin α ) 2 + (cos α ) 2 = 1  ehk  sin 2 α +cos2α=1 tan α= sin α
cos α   ⇒ tan2 α= sin 2 α cos2 α 1+tan2 α= 1 cos2 α ⇒ cos2 α= 1 1+ tan2 α cot α= 1 tan α cot α= cos α
sin α 1+cot2 α= 1 sin2 α Kraadi-
mõõdus 0° 30° 45° 60° 90° 180° 270° 360° Radiaan
-mõõdus 0 π
6 π
4 π
3 π
2 π 3 π 2 2π Radiaan on kesknurk, mis toetub 
raadiuse pikkusele kaarele (kaare-
radiaanile)   radiaan (lad.k.radius)-kiir, rattakodar α 0° 30° 45° 60° 90° 180° 270° 360° sin α 0 1
2 √2 2 √3 2  1  0 -1 0 cos α 1 √3 2 √2 2 1
2 0 -1 0 1 tan α 0 √3 3 1 √3 puu- dub 0 puu-
dub 0 cot α puu- dub √3 1 √3 3    0 puu-
dub 0 puu-
dub sin α    cosα    tan α Taandamisvalemid
II veerandi 
sin (180°−α )=sin α
cos(180°−α )=−cosα
tan (180°−α )=−tan α sin (α+n⋅360 °)=sin α
cos(α +n⋅360 °)=cosα
tan (α +n⋅360°)=tan α sin (α±β )=sin α⋅cos β±cosα⋅sin β
cos(α±β )=cosα⋅cos β∓sin α⋅sin β tan (α±β )= tan α±tan β
1∓tanα⋅tan β III veerandi sin (180 °+α)=−sin α
cos(180 °+α )=−cos α
tan (180°+α )=tan α sin (−α )=−sin α
cos(−α)=cosα
tan (−α)=−tan α Korrutiseks teisendamine: sin α+sin β=2sin α+ β 2 cos α−β 2 sin α−sin β=2 cos α+β 2 sin α−β 2 IV veerandi sin (360 °−α )=−sin α
cos(360 °−α)=cosα
tan (360°−α)=−tan α sin 2 α=2sin α cosα
cos2 α=cos 2 α−sin2α tan 2 α= 2 tan α 1−tan2α cosα +cos β=2 cos α−β 2 cos α +β 2 cosα−cos β=−2 sin α +β 2 sin α−β 2 tan α±tan β= sin (α±β )
cosα cos β Trigonomeetrilised põhivõrrandid: sin x=m , x=(−1 ) n arcsinm+nπ , n∈Z  ja  − π
2 ≤ arcsin m≤ π 2 cos x=m , x=±arccos m+2nπ , n∈Z  ja  0≤arccosα≤π


tan x=m , x =arctan m+nπ , n∈Z  ja  − π
2 ≤ arctan m≤ π
2
TRIGO VALEMID #1 TRIGO VALEMID #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor abivajaja4 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Trigonomeetria valemid
2
docx

Trigonomeetria valemid

Trigonomeetria Täiendusnurga valemid: Põhivalemid: sin α=cos ( 90 °−α ) ( sin α )2 + ( cos α )2 =1 ehk cot α = 1 cosα=sin ( 90 °−α ) tan α

Trigonomeetria
TAANDAMISVALEMID
4
docx

TAANDAMISVALEMID

TAANDAMISVALEMID X-TELJEST I veerand II veerandist I veerandisse Sin(90®-α)=cosα Sin(180®-α)=sin α Cos(90®-α)=sinα Cos(180®- α)= -cosα Tan(90®-α)=cotα Tan(180®-α)= -tanα Sin(π/2-α)=cosα Cot(180®-α)= - cotα Cos(π/2-α)=sinα Sin(π- α)=sin α Tan(π/2-α)=cotα Cos(π- α)= - cos α Tan(π- α)= -tan α II veerandist I veerandisse Cot(π- α)= -cot α Sin(90®+α)=cosα Cos(90®+α)= -sinα III veerandist I veerandisse Tan(90®+α)= -cotα Sin(180®+ α)= -sin α Sin(π/2+α)=cosα Cos(180®+α)= -cosα Cos(π/2+α)= -sinα Tan(180®+α)= tanα Tan(π/2+α)= -cotα Cot(180®+α)=cotα Sin(π+α)= -sinα III veerandist I veerandisse Cos(π+α)= - cosα Sin(270®-α)= -cosα Tan(π+α)=tanα Cos(270®-α)= -sinα Cot(π+α)=cotα Tan(270®-?

Matemaatika
Trigonomeetria valemid 10 -12-klass
2
pdf

Trigonomeetria valemid 10.-12. klass

Trigonomeetria valemid: Põhiseosed Täiendusnurga trigonomeetrilised Negatiivse nurga trigonomeetrilised sin α funktsioonid funktsioonid sin 2 α + cos 2 α = 1 = tan α tan α ⋅ cot α = 1 cosα 1 1 1 + tan 2 α = 1 + cot 2 α = cos 2 α sin 2 α Põhilised taandamisvalemid Nurkade summa ja vahe trigonomeetrilised Kahekordse nurga trigonomeetrilised funktsioonid funktsioonid

Trigonomeetria
MATEMAATIKA GÜMNAASIUMI-GEOMEETRIA-PLANIMEETRIA-STEREOMEETRAIA-JA PÕHIKOOLI EKSAMIKS KÕIK VAJALIKUD VALEMID
4
pdf

MATEMAATIKA GÜMNAASIUMI (GEOMEETRIA, PLANIMEETRIA, STEREOMEETRAIA) JA PÕHIKOOLI EKSAMIKS KÕIK VAJALIKUD VALEMID

Hulkliikmete korrutamine Tehted Arvu ruutjuur Funktsioonide graafikud Ring (a+b)2 =a2+2ab+b2 astmetega ⎧a, kui a > 0 Võrdeline seos : y=ax d (a-b)2=a2-2ab+b2 (a : b)n=an : bn ⎪ a>0 d = 2r r= a = a = ⎨ - a, kui a p 0 2 2 (a-b)(a+b)=a2-b2 (ab)n=an bn ⎪0, kui a = 0 (a+b)(c+d)=ac+ad

Matemaatika
Matemaatika analüüs I konspekt
22
docx

Matemaatika analüüs I konspekt

Reaalarvud Positiivsed ja negatiivsed täisarvud ning murdarvud koos arvuga 0 moodustavad ratsionaalarvude hulga. Ratsionaalarve saab väljendada kahe täisarvu suhtena ja lõpmatu perioodilise kümnendmurruna. 1 −5 1 1 Nt 4 ; 1 ; 3 =0,(3); 7 . Lõpmatud mitteperioodilised kümnendmurrud moodustavad irratsionaalarvude hulga. Nt. π; e; √2 ; √3 . Ratsionaalarvude ja irratsionaal arvude hulgad moodustavad kokku reaalarvude hulga. Arvtelg ___ lõpmatu sirge, millel on määratud suund, 0-punkt ja pikkusühik. Igale reaalarvule vastab arvteljel üks punkt ja vastupidi. Reaalarvude hulgal on selline omadus, et iga kahe reaalarvu vahel on veel ratsionaalarve ja irratsionaalarve. Reaalarvu absoluutväärtus. Olgu arv x. Selle arvu absoluutväärtus moodul I x I on defineeritud järgmiselt: I x I = x, kui x ≥ 0 I x I = -x, kui x < 0 Nt. I 3 I = 3 ; I -5 I = 5 ; I 0 I = 0 Arvu absoluutväärtus muudab arvteljel selle arvu kaugust

Matemaatika analüüs i
Matemaatiline analüüs-vähendatud programm
22
docx

Matemaatiline analüüs (vähendatud programm)

Selle funktsiooni pöördfunktsiooni nimetatakse arkussiinuseks ja tähistatakse x = arcsin y. Kehtivad seosed arcsin[sin x] = x ja sin[arcsin y] = y. Funktsiooni y = cos x, mis ei ole samuti üksühene kogu arvteljel, pööramisel ahendatakse tema määramispiirkond lõiguks [0, π]. Funktsiooni y = cos x, x ∈ [0, π] pöördfunktsioon kannab nimetust arkuskosinus ja seda täühistatakse x = arccos y. Kehtivad valemid arccos[cos x] = x ja cos[arccos y] = y Funktsioonide y = tan x ja y = cot x p¨o¨oramisel ahendatakse tan x vahemikule ( −π2 ; π2 ) ja cot x vahemikule (0, π). Funktsioonide y = tan x, x ∈ ( −π2 ; π2 ) ja y = cot x, x ∈ (0, π) pöördfunktsioonid on vastavalt arkustangens x = arctan y ja arkuskotangens x = arccot y. Kehtivad valemid arctan[tan x] = x , tan[arctan y] = y , arccot[cot x] = x , cot[arccot y] = y

Matemaatiline analüüs i
Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust
70
docx

Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust.

YFR0012 Eksami küsimused Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus. Elektrilaengu põhiomadused:  Elektrilaenguid on kahte tüüpi: positiivne ja negatiivne.  Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng.  Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata.  Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv.  Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. Coulomb’ seadus, joonis, valem, seletus. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. Valem: k∗1 ∗q 1∗q 2 ε r 12 ∗⃗ r 212 ⃗ F12= r 12 Joonis: ε ≥ 1 on suhteline dielektriline läbitavus, vaakumis ε =1 Elektrivälja tugevus. Valem, ühik, suund. Jõujo

Füüsika
Puitkonstruktsioonide materjal 2010
212
pdf

Puitkonstruktsioonide materjal 2010

PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam

Ehitus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun