Sageli jääb just seetõttu füüsiline liikumine lastel ja noortel tagaplaanile. Vähene füüsiline aktiivsus on aga üheks peamiseks põhjuseks kolesteroolitaseme tõusule, südame-ja veresoonkonna haigustele, kõrgenenud vererõhule, diabeedile ning teistelegi tuntud haigustele. Sihipärane kehaline aktiivsus arendab erinevaid kehalisi võimeid, mida läheb igaühel kindlasti tulevikus vaja. Füüsiline liikumine hoiab luud tugevana ja eemal liigestehädad - nagu selja- ja kaelavalud. Peale liigesevalude, parandab aktiivne liikumine seede- ja immuunsussüsteemi tööd. Samuti annab see sulle rohkem energiat tegeleda mõttetöö ja õppimisega. Ka mitmed uuringud on seda tõestanud, et füüsiline liikumine parandab tuju ja hoiab aju värskena. Vähetähtis ei ole tervise mõjutajana ka korralik puhkus - uni. Uni aitab kehal puhata, taastada mälu, olla loov ja õppida. Puhkamata inimene ei jaksa olla ka füüsiliselt aktiivne. Sageli
· Külili lugemine, käsi pead toetamas; · Pikka aega ühes asendis olek; · Vähene kehaline tegevus ja liikumine; lihaskonna lõtvus (tingitud vähesest kehalisest tegevusest). Miks rühivead on ohtlikud? Rühihäired mõjutavad siseorganite tegevust, on mitme funktsionaalse häire põhjuseks ning võivad soodustada täiskasvanuna mõnegi haiguse kujunemist. Kõige hullem on see, kui lapse õlad hakkavad alla langema ja selg kaela peale suruma. Algavad kaelavalud ja ebamugavustunne 5 seljas. Laps väsib kiiremini, ei saa kooliülesannetega hakkama. Konkreetseid haigusi nagu polegi, aga lapsed kaebavad halva enesetunde üle. Vanemas eas hakkab kimbutama selja- või kaelaradikuliit. Rühihäirete ravis on olulised massaaz ja ravivõimlemine, abiks on toetav korsett. Ka aitab, kui lapsed teeksid kodus vajalikke harjutusi, kuid sellele tihti loota ei saa
Siis ei tohiks temaga pragada, sest väsinud peast ta ei suuda ka midagi õppida. Väsinud laps tuleks saata puhkama, soovitavalt õue. Algklassilapsed ei tohikski üle 30 minuti paigal istuda. Arvutimänge mängivad lapsed ei pane väsimust tähele ja nende kehaasend kipub kõige kiiremini valeks muutuma. Nad istuvad valest lösutavad laual, nina vastu monitori ja kõige hullem, kui lapse õlad hakkavad alla langema ja selg kaela peale suruma. Siit algavad kaelavalud ja ebamugavustunne seljas. Arstid kinnitavad üht arvutimängudest sissevõetud lapsed väsivad kiiremini ega saa pärast õppetükkidega hakkama. Konkreetseid haigusi ei pruugigi avastada, aga koolijüts kaebab halva enesetunde üle. Sellele järgneb siit see, et vanemas eas võivad hakata kimbutama selja- ja kaelaradikuliit. Ortopeed arvutimänge kuni neljanda klassini kindlasti mitte ei soovita, rääkimata lasteaialastest.
Saavutusele orienteeritud Agressiivsed Kiirustavad (sh rääkides) Pidevas ajapuuduses Kärsitud, püsimatud Sümptomid: 1. psühholoogilised Rahulolematus tööga Depressioon Ängistus Tüdimus Frustratsioon Isolatsioon Pahameel Sümptomid: 2. füsioloogilised Kardiovaskulaarsed haigused Mao- ja soolestiku haigused, seedehäired Allergiad ja nahahaigused Muutused jumes Unehäired (insomnia) Väsimus Seksuaalsuse vähenemine Peavalud Selja- ja kaelavalud, lihaspinged Sümptomid: 2. Füsioloogilised (jätk) Hingamisteede haigused Probleemid hammaste ja igemetega Südame kloppimine Suu kuivamine Higistamine Hingeldamine Närvitõmblused Äkiline, märgatav kehakaalu muutus Sümptomid: 3. käitumuslikud (töötaja) Suurenenud alkoholi ja ravimite kasutamine, suitsetamine Üle- või alatoitumine Agressiivsus kaastöötajate või pereliikmete suhtes Ärevus, meeleolu muutused Keskendumisraskused Mälu halvenemine Tähelepanu
· Hoiab ära seljavalu ja lihasvalud 6 · Aitab kaasa heale väljanägemisele Rühihäired mõjutavad siseorganite tegevust, on mitme funktsionaalse häire põhjuseks ning võivad soodustada täiskasvanuna mõnegi haiguse kujunemist. Kõige hullem on see, kui lapse õlad hakkavad alla langema ja selg kaela peale suruma. «Algavad kaelavalud ja ebamugavustunne seljas. Laps väsib kiiremini, ei saa kooliülesannetega hakkama. Konkreetseid haigusi nagu polegi, aga lapsed kaebavad halva enesetunde üle,» selgitab ortopeed. Vanemas eas hakkab kimbutama selja- või kaelaradikuliit. 7 2. SELJAAJU JA SELJANÄRVID Üks lülisamba olulisi ülesandeid on kaitsta selgrookanalis paiknevat seljaaju. Viimane
· Rahulolematus tööga · Depressioon · Ängistus · Tüdimus · Frustratsioon · Isolatsioon · Pahameel Sümptomid: 2. füsioloogilised · Kardiovaskulaarsed haigused · Mao- ja soolestiku haigused, seedehäired · Allergiad ja nahahaigused: (A. Muutused jumes · Unehäired (insomnia) · Väsimus · Seksuaalsuse vähenemine · Peavalud · Selja- ja kaelavalud, lihaspinged Sümptomid: 2. Füsioloogilised (jätk) · Hingamisteede haigused · Probleemid hammaste ja igemetega · Südame kloppimine · Suu kuivamine · Higistamine · Hingeldamine · Närvitõmblused · Äkiline, märgatav kehakaalu muutus Sümptomid: 3. käitumuslikud (töötaja) · Suurenenud alkoholi ja ravimite kasutamine, suitsetamine · Üle- või alatoitumine
Kõrgem vererõhk, intensiivsemad. Stressitaluvus parem Sümptomid: 1. psühholoogilised: rahulolematus tööga, depressioon, ängistus, tüdimus, frustratsioon, isolatsioon, pahameel 2. füsioloogilised: kardiovaskulaarsed haigused, mao-ja soolestiku haigused, seedehäired, allergiad ja nahahaigused- muutused jumes, unehäired- insomnia, väsimus, seksuaalsuse vähenemine, peavalud, selja-ja kaelavalud, lihaspinged, hingamisteede haigused, probleemid hammaste ja igemetega, südame kloppimine, suu kuivamine, higistamine, hingeldamine, närvitõmblused, äkiline, märgatav kehakaalu muutus. 3.käitumuslikud (töötaja): suurenenud alkoholi ja ravimite kasutamine, suitsetamine, üle-või alatoitumine, agressiivsus kaastöötajate või pereliikmete suhtes, ärevus, meeleolu muutused, keskendumisraskused, mälu
o Kärsitud, püsimatud SÜMPTOMID: 1. PSÜHHOLOOGILISED Rahulolematus tööga Depressioon Ängistus Tüdimus Frustratsioon Isolatsioon Pahameel 2. FÜSIOLOOGILISED Kardiovaskulaarsed haigused Mao- ja soolestiku haigused, seedehäired Allergiad ja nahahaigused o Muutused jumes Unehäired (insomnia) Väsimus Seksuaalsuse vähenemine Peavalud Selja- ja kaelavalud, lihaspinged Hingamisteede haigused Probleemid hammaste ja igemetega Südame kloppimine Suu kuivamine Higistamine Hingeldamine Närvitõmblused Äkiline, märgatav kehakaalu muutus 3. KÄITUMUSLIKUD (TÖÖTAJA) Suurenenud alkoholi tarvitamine 61 o Organisatsiooni kultuur o Toimetulekustiilid o Tervise ja soorituse kahjustused
Bakteriaalsete nakkuste korral kasutatakse antibiootikume, kasu on ka köharavimitest (rögalahtistitest) ja valuvaigistitest. Eriti raskekujulise kopsupõletiku korral on võimalik, et patsient paigutatakse hingamisaparaadi alla. 6) SARS (Severe Acute Respiratory Syndrome) SARS ehk ebatüüpiline kopsupõletik on hingamisteede nakkushaigus, mis levib piisknakkuse teel. Selle sümptomid sarnanevad tavalise kopsupõletikuga, kuid lisaks võivad ilmneda peavalud, kaelavalud, lihasjäikus, isupuudus, iiveldus, nahalööve või kõhulahtisus. Kõik need sümptomid on seni kirjeldatud juhtudel tekkinud u 10-päevase peiteaja järel. Haigestumise alguses on sümptomid väga sarnased gripile, hilisemas staadiumis aga meenutavad kopsupõletiku täielikku haiguspilti. Ravi Praegu ei ole tekkepõhjuste ravi veel võimalik, kuid vaevuste sihipärase leevendamise teel saab seda haigust efektiivselt ravida. 7) Gaasgangreen Gaasgangreeni tekitavad klostriidid
annaabi.ee 
