seedehäirete ja soolepõletike korral Sanglepp ehk must lepp on 30-35m kõrgune puu, mis kasvab põhiliselt Kesk- ja Põhja- Euroopas, Lääne- Siberis, Väike- Aasias ning Põhja- Ameerikas. Eluiga on kuni 130 aastat, kuid nagu hallil lepal on ka sanglepal juurestik pinnalähedane, seetõttu tormihell. Sanglepa lehed on tumerohelist tooni, tömpotsalised ning läikivad. Isasõied on 4-7cm pikkused, rippuvad urvad, mis on punakaspruuni tooni. Emasurvad on lehtede kaenlais ühisel rootsul, käbikujulised ning punakat tooni. Väikeste tumepruunide käbide sees on peidus viljad, mis on vaevalt paari millimeetri suurused ning tuulega kerged lendama. Kui tüvi maha saagida, võib näha, et puu on säravvalge, kui mõne aja möödudes muutub see kollakaks, siis oranžiks, seejärel tumeoranžiks ja lõpuks lisandub juurde roosasid ja lillasid toone. Sanglepa koor on tumepruun ja krobeline, noored võrsed kolmekandilised, siledad, punakaspruunid ja heledate lõvedega.
surmalill, metssirel Eluvorm: Mitmeaastane heitlehine ühekojaline püstine põõsas. Kõrgus kuni 1 (1,5) m. Õis: Õied on kahesugulised, värvuselt (lillakas)roosad. Tupp 4-hõlmaline, kroon puudub. Õied on koondunud 3...5- kaupa kimpudeks möödunudaastaste lehtede kaenlais möödunudaastasel võrsel. Lõhnavad tugevasti. Õitseb enne lehtede puhkemist, aprillis ja mai algul. Putuktolmleja. Vili: Marjataolised luuviljad, punased, kinnituvad otse võrsele. Hernesuurused, ovaalsed. Valmivad septembris. Leht: Talbjad või süstjad sulgroodsed õhukesed tömbi
1. (2) Mis on korp? Kus esineb? Mitmeaastastel taimeosadel epiderm hävib ja selle asemele tekib sekundaarne kattekude: korkkude ja korp. Õhulõhesid asendavad lõved. 2. (1) Mis on epiderm? Epiderm on kattekude, mis katab enamusi noori taimeosasid. Tavaliselt ühekihiline, rakuvaheruumi pole ning klorofülli on vähe. 3. (2) Kus esinevad sigisibulad? Näide sigisibulad esinevad maapeal ning on muguljalt paksenenud. Arenevad õisikus(küüslauk) või lehtede kaenlais. 4. (2) Mis on mükoriisa? Kellel esineb? On seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, moodustuvad põhiliselt kübarseened. 5. (1) Mis on fülloklaadid? on lame, lehekujuline lehe ülesannet täitev vars, nagu näiteks ruskusel, viigikaktusel. Erinevalt lehest kannab kladood pungi. Füllood on ilma labata, lamendunud lehekujulise rootsuga leht, nagu paljudel akaatsia 1. (3) Õhulõhe ehitus (joonis) 2. (2) Mis on pung? Kuhu pungad tekivad?
Vürtsbasiilik Püstise, kandilise varrega,50cm kõrgune , hästi Nõudlik ja Seeme külvatakse kasvuhoonesse Vahemere köökides väga harunenud ja lehistunud rohttaim. Lehed munajad, soojalembene aprilli lõpus, mai alguses. Tõusmed erinevate toitudega. lühirootsulised ja aroomikad. Ülemiste taim. ilmuvad umbes nädala pärast, Ravimtaimena spasme varrelehtede kaenlais ilmuvad valged kuni roosad Päiksepaisteline pikeeritakse pottidesse. Välja saab lõõgastav, puhitusevastane, väikesed õied. Õitseb VII-IX. Väga vormi ja koht, taimed istutada jaanipäeva paiku, kui rahustav, põletikuvastane. sordirohke taim. huumusrikast, öökülmaoht möödas. Parem on siiski Hea meetaim. Huulõieline suvik
Kuna juurekarvade poolt imetud vett tuleb puidusoontesse pidevalt juurde, surutakse see suure jõuga ülespoole. Seda jõudu nimetatakse juurerõhuks. Nii tõuseb vesi mööda puidusooni varde ja jõuab sealt lehtedesse, kus taim seda kasutab. 7. Vars. Tema tähtsus ja mõõtmed. Varre muudendid. Vars on taime maapealne osa lehtede kõrgel hoidmiseks ja vee ja toitainete juhtimiseks vajalikku paikka. Varrel paiknevad lehed ja pungad, varrel arenevad õiedviljad. Pungad asuvad alati lehe kaenlais. Lehe kinnituskoht (=punga koht) varrel on sõlmekoht. Ka varre muudendeil on alati leitavad vähemalt jäljed tema juurde kuuluvatest taime osadest. Vahel (eelkõige vigastuse korral) võivad varrel areneda suvalises kohas lisapungad. Varrel võivad areneda lisajuured. Vars võib haruneda ja tema kasv on piiramatu. Varre muudendid. Maa-alune vars: risoom. Võib olla pikkade sõlmevahedega horisontaalne
rohkem kui valge peakapsas. Temas on palju: - kaaliumi, - fosforit, - kaltsiumi, - täisväärtuslikke ja kergesti omastatavaid valke. Märkimisväärne on C-vitamiini sisaldus (100 g peakestes 115 mg). 100 g rooskapsast annab 35 kcal energiat Rooskapsas on suure toiteväärtusega delikatessköögivili. Toiduks tarvitatakse varrelehtede kaenlais moodustuvaid 15 cm läbimõõduga peakesi. Neist valmistatakse: - suppe, - hautisi, - liharoogade lisandeid. Sobib hästi: - konserveerimiseks, - külmutamiseks. Rooskapsa noored lehed on söödavad. 63. Nuikapsa väärtus ja kasutamine. Nuikapsas sisaldab rikkalikult C- (65 mg%) ja A- vitamiini,
ülesannet. Mugul ümara kujuga tugevasti paksenenud lühivôsu, mis täidab säilitusorgani ülesannet, nt. kartul (vars!). Maapealne vôsund - pikk peenike roomav vars, täidab vegetatiivse paljunemise ülesannet, nt. metsmaasikas. Sigisibul taime maapealsetel osadel arenev muguljalt paksenenud lühivôsi, vegetatiivse paljunemise funktsioon. Sagedamini arenevad ôisikuis (küüslauk) vôi lehtede kaenlais. Kui rohelised, vôivad fotosünteesida. Juuremügarad e. aktinoriisad sümbiontsete baterite moodustatud paksendid taimede juurtel, milles toimub molekulaarse lämmastiku redutseerimine (nitrogenaas): N2 + 3H2 2NH3. Sagedamini esinevad liblikôielsitel liikide juurtel. Taimed saavad nii 65-96% vajaminevast lämmastikust. Seenjuur e. mükoriisa muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime külg-, lisa- vôi ôhujuurte kaudu. Levib kôigil paljasseemne taimedel
kaldu vôi rôhtsalt paiknev lihakas maa-alune vars, mis täidab mingit säilitus ülesannet. Mugul ümara kujuga tugevasti paksenenud lühivôsu, mis täidab säilitusorgani ülesannet, nt. kartul (vars!). Maapealne vôsund - pikk peenike roomav vars, täidab vegetatiivse paljunemise ülesannet, nt. metsmaasikas. Sigisibul taime maapealsetel osadel arenev muguljalt paksenenud lühivôsi, vegetatiivse paljunemise funktsioon. Sagedamini arenevad ôisikuis (küüslauk) vôi lehtede kaenlais. Kui rohelised, vôivad fotosünteesida. Juuremügarad e. aktinoriisad sümbiontsete baterite moodustatud paksendid taimede juurtel, milles toimub molekulaarse lämmastiku redutseerimine (nitrogenaas): N2 + 3H2 2NH3. Sagedamini esinevad liblikôielsitel liikide juurtel. Taimed saavad nii 65-96% vajaminevast lämmastikust. Seenjuur e. mükoriisa muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime külg-, lisa- vôi ôhujuurte kaudu. Levib kôigil paljasseemne taimedel
20 VÜRTSBASIILIK Ocimum basilicum Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus püstine hästi harunenud ja lehistunud rohttaim VARS püstine, kandiline LEHT munajas, õrnalt hambulise servaga, rootsuline ning aroomikas ÕIS valge kuni roosakas, väike ning ilmetu. Õied ilmuvad ülemiste varrelehtede kaenlais SEEMNED seemned on valgusidanejad, seemnete idanevus säilib 4-5 aastat Ajalugu Juba mitutuhat aastat tagasi oli basiilik Indias armastatud vürts. Sealt jõudis ta Vahemeremaade kaudu Euroopasse, kus praegu on tuntud arvukalt liike ja sorte. Kasvatamine Taimed ette kasvatada. Seemned külvatakse varakevadel mullapinnale ja vajutatakse kinni või kaetakse õhukese liivakihiga. Idanemistemp vähemalt 20 kraadi, siis tärkavad u. 2 nädalaga. Seemnikud pikeeritakse kas üksikult või mitme kaupa
Õitseb juulis-septembris. Väga vormi- ja sordirohke taim. On olemas väikese- ja suurelehised sordid; rohelise-, punase- ja violetselehised; sidruni-, kaneeli-, loorberi-, nelgi- ja aniisilõhnalised. Õitseb juulist septembrini. VARS püstine, kandiline, hästi harunenud ja lehistunud. LEHT munajas, hõredalt hambulise servaga, rootsuline, aromaatne, sisaldab eeterlikku õli ÕIS ülemiste varrelehtede kaenlais ilmuvad valged kuni roosad väikesed, ilmetud õied. SEEMNED seemned on valgusidanejad, külvatakse +15-20 kraadi juures, tärkavad 2 nädalaga. Ajalugu Juba mitutuhat aastat tagasi oli basiilik Indias armastatud vürts. Sealt jõudis ta Vahemeremaade kaudu Euroopasse, kus praegu on tuntud arvukalt liike ja sorte. Kasvatamine - Nõudlik ja soojalembene taim. Vajab päikselist sooja kasvukohta ja huumusrikast, hästi vett läbilaskvat mulda. Võimalik kasvatada varakevadest sügiseni
Sugukond nurmenukulised. Kasvukoht: lodumetsad, siirdesood, kraavid, tiigid, jõgede ja järvede kaldad. Niiskuselembene taim. Ussilill on mitmeaastane, roomava risoomiga, pikkade võsunditega. Vars püstine, 20-50 cm kõrge, õõnes. Lehed ristvastakud, rootsutud, alusel pooleldi varreümbrised, süstjad, tipus teravad, terveservalised, 7-10 cm pikad ja 1-2 cm laiad. Kuldkollased väikesed õied on nuttõisikutes keskmiste lehtede kaenlais, õitseb juunist augustini. Viljaks on kerajas kupar. Paljuneb ka vegetatiivselt maaaluste roomavate võsundite abil. HARILIK METSVITS Lysimachia vulgaris; vulgaris tavaline, harilik. Nurmenukuline. Kasvukoht: viljakal mullal niisketel puisniitudel, metsaservades, lodumetsades, kraavides, veekogude kallastel, sooservades. Harilik metsvits on kõrgekasvuline (100-120 cm) püstpüsik, roomava risoomi ja pikkade maa-aluste võsunditega.
annaabi.ee 
