piirkondades. Arhailine õigus (iseloomulikud jooned) on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on LEX SALICA ("Saali õigus"), frangi kuningaõigus, mis pandi kirja 500a paiku Gallias (kuningas Chlodovech, valitses 481-511). Oletatakse, et selle seaduste kogu valmimisel oli suur osa just kirikul. Selles seaduses kasutati palju vanasõnu ja ilustavaid väljendeid. Seaduses puudub üldistamine, materjal ei ole korrastatud loogiliselt, mõtlemise seotus kaemusega, võimetus mõtelda abstraktselt. Loomuõigus (antiigi arusaam, uusaegne arusaam) on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele. Õigusperekonnad on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil (nt romaani-germaani ja anglo- ameerika õigusperekonnad).
Vt. “Prolegomena …” lk. 46-55. Kant enda filosoofia vahekorrast Descartes`i ja Berkeley`i arusaamadega . Ajendiks sellele, et määratleda enda seisukoht kummagi nimetatud autori positsiooni suhtes, sai Kanti jaoks nn. Göttingeni-retsensioon tema “Puhta mõistuse kriitikale”, milles tema õpetust kvalifitseeriti idealismiks, mis sarnaneb Berkeley õpetusele. Kant määratleb idealismi väitena, “et eksisteerivad üksnes mõtlevad olendid, ülejäänud asjad, mida me arvame kaemusega tajuvat, olevat aga ainult mõtlevates olendites asuvad kujutlused, millele tegelikult ei vasta mingit väljaspool neid olendeid olevat objekti” (lk. 49). Asjad on Kanti järgi kahest aspektist käsitletavad: asjadena iseendast ja asjadena meie jaoks. Kummaski suhtes asjade eksistentsi kahtluse alla seadmine või eitamine on tema terminoloogias idealism. Descartes ja Berkeley seavadki kahtluse alla või eitavad just meile välises kogemuses antud asjade tegelikku eksistentsi
Ning see paneb meid loobuma Kanti hüpoteesist, et geomeetria tegeleb meie välise meele kaemusevormiga. Sest selle hüpoteesi aluseks oli see, et ainult nii saab seletada, kui- das geomeetria propositsioonid saavad olla nii a priori tõesed kui ka sünteetilised: ja me nägime, et nad ei ole sünteetilised. Samuti sunnib meie seisukoht, et aritmeetika propositsioonid ei ole sünteetilised, vaid analüütilised, meid loobuma Kanti hüpoteesist4 , et aritmeetika tegeleb meie puhta kaemusega ajast, meie sisemise meele vormiga. Ja nõnda võime kõrvale jätta Kanti transtsendentaalse esteetika, ilma et peaksime üle võtma episte- moloogilisi raskusi, mis sellega üldise arvamuse kohaselt kaasne- vad. Sest ainuke argument, mida võib esitada Kanti teooria toe- tuseks, on see, at ainuüksi see annab selgituse teatud "faktidele". 4 Seda hüpoteesi ei mainita Puhta mõistuse kriitikas, kuid Kant väitis seda varem. 13 Alfred J. Ayer
kerjusmungad". · Augustinus: " Oo Jumal anna mulle rahu vastuvõtta seda, · Selleks, et leida reaalsuse aluseks olevat tõde, peab hing läbima puhastuse (katharsise) perioodi ja tegelema mida ei saa muuta ja anna mulle julgust muuta seda, mida kaemusega (theoria). saab muuta. Oo Jumal, anna mulle tarkust neid asju eristada." · Ta peab vaatama kaugemale kosmosest, kaugemale · UUSPLATONISM tajutavast maailmast ja isegi kaugemale intellekti · Ammonius Sakkast (175-242) piirangutest, et näha reaalsuse tuuma. · PLOTINOS (204-270) ·
järeldustele jne? - vaid Kanti küsimus on: Kuidas jõuab meie mõistus üldse mõisteteni? Kuidas on see võimalik, et meie mõistus mõisteid loob, neid teatud kindlate objektiga seob, nii et see objektiga vastavuses on (sest see on "tunnetuse" mõte)? See on Kanti poolt rajatud transtsendentaalse loogika teema. b) KATEGOORIAD Selle küsimuse uurimiseks võtab ta ette omamoodi eksperimentaalse uurimuse . Arvestades seda, et iga mõiste tekkimisel on tegevad mõlemad: - kaemusega antud empiiriline element ja 9 - mõistuse vormiv toime. Nii võib ükskõik millise mõiste ette võtta ja püüda selles mõlemaid elemente isoleerida. Sellel tegevusel oleks aga suur miinus: me ei jõuaks ikkagi "puhaste mõistuse põhimõisteteni". Teine tee on parem. Mõistuse siduvat tegevust on juba Aristotelesest alates selle põhivormides kirjeldatud
Suure poolt 9. saj. algul 3.1. Lex Saxonum; kehtis Saksimaal 3.2. Lex Thuringorum; kehtis Tüüringi 3.3. Lex Francorum Chamavorum; kehtis Reini alamjooksul kui chamari frankide õigus 3.4. Lex Frisionum; kehtis Friisimaal 15. Lex Salica väline õigusajalugu Arhailist õigust ei pandud kirja õiguspraktikast tulenevalt. Arhailine õigus on kirja pandud LEX SALICAS. Seaduses puudub üldistamine, materjal ei ole korrastatud loogiliselt, mõtlemise seotus kaemusega, võimetus mõtelda abstraktselt. 15.1. Lex Salica teke Pandi kirja 6. sajandil (507-511). Sel ajal olid rahvasteränded (hõimud liikvel). Ühelt poolt oli tegu sõjalise invasiooniga. Lääne-germaanlased tungisid vaikselt föderaatitena endistele Rooma aladele. Kirjapanek seotud: · üleminekuga ristiusule · keskvõimu kujunemisega/ võimu tsentraliseerimine (kuningas) Kirjuati ülesse vulgaarladina keeles Gallias. Elsass-Lotringi aladel umbes. Hiljem on seda täiendatud.
Tema arvates on need eksisteerivad ideed sõltumatud inimeste vaimumaailmast ja loodusest. Ideed eksisteerivad reaalselt. Platoni meelest oli ,,Teadmise kõrgeim vorm teadmine hüveideest, millest asjad, mis on õiglased jne, saavad oma kasulikkuse ja väärtuse. Seega siis on hüve kõigi püüdluste lõppsiht, objekt, mille poole on suunatud iga süda...". Ideede tunnetus sarnanes nagu vaimse ,,nägemisega", kuid filosoofia aga tõe kaemusega. Hüve-idee avastamisele juhib just tunnetus. Platoni ,,Riigis" on hüve ,,tähtsaim asi, mida me peame tundma õppima". Platon esitab oma teoses ,,Riik" koopamüüti, milles ta oma ideede teooriat ilmekalt esitleb. See müüt jutustab koopas istuvatest inimestest, kes on kinni aheldatud niimoodi, et nad näevad ainult koopa tagaseina. Koopast väljaspool põleb ere tuli. Koopas kinni istuvad inimesed näevad koopa- seinal mööduvate inimeste liikuvaid varje ja kuulevad nende hääli
Tema arvates on need eksisteerivad ideed sõltumatud inimeste vaimumaailmast ja loodusest. Ideed eksisteerivad reaalselt. Platoni meelest oli ,,Teadmise kõrgeim vorm teadmine hüveideest, millest asjad, mis on õiglased jne, saavad oma kasulikkuse ja väärtuse. Seega siis on hüve kõigi püüdluste lõppsiht, objekt, mille poole on suunatud iga süda...". Ideede tunnetus sarnanes nagu vaimse ,,nägemisega", kuid filosoofia aga tõe kaemusega. Hüve-idee avastamisele juhib just tunnetus. Platoni ,,Riigis" on hüve ,,tähtsaim asi, mida me peame tundma õppima". Platon esitab oma teoses ,,Riik" koopamüüti, milles ta oma ideede teooriat ilmekalt esitleb. See müüt jutustab koopas istuvatest inimestest, kes on kinni aheldatud niimoodi, et nad näevad ainult koopa tagaseina. Koopast väljaspool põleb ere tuli. Koopas kinni istuvad inimesed näevad koopa- seinal mööduvate inimeste liikuvaid varje ja kuulevad nende hääli
Tema arvates on need eksisteerivad ideed sõltumatud inimeste vaimumaailmast ja loodusest. Ideed eksisteerivad reaalselt. Platoni meelest oli „Teadmise kõrgeim vorm teadmine hüveideest, millest asjad, mis on õiglased jne, saavad oma kasulikkuse ja väärtuse. Seega siis on hüve kõigi püüdluste lõppsiht, objekt, mille poole on suunatud iga süda...“. Ideede tunnetus sarnanes nagu vaimse „nägemisega“, kuid filosoofia aga tõe kaemusega. Hüve-idee avastamisele juhib just tunnetus. Platoni „Riigis“ on hüve „tähtsaim asi, mida me peame tundma õppima“. Platon esitab oma teoses „Riik“ koopamüüti, milles ta oma ideede teooriat ilmekalt esitleb. See müüt jutustab koopas istuvatest inimestest, kes on kinni aheldatud niimoodi, et nad näevad ainult koopa tagaseina. Koopast väljaspool põleb ere tuli. Koopas kinni istuvad inimesed näevad koopa-
annaabi.ee 
